Datasets:
ltg
/
saami-web

Dataset card Data Studio Files
xet
Community
1
text
stringlengths
163
1.05M
url
stringlengths
16
927
Komitatiiva lea kásus dahjege sadjehápmi. Kásus čájeha makkár doaibma nomenis lea cealkagis. Komitatiiva čájeha dábálaččat ahte juoga lea mainna dahje geainna nu: Mun čuohpan láibbi niibbiin. Mun hupmen vieljain ikte. Davvisámegiela komitatiivva geažus lea -in: mánáin. Máŋggaidlogu geažus lea '-iguin: mánáiiguin. Gávdnojit maiddái komitatiiva-vearbbat mat gáibidit ahte substantiiva lea komitatiivvas. Bárrastávvalsubstantiivvas lea geahnohis dássi, ja diftoŋga njuolgá sániin main lea -i loahpas: gusain (gussa), gođiin (goahti). Bárahisstávvalsubstantiivvas lea gievrras dássi, nissoniin (nisu). Kontrakšuvdnasubstantiivvas lea gievrras dahje liigegievrras dássi ja diftoŋga njuolgá: bohccuin (boazu), sulluin (suolu).
https://se.wikipedia.org/wiki/Komitatiiva
Ođasvuorká Dás oainnát ođasdieđuid mat ovdal leat almmuhuvvon. Lohku: 386 Vuosttaš 2 3 4 5 6 7 8 MaŋemusNorgga-Suoma ovttasbargu Guovddážis dáid beivviid stáhtaguossástallamis lea Suoma ja Norgga ovttasbarggu nanusmahttin. Eske iđđes čuovui Majestehta Gonagas Presideantta Sauli Niinistö Girjjálašvuođavissui/Litteraturhuset, gos Presideanta doalai logaldallama «In the same neighbourhood». Suoma stáhtaguossit Odne ovdalgaskabeaivvi besai Majestehta Gonagas sávvat Suoma Presidentii H.E. Sauli Niinistö ja roavvái Jenni Haukioi buresboahtima Norgii. Gonagas ja Dronnet leaba vuostáiváldit Suoma Presideantabára golmmabeaivásaš stáhtaguossástallamis Norggas. Stuoradikki allaáiggala rahpan Odne rabai Majestehta Gonagas Harald 157. dábálaš Stuoradikki allaáiggalaččat –seremoniija čađahuvvo Vuođđolága § 74 mearrádusa mielde. Gonagas Harald, Stuoradikki Prinseassa Ragnhild hávdáduvvon Prinseassa Ragnhild, Lorentzen roavvá hávdáduvvui Šloahttakapeallas bearjadaga. Prinseassa oađđái jaskadit iežas ruovttus Rio de Janeiros Brasilas čakčamánu 16. beaivvi ja šattai 82 jagi boaris. Hávdádeapmi Prinseasse Ragnhild, Lorentzen roavvá hávdáduvvo Šloahttakapeallas bearjadaga čakčamánu 28.beaivvi 2012. Prinseassa gistu vurdojuvvo Gardermoenii čakčamánu 22. beaivvi. Prinseassa Ragnhild lea jápmán Majestehta Gonagas lea stuora morrašiin vuostáiváldán dieđu ahte Prinseassa Ragnhild, Lorentzen roavvá, lea jápmán. Prinseassa oađđái jaskadit iežas ruovttus Rio de Janeiros Brasilas, čakčamánu 16. beaivvi 2012 diibmu. 09.45 báikkálaš áiggi. «Hurra for deg!» Riegádanlávlla čuojai Šloahttašiljus odne. Badjel 3.000 mánáigárdemáná ledje boahtán Šloahta lusa ávvudit Gonagasbára. Majestehtaguovttos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja návddašeigga mánáid lávlaga Šloahttabalkoŋggas. Loahpaheapmi Oslos Odne loahpaheigga Gonagaslaš Allavuohta Wales Prinsa ja Cornwall Hertuginne iežaska guossástallama Norggas. Ovttas Majestehtaguovttuin Gonagas Haraldiin ja Dronnegiin finaiga soai «Kongelige reiser» čájáhusas Kunstindustrimuseas. Guossástallan Bergenis Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leigga Gonagaslaš Allavuođa Wales Prinssa ja Cornwall Hertuginne láidesteaddjit Bergenis nuppi beaivvi bára Norgga guossástallanmátkkis. Guossit Stuorabritannias Odne álggaheaba Gonagaslaš Allavuohta Wales Prinsa ja Cornwall Hertuginne almmolaš guossástallama Norggas. Majestehtaguovttos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leaba gussiid láidesteaddjit guossástallanáiggi, mii lea golbma beaivvi. UNAIDS ber ungdom vise vei Hennes Kongelige Høyhet Kronprinsessen har idag hatt møter i UNAIDS og fått oppdatering på deres banebrytende involvering av unge i aidsarbeidet. Gonagasbearraiid mátkkit Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet, Ruvdnaprinsabearaš, Prinseassa Märtha Louise ja Prinseassa Astrid ledje buohkat boahtán "Gonagasbearrašiid mátkkit 1905-2005 " ávvučájáhusa rahpamii Kunstindustrimuseai Oslos gaskavahku. Prinseassa Astrid 80 jagi Sotnabeaivvi 12. beaivvi guovvamánus ávvudit Prinseassa Astrid, Ferner roavvá gállamállásiiguin Gonagaslaš šloahtas. Prinseassa lei Norgga njunušnisu ollu jagiid, ja lea ain hui doaimmalaš ollu suodjaleaddjidoaimmain ja Ruvdnaprinseassa Märtha muitofoandadoaimmas Juovlagovven loahtas Odne lei Gonagasbearaš čoahkkanan Šlohttii juovlagovvemii. Govvedeapmi lei rukses saloŋggas, gos Majestehta Dronnet logai muitalusaid. - Dasto mii cegget du, ráhkis leavga, Lullipolii Lullipolaávvudeapmi lei odne, ja Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa lei ávvudoaluin Romssas – jiekŋaábi verráhis. Rabai Lullipolamonumeanta Odne lea mearkabeaivi goas čalmmustahttet dan ahte lea 100 jagi gollan dan rájes Roald Amundsen ja su veahka jovde Lullipolii. Dan stuora olahusa muitet Bygdøynesas odne, gos Majestehta Gonagas rahpá ođđa Lullipolamonumeantta. "Under stor press" Majestehta Dronnet Sonja lea mielde "Under stor press" čájáhusa rahpamis odne. Majestehta Gonagas Harald, Majestehta Dronnet Silvia ja Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon leat maid mielde čájáhusa rahpamis, gos Dronnega iežas dáiddalaš barggut maid leat oassin. Rabai veteránaid monumeantta - Cahkkehehkot čuovgga giitun Norgga veteránaide. Nie loahpahii Majestehta Gonagas Harald sártnistis go rabai veteránamonumeantta Touchpoint Áisejogas odne. Loahpaheigga Mearraolbmuid girkus Majestehtat Gonagas Harald ja Dronnet Sonja loahpaheigga odne iežaska USA guossástallanmátkki. Mátki loahpahuvvui go soai finadeigga Norgga Mearraolbmuid girkus New Yorkas. Opera museas Odne šattai Oslo Operaviessu ja Stavangera Geopárka oassin the Museum of Modern Art (MoMA) čoakkáldagas New York gávpogis. Dat dáhpáhuvai go Majestehta Dronnet attii dien guokte modealla ja arkiteaktatevnnegiid skeaŋkan museai. USA mátkkoteapmi Mannan vahku loahpas álggaheigga Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet almmolaš USA guossástallama. Soai galgaba doppe mátkkoštit logi beaivvi. Gonagasbárra galgá fitnat Iowas ja Minnesotas, ja mátki loahpahuvvo New Yorkas. Stuoradikki rahpan Majestehta Gonagas doaimmahii odne 156. dábálaš Stuoradikki allaáiggalaš rahpama. Dán árbevirolaš seremoniija mannolat leat mearriduvvon Vuođđolága § 74:s. Gávppaeapmi ja kultuvra Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leigga Mátta-Afrihkká Presideantta, H.E. dr Jacob Zuma ja su roavvá Tobeka Zuma mielde ollu guossástallamiin odne. Gonagasbára ja Presideantabára prográmmas ledje sihke ealáhusat, dearvvašvuohta ja kultuvra. Mátta-Afrihkká stáhtaguossástallan Norggas Odne álggahii H.E. Presideanta Jacob Zuma ja su roavvá Tobeka Zuma stáhtaguossástallama Norggas. Dubmejuvvon noiddiid monumeanta Majestehta Dronnet rabai Mihcamareahket almmolaččat turistageaidnoprošeavtta Steilneset. Dát muitobáiki Finnmárkkus lea okta dáiddára Louise Bourgeois maŋŋemus stuora dáiddalaš bargguin. Sáá stálut Ledje stálut mat vuostáiválde Gonagasbára go soai eske beaivet joavddaiga Berg suohkanii Sážžás. Vaikko ii lean ge jur ieš Sážžástállu mii čuoččui kaias, muhto okta stuora stállu ja vihtta smávva stáloža sávve Gonagassii ja Dronnegii liegga buresboahtima. Riddokultuvra ja sámi árbevierru Odne guossástallaba Májestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet Rivttát ja Loabát suohkaniid. Riddokultuvra lei guovddážis Rivttágis, ja sámi kultuvra fas čalmmustahttejuvvui earenoamážit Loabágis. Fylkamátkkis Odne álggaheigga Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet iežaska fylkamátkki Tromssa fylkkas. Gonagasbárra geavaha Kongeskipet Norge dán mátkkis, ja eske ovdalgaskabeaivvi manaiga soai ja sudno mieldemátkkálaččat gáddái Evenáššis Skániid suohkanis. Abelbálkáupmi 2011 Odne addá Majestehta Gonagas Harald allaárvosaš Abelbálkášumi John Willard Milnorii. Professor Milnor oažžu bálkášumi "dan ovddas go lea guorahallan ja fuomášan topologiijas, geometriijas ja algebras ođđa dieđuid main lea boahtteáigái mearkkašupmi". Lihkku beivviin! Gonagasbearaš dearvvaha mánáidtoga Oslos Šloahttabalkoŋggas odne diibmu 10:30 rájes. Ruvdnaprinsabearaš vuostáiváldá vuos mánáidtoga Askeris olggobealde Skaugum diibmu 08:15. Maritimaberotumit ibenikas Nuppi beaivvi stáhtaguossástallamis Kroatias lei Gonagasbárra hámmángávpogis Šibenik. Dan beaivvi prográmma guovddážis ledje oktasaš prošeavttat ja beroštumit mat gusket maritimasuorgái. Stáhtaguossástallan Kroatias Majestehtaguovttos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leaba stáhtaguossástallamis Kroatias miessemánu 12. ja 13. beivviid. Buresboahtinseremoniija lei odne iđđes presideantapalássas. Rabai seminára Ljubljanas Majestehta Gonagas Harald rabai odne ealáhusseminára Slovenian – Norwegian forum of competence, ja dan maŋŋá finaiga Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet ovttas geahččamen máŋga prošeavtta maid Norga lea dorjon. Stáhtaguossástallan lovenias Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet álggaheigga odne stáhtaguossástallama Šlovenias. Presideanta Danilo Türk ja su roavvá Barbara Miklič Türk sávaiga Gonagasbárrii buresboahtima šloahtas man namma lea Brdo Castle, mii lea olggobealde Ljubljana. Dáhkki dáhki alde Miessemánu 2. beaivvi bargagohte Gonagaslaš šloahta váldosoaji dáhki divodemiin. Lea Statsbygg mii doaimmaha dan barggu, lagas ovttasbarggus Gonagaslaš hoavain ja Riikaantikvárain. Ráfisuodjaleapmi deháleamos Maŋŋemus beaivvi Gonagaslaš Allavuođaguovtto Ruvdnaprinssa ja Ruvdnaprinseassa Ghana guossástallamis ledje riidduideastadeamit ja ráfisuodjaleapmi guovddážis. Ovttasbargu dearvvavuođasuorggis Odne finadedje Ruvdnaprinsabárra ja biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim Ekumpoano gilážis mii lea Ghana mearragáttis, bures guokte diimmu vuodjinmátki oaivegávpogis Accras. Ulbmilin lei geahččat prošeavttaid mat leat ovttasbargu gaskal Ghana ja UNICEF. Guossástallan Ghanas Odne álggahii Ruvdnaprinsabárra almmolaš guossástallama Ghanas. Njunnošis lea biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim. Ulbmil guossástallamiin lea čalmmustahttit bureslihkostuvvan stáhta Afrihkás, mii lea ovdagovvastáhtan dien guovllus. 2010 jahkedieđáhus Gonagaslaš hoava jahkedieđáhus lea dál doaimmahuvvon Stuoradikki Presideantadoibmii, Ođastus-, hálddahus – ja girkodepartementii ja Riikkarevišuvdnii. 2010 jahkedieđáhus čájeha Gonagasbearraša viiddis almmolaš prográmma. Stáhtaguossit Litauenis Republihka Litauen presideanta, H.E. Dalia Grybauskaitė lea guovttebeaivásaš stáhtaguossástallamis Norggas. Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet sávaiga Presidentii buresboahtima allaáiggalaš seremoniijas Šloahttašiljus ikte. Čuoigan-ja njuiken Máilmmimeasttirgilvvut (MM) álgán Gonagasbearaš lei Dálveoaivegávpogis go Oslo sávai olles máilbmái buresboahtima sabehiiguin gilvvohallat MM - gilvvuin odne eahkes. Badjel 50.000 olbmo ledje boahtán čuovvut rahpanseremoniija Universitehtašiljus. Mind the Map! Gonagaslaš Allavuohta Dronnet lei mielde Barents Spektakel rahpamis ikte eahket. Rájit ja nuppástuvvi rájit lea dán jagi festivála fáddá. Mind the Map! Goal lea guovddáš ja gos leat doaresbealbáikkit? Prinseassa 7 jagi Odne, 21. beaivvi ođđajagimánus deavdá Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra čieža jagi. Dan beaivvi oktavuođas almmuhuvvojit prinseassa govat. Juovladearvvuođat Kruvnnaprinssabearrais Kruvnnaprinssa bearáš lea leamašan mátkkis skábmamánu loahpa rájes. Sikkim báikkis nuortadavvi Indias sii deaivvadedje NRK joavkkuin, ja leat sádden ruoktot juovladearvvuođaid filmmain ja govaiguin. Nobel ráfibálkkaupmi 2010 Sudno Majestehtat Gonagas ja Dronnet leigga mielde ávvodoaluin mat lágiduvvojedje Nobel ráfibálkkašumi juolludeami oktavuođas Kiinná olmmošvuoigatvuođa áŋggirdeaddjái Liu Xiaoboai odne. Guossástallan loahpahuvvui Banská tiavnicas Gonagaslaš Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet loahpaheigga guossástallama Slovakias ruvkegávpogis Banská Štiavnicas. - Buorit dagut gádjot máilmmi Majestehta Gonagas siterii Bjørnson go rabai norgga-sloavakia seminára man fáddán lei fitnodagaid servodatovddas-vástádus. Bjørnson lei maid guovddážis maŋŋil dán beaivvi, dasgo Gonagasbárra rabai sierra Bjørnsončájáhusa. Stáhtaguossis Slovakias Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet álggaheigga odne stáhtaguossástallama Slovakia republihkas. Lea vuosttaš geardi go Norggas leat ovddasteaddjit stáhtaguossin Slovakias dan rájes go dát riika šattai sierra riikan 1993:s. Teknologiija ja dearvvavuohta Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet oahpisteigga Presideantta Doris Leuthard ja dr Roland Hausin Rikshospitálii odne iđđesbeaivvi. Doppe lei seminára medisiinnalaš teknologiija birra, Sveitssa stáhtaguossástallama nuppi beaivvi. Stáhtaguossit Sveitssas Sveits stáhtaguossástallan álggii odne. Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet vuostáiválddiiga Presideantta Doris Leuthard ja dr Roland Hausin allaáiggalaš seremoniijas Šloahttašiljus.
https://www.gonagasviessu.no/nyhetsarkiv.html?sek=74906&start=300&tid=76427
Ođđasat - Deaivvadeamit 2022 čakča - 6 buori ákka studeret Sámi allaskuvllas - Ovttasbargošiehtadus vuolláičállon - Oahppojagi 2021-2022 ávvudoalut - It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mis leat ain rabas oahpposajit! - Oahpaheaddjit ovdanbuktet sámemáilmmiid Minecraft spealus - Árbevirolaš práksisaid bokte mii áimmahuššat eamiálbmogiid eatnamiid ja čáziid - Oza čavčča oahpuide! - Sámi ofelaččat servet láidesteaddjin stuorra dáiddačájáhussii Rabas virggit ohcanládje Sámi allaskuvllas leat guhtta ollesáiggi virggi ohcanládje, sihke bistevaš ja gaskaboddosaš virggit. Loga eambbo: - Pedagogihkka, vuosttašamanueansa/vuosttašlektor/allaskuvllaoahpaheaddji. Bistevaš virgi. Álgin njukčamánu 1.b. 2022. Ohcanáigemearri 03.12.21. - Prošeaktajođiheaddji verddeskuvllat ja verddemánáidgárddit. Engašemeanta bistá 31.08.2024 rádjái. Álgin farggamusat. Ohcanáigemearri 03.12.21. - Pedagogihkka, vuosttašamanueansa/vuosttašlektor/allaskuvllaoahpaheaddji. Gaskaboddosaš virgi 1.8.2022- 31.7.2024. Ohcanáigemearri 15.12.21. - Sámegiela dikdaktihkka, Vuosttašamanueansa/ vuosttašlektor/ allaskuvlalektor. Bistevaš virgi. Ohcanáigemearri 15.12.21. - Doavttergrádastipendiáhtta árbevirolaš ealáhusas, ealáhusovdánahttimis ja innovašuvnnas. Jahkemearrevirgi 4 jahkái. Álgin 15.08.22. Ohcanáigemearri 09.01.22. - Doavttergrádastipendiáhtta duojis dahje hábmemis. Jahkemearrevirgi 4 jahkái. Álgin 15.08.22. Ohcanáigemearri 09.01.22. Virgealmmuhusat leat Jobbnorge.no siiddus almmuhuvvon. Go deaddilat liŋkka, de sáhtát lohkat eambbo virggi sisdoalu ja makkár gelbbolašvuođagáibádusat leat biddjon, ja geainna sáhtát váldit oktauvođa jus dus leat jearaldagat.
https://www.samas.no/se/a/rabas-virggit-ohcanladje?page=12
Olggosoaidnin Størrelse for denne PNG-forhåndsvisningen av denne SVG-filen: 337 × 598 piksela (govvačuoggá) Andre oppløsninger: 135 × 240 piksela (govvačuoggá) | 270 × 480 piksela (govvačuoggá) | 432 × 768 piksela (govvačuoggá) | 577 × 1 024 piksela (govvačuoggá) | 1 153 × 2 048 piksela (govvačuoggá) | 512 × 909 piksela (govvačuoggá). Álgovuolggalaš fiila (SVG-fiila, dábálaččat 512 × 909 piksela (govvačuoggá), fiilasturrodat: 27 KiB) Fiilla historjá Go deaddilat beaivemeari, oainnat makká fiila lei dalle. Liŋkkat Fiilla vuogádatviidosaš geavaheapmi Følgende andre wikier bruker denne filen: - Geavaheapmi prošeavttas ab.wikipedia.org - Geavaheapmi prošeavttas ace.wikipedia.org - Geavaheapmi prošeavttas af.wikipedia.org - Geavaheapmi prošeavttas als.wikipedia.org - Geavaheapmi prošeavttas am.wikipedia.org - Geavaheapmi prošeavttas ang.wikipedia.org - Geavaheapmi prošeavttas an.wikipedia.org - Noruega - Kjell Magne Bondevik - Jens Stoltenberg - Thorbjørn Jagland - Gro Harlem Brundtland - Jan P. Syse - Kåre Willoch - Odvar Nordli - Trygve Bratteli - Lars Korvald - Per Borten - Einar Gerhardsen - John Lyng - Oscar Torp - Johan Nygaardsvold - Johan Ludwig Mowinckel - Jens Hundseid - Peder Kolstad - Christopher Hornsrud - Ivar Lykke - Abraham Berge - Otto Bahr Halvorsen - Otto Blehr - Gunnar Knudsen - Jens Bratlie - Wollert Konow - Jørgen Løvland - Christian Michelsen - Carlos XV de Suecia - Vidkun Quisling - Geavaheapmi prošeavttas arc.wikipedia.org - Geavaheapmi prošeavttas ar.wikipedia.org Vis mer global bruk av denne filen.
http://se.wikipedia.org/wiki/Fiila:Coat_of_arms_of_Norway.svg
Avvil bálgosa boazoisit Ari Kustula diđii vuordit njuovvangildosa. Su mielde bálggus ii sáhte dál earágo vuordit loahpalaš mearrádusa áššái. Kustula oaivvilda, ahte ášši lea dál sirdašuvvan stáhta ja Njellim siidda gaskasažžan. Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia Vuoden 2025 talousarvioesityksessä valtio aikoo leikata saamelaiskäräjien itsehallintoon tarkoitetuista varoista yli puoli miljoonaa euroa. Jagi 2025 bušeahtaárvalusas stáhta áigu čuohpastit Sámedikki kulturiešmearrideapmái oaivvilduvvon ruđain 568 000 euro. Vuohču Sámi márkanat lágiduvvojit fas moatti jagi bottu maŋŋá. Prográmmas leat earret eará dujiid vuovdin, lagaš biebmu ja olu musihkka.
http://yle.fi/uutiset/stahta_gieldan_avvil_balgosa_njuovvamis_bakkuin/6626390
Meahcieallit leat eallišlájat maid olmmoš ii leat dápman. Meahcieallit gávdnojit buotlágan ekovuogádagain. Sáttoábit, vuovddit, arvevuovddit, jalgadasat, sitnoeatnamat ja eará birrasat nugo gávpotguovllut leat guovllut gos meahcieallit ellet. Dábálaš gillii meahciealli eallá olbmo váikkuhusaid haga muhto eanas dutkit mihtet dasa ahte olbmuid doaimmat viidát váikkuhit meahciealliide. Máilmmiviidosaš meahciealli populašuvdna lea njiedjan 52%'ain jagiid 1970 ja 2014 gaskkas, World Wildlife Fund raportta mielde.
https://se.wikipedia.org/wiki/Meahcieallit
ámi Girječálliid Searvi (SGS) Sámi Girječálliid Searvi (SGS) vuođđuduvvui Guovdageaidnus 17.11.1979. Interimstivrii válljejuvvui Áillohas (Nils-Aslak Valkeapää) jođiheaddjiin. Vuosttaš jahkečoahkkin lei Gáresavvonis, ja 13 girječállit bohte dohko. SGS ledje álggu rájes čielga mihttomearit sámi girjjálašvuođa ovddideami dáfus. SGS álgu SGS Parisas 2011 Govven: Thomas Marainen Govven: Priváhta SGS Tråanttes 2017 SGS Frankfurttas 2019 Govven: Gudrun Eliissá Eriksen Lindi Govven: Sabine Felb
https://samidaiddar.no/sami-girjecalliid-searvi/
Jump to navigation « TILBAKE Máilmmi eamiálbmogiid alitoahpu fierpmádat (WINHEC) rámiha ákkrediterenjoavkku mas Sámi allaskuvlla doseantta Asta Mitkijá Balto lei mielde Hawaiias. Báikkálaš sisaváldin lea guhkiduvvon 30.6.2014 rádjai. Dan dadjá Ellen Marit Somby Hætta. Son lea čađahan Boazodoalu lágat, riektevuođđu ja riekteipmárdusoahpu Sámi allaskuvllas. Seminára ulbmil lei e.e. čohkket ođđa oahpu vuosttaš jagi vásáhusaid. Álgoálbmotdutkit čoahkkanedje Parisii. Pedagogihka doavttir Pigga Keskitalo lea mieđihuvvon pedagogihka doseantan Helssega universitehta kansleriijas 30.5.2014. Akademalaš čállinkurssa čákčát 2014. Áigemearri geassemánu 6. beaivvi. Árktalaš universitehta rektorforumis Islánddas ságastalle e.e sierra "davvevuogi" birra oahpahusa čađaheamis. NOKUT fágakommišuvdna finai mannan vahku Sámi allaskuvllas dárkkistit sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttergrádaprográmmaohcama. Sámi allaskuvla / Sámi University of Applied SciencesHánnoluohkká 45NO-9520 GuovdageaidnuTel:+47 78 44 84 00E-poastta/e-mail: [email protected]: 971 519 363 Bargiid oktavuođadieđut Rehket/faktura Sámi allaskuvlii Mátkerehket ja buhtadusgáibádus Personvernerklæring Tilgjengelighetserklæring © Sámi University of Applied Sciences Developed by: Ramsal
https://www.samas.no/se/news?page=49
Bohccobiergu ja niesteboazuskinke – giellaoččodeaddji máná goallossubstantiivvat Johanna Johansen Ijäs Sámi allaskuvla Artihkal guorahallá ovtta vuollel golmmajahkásaš máná goallossubstantiivvaid morfologalaš ráhkadusa. Vuosttaš goallossánit leat registrerejuvvon ovda­ ja árramorfologiija gaskasaš sirdásanmuttus go mánná lei jagi ja ovcci mánu boaris, ja morfologalaččat dábálaččamus goallossubstantiivatiippat ihtet máná gillii vuollel bealgoalmmátjahkásažžan. Buot goallossubstantiivvat leat vuollálasti sánit. Eanas dain leat endosentralaččat, muhto soames eksosentralaš sánit leat maid registrerejuvvon. Mearusoassin lea dábálaččat ovttaleksemat substantiiva, muhto mearusoassi sáhttá maid leat ráhkaduvvon guovtti substantiivvas, dahje dat sáhttá leat jogo ovttaleksemat advearba, adjektiiva dahje eará giela sátni. Mearusoassi lea eanas sániin ovttaidlogu nominatiivvas, muhtun sániid mearusoassin lea ovttaid­ dahje máŋggaidlogu genetiivahápmi. Mearusoassetiippaid dávjodat mánnái hubmojuvvon gielas korrelere goallossátnetiippaid ihtinortnegiin ja dainna man ollu guđege goallossátnetiippa sánit adnojuvvojit. Fáddásánit: giellaoččodeapmi, morfologiija, sátneráhkadeapmi, goallosteapmi, goallossubstantiiva, davvisámegiella 1 . Álggahus Mánná dadjagoahtá ovttaskas sániid dábálaččat sullii jahkásažžan. Guorahallan man vuođđun lei guovttegielat sámi máná giellamateriála, čájehii ahte máná sániin leat giellaoččodeami álgomuttus dábálaččat guokte stávvala, ovdamearkka dihte áhčči, spábba ja čáhci, muhtumin dušše okta, nugo gea, gáv 'skávli' (gč. Ijäs 2004: 124, 128).1 Birrasiid beannotjahkásažžan, go mánná máhttá dadjat sullii 50 sáni, son ovttastahttigoahtá sániid gihppun, ovdamearkka dihte ná: biigá galm- mas. Dalle son oahppagoahtá mot sániiguin ráhkada guhkit ovttadagaid ja viid­ dida dainna lágiin iežas vejolašvuođaid gulahallat earáiguin. (Gč. omd. O'Grady 2005: 80–83; Rowland 2014: 80.) Vai nagoda ságastallat buorebut earáiguin, mánná dárbbaša maid eambbo ovttaskas sániid. Go muhtun diŋggaid namahusat leat goallossánit, de mánná galgá maid oahppat dadjat ja atnit sániid mat leat ráhkaduvvon guovtti leksemas. Dat ahte mánná goallosta sániid dakkár leksikála ja fonologalaš ovttadahkan mas lea cealkagis iežas doaibma, lea máná vuosttaš 1 Sámegielain oaivvildan dán čállosis davvisámegiela. Sámi dieđalaš áigečála 2/2014: 7–27 8 lávki sátneráhkadanvuogádaga oččodeapmái. Goallostemiin mánná sáhttá maid dárbbu mielde ráhkadit ođđa sániid maid ii leat gullan earáin. Dán čállosis guorahalan vuollel golmmajahkásaš máná goallossubstantiivvaid morfologalaš ráhkadusa. Čielggadan guđe morfologalaš ovdánanmuttus goallos­ substantiivvat ihtet máná gillii, makkár morfologalaš ráhkadus dain lea ja makkár fáktorat daid oččodeapmái sáhttet váikkuhit. Čállosa oppalaš ulbmilin lea guora­ hallat viidáseappot sámegiela morfologiija ja morfofonologiija oččodeami (gč. Ijäs 2011; Baal 2009; Bals 2004) ja dainna lágiin searvat dakkár gielaid veardádalli guorahallamii main lea girjás morfo(fono)logiija. Čálus sáhttá maid leat mielde nanneme váhnemiid ja eará rávesolbmuid gielalaš diđolašvuođa ja váikkuhit dasto sin giellageavaheapmái ja dakko bokte mánáid giellaovdáneapmái. Guorahallan vuođđuduvvá ovtta guovttegielat Norgga beale máná ja su áhči ságastallamiidda mat leat báddejuvvon videogovvenapparáhtain 2000­logu gaskkamuttus go mánná lei agis 1;8–3;0. Máná vuosttašgielat leat sámegiella ja suomagiella, ja su bajásšaddanbirrasa váldogiella lea sámegiella. (Máná ja su bajásšaddanbirrasa gielladili birra, gč. Ijäs 2011: 45–49.) Giellamateriála lea oktii­ buot 14'26 diimmu, ja dat lea transkriberejuvvon ovddit dutkamuša (Ijäs 2011) várás. Dán guorahallama várás lean čoaggán transkripšuvnnain buot sámegiela goallossubstantiivvaid maid mánná ja su áhčči atniba, ja dasto kodifiseren ja analyseren daid. Goallossániin oaivvildan dás leksikála ja fonologalaš ovttadaga mii lea ráhkaduvvon guovtti leksemas, nugo rukses+miessi, ruksesmiese+náhkki, ruksesmiesenáh+beaska, gusa+guoppar ja rukses+gusaguoppar. Dákkár ovttadat galgá doaibmat cealkagis oktan sátnin ovdamearkka dihte nu ahte dan osiid gaskii ii sáhte lasihit eará elemeanttaid: *rukses dát miessi (vrd. dát ruksesmiessi), *rukseshanmiessi (vrd. ruksesmiessihan). (Goallossáni definišuvnna problematih­ kas, gč. omd. Lieber & Štekauer 2009: 4–14.) Goallossátnin anán dán artihkkalis buot sániid maid jovssushápmi lea goallos­ sátni. Dát máksá dan ahte vaikko gihppu mii lea ráhkaduvvon guovtti sánis, ii deavddášege dás namuhuvvon kriteraid, de dat lohkkojuvvo goallossátnin jus dat lea rávesolbmuidgielas goallossátni. Ovdamearkka dihte vaikko mánná dadjá sáni vilgesvuostá guvttiin váldodeattuin: vilges vuostá, de rehkenasttán dan dás goallossátnin dannego dan jovssushápmi lea goallossátni. Mánná gii šaddá bajás máŋggagielat servodagas, atná iešguđetlágán sivaid geažil dábálaččat eambbo go ovtta giela sániid. Ovdamearkka dihte lea dábálaš ahte sámi mánná atná sámegiela humadettiin maiddái eará giela(id) sániid. Dán Johanna Johansen Ijäs 9 guorahallama máná giellamateriálasge leat eará gielaid go sámegiela goallossánit, muhto dás gieđahalan dušše sámegiela goallossániid. Sámegiela goallossátnin anán dás dakkár sániid maid mánná geavaha go humada sámegielat ságastallan­ guimmiin ja main unnimusat vuođđooassin lea sámegiela sátni, nugo gáfegohppu ja bruktrámbuvri 'adnonbierggasrámbuvri'. Vuođđooassin sáhttá leat maid eará giela sátni mii lea sajáiduvvan, dahje sajáiduvvame, sámegiela muhtun variántta hupmangillii. Ovdamearkka dihte eappelpillimehu­sáni vuođđooassi pillimehu 'sáktadoassa mas lea juhkanbohcci; sákta mii lea diekkár doasa siste' lea sajáiduv­ van máŋgga Suoma beale sámegielaga njálmmálaš sámegillii. Máŋgii sáhttá liikká leat váttis geassit čielga ráji goas eará giela sátni lea sajáiduvvan sámegillii ja goas fas ii. Goallossániid oamasteapmi gáibida mánás máŋggalágán giellamáhtu. Sáme­ gielat mánná galgá oahppat dadjat sániid main leat eanet go guokte stávvala maŋ­ ŋálaga, dannego goallossubstantiivvain leat dábálaččat unnimusat njeallje stávvala, muhtumin dušše golbma. Mánná galgá maid oahppat dovdat sániid deaddogas­ kavuođaid vai máhttá earuhit goallossániid ja sátnegihpuid. Dasa lassin mánná galgá oahppat válljet mearusoasi hámi, ovdamearkka dihte nominatiivva­ ja genetiivvahápmásaš mearusoasi gaskka, nugo sániin guollegáhkku ja guolevuodja. Mánná galgá maid oahppat dovdat mearusoasi oatnuma eavttuid vai nagoda buvttadit goallossániid main lea seammalágán ráhkadus go rávesolbmuidgielas. Mearkkašumi dáfus mánná galgá nagodit ipmirdit leksikálašuvvan goallossániid, nugo bieggaoaivi ja njoammelhiitta, ja maiddái goallossáni osiid semantihkalaš gaska vuođaid, nugo mearusoasi ja vuođđooasi gaskavuođa ovdamearkka dihte dáin sániin: šukkoládegáhkku ja riegádanbeaigáhkku (gč. Berman 2009: 299–301). 2 . Goallossániid oččodeami dutkamušat Goallossániid oččodeapmi lea guorahallojuvvon eanemusat indoeurohpalaš gie­ lain, nugo eŋgelas­, duiskka­, ruoŧa­ ja fránskkagielas, ja hebreagielas (gč. omd. Clark ja earát 1985; Nicoladis 2002; Dressler ja earát 2010; Mellenius 1997; Berman 2009). Dressler ja earát (2012) veardidit goallosteami ja diminutiivvaid oččodeami typologalaččat iešguđetlágán gielain ja konkluderejit ahte mánnái hubmojuvvon giela (eŋg. child directed speech) oppalaš typologalaš ráhkadus váikkuha unnán – jus oba váikkuhage – goallossániid oččodanahkái. Giela sojahanmorfologiija ja sátneráhkadeapmi sáhttet oččoduvvot goabbat ládje dannego dat sáhttet leat typo­ Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 10 logalaččat hui iešguđetlágánat. Jovssusgiela goallostanmorfologiija valljiges (eŋg. morphological richness of compounding) váikkuha čielgasit dasa goas goallossánit ihtet máná gillii: mađe eanet goallostanmorfologiija gielas lea, dađe árabut mánná oččodišgoahtá goallossániid. Ovdamearkka dihte germánalaš gielain goallossánit mat leat ráhkaduvvon guovtti substantiivvas, sáhttet ihtit máná gillii morfologiija oččodeami árra muttus oktanaga sojahanmorfologiijain ja diminutiivvaiguin. Nubbi dehálaš fáktor lea mánnái hubmojuvvon giella. Váhnema goallossániid ja goallossátnetiippaid lohku váikkuha dasa man ollu ja makkár goallossániid mánná atná. Eará fáktorat mat váikkuhit goallossániid árra oččodeapmái, leat goallossániid morfotávssalaš čađačuovgivuohta (eŋg. morphotactic transparency) ja pragmáhtalaš dárbbut. (Dressler ja earát 2012: 250–259.) Berman (2009: 318) namuha ahte goallossáni morfologalaččat álkes struktuvra ja goallossáni osiid semantihkalaš čađačuovgivuohta sáhttet leat dehálaš fáktorat goallossániid oččo­ deami árra muttus. Sámegiela ja eará suoma­ugralaš gielaid goallossániid oččodeamis eai leat vuđolaš dutkamušat, muhto Argus ja earát (2014) veardidit estte­, suoma­ ja dav­ visámegielat mánáid goallossubstantiivvaid oččodeami. Guorahallamis boahtá ovdan ahte goallossubstantiivvat ihtet estte­, suoma­ ja sámegielat mánáid gillii jogo ovdamorfologalaš muttu loahpas dahje árramorfologalaš muttu álggus agis 1;5–1;10 ja ahte álggos mánná oččoda goallossubstantiivvaid maid osiin lea se­ mantihkalaččat čađačuovgi gaskavuohta.2 Guđege giela goallossániid mihtilmas iešvuođat ihtet juo árrat máná gillii, ja mánná ráhkada iežas giellaipmárdusa vuo­ đul maid ođđa goallossániid. Estte­ ja ruoššagiela veardádalli dutkamuš (Argus & Kazakovskaya 2013) čájeha maiddái mot goallossániid dávjodat, produktivitehta, čađačuovgivuohta ja ovttageardánvuohta rávesolbmuidgielas váikkuhit dasa mot mánná oččoda goallossániid. Goallossubstantiivvaid oččodeami guorahallan typologalaččat iešguđetlágán gielain lea jođus prošeavttas man namma lea Crosslinguistic Project on Pre- and Protomorphology in Language Acquisition. 2 Ovdamorfologalaš ovdánanmuddun (eŋg. premorphology) adnojuvvo dat áigi morfologiija oččo deamis goas mánná oččoda sátnehámiid obbanaga, analyserekeahtes ovttadahkan. Árra­ morfologalaš muttusges (eŋg. protomorphology) mánná ipmirdišgoahtá morfologalaš hámiid ráhkadusa ja atnigoahtá sojahanhámiid produktiivvalaččat. Doahpagiid definišuvnnaid birra, gč. omd. Bittner ja earát 2003b: xl. Johanna Johansen Ijäs 11 3 . Davvisámegiela goallossubstantiivvaid ráhkadus Sámegiela goallossánit leat unnán dutkojuvvon, muhto giellaoahpaid mielde dat leat eanas substantiivvat. Goallosadjektiivvat leat maid dábálaččat, ja muhtun vearbbatge leat ráhkaduvvon goallostemiin (gč. Nielsen 1926–1929: 287–299; Nickel & Sammallahti 2011: 662–671). Maiddái advearbbat, konjunkšuvnnat ja pronomenat sáhttet leat goallostuvvon guovtti sánis, nugo beallejámas, ijatbeaivái, sahtedohko, illáveaje; nugo, ovdalgo ja iešguhtege, juobbágoabbá. Dasa lassin muhtun lohkosánit leat ráhkaduvvon goallostemiin, ovdamearkka dihte oktanuppelohkái, golbmačuođi. Goallossubstantiivvat leat guovttelágánat: vuollálasti (eŋg. subordinate) ja bálddalasti (eŋg. coordinate) goallossánit. Vuollálasti goallossánit leat dábálaččat endosentralaččat mii máksá ahte sánis boahtá ovdan dan refereanta. Ovdameark­ ka dihte jávreguolli­sáni vuođđooasis guolli boahtá ovdan ahte jávreguolli lea namalassii guolli ja sátnegirji­sáni vuođđooassi girjiges čájeha ahte sátnegirji lea soameslágán girji. Vuollálasti sánit sáhttet leat maiddái eksosentralaččat mii fas mearkkaša dan ahte sánis ii boađe ovdan dan refereanta. Ovdamearkka dihte ruksesraddi ii leat raddi, muhto cizáš mas lea rukses raddi, iige alitnásti leat násti, muhto šaddu mas leat alit, násttelágán lieđđelasttat. Vuollálasti endosentralaš goallossániid vuollejoavku leat nu gohčoduvvon apposišuvdnagoallossánit maid osiin lea seammasullasaš gaskavuohta go apposišuvdnakonstrukšuvnna osiin. Apposišuvdnagoallossánis mearusoassi ja vuođđooassi čujuhit seamma referentii, nugo dáin sániin: Joavnna-áddjá, Máret-riehpu ja Ofelaš-filbma. Apposišuv­ dnagoallossáni ja bálddalasti goallossáni erohus sáhttá muhtumin leat seađas. Ovdamearkka dihte sáni gáibmeristeadni mearusoassi gáibmi čujuha seamma referentii go vuođđooassi risteadni, muhto nuppe dáfus gáibmi maid spesifisere makkár dahje guđemuš risteatnis lea hupmu. (Gč. ISK § 398, 408, 422–423, 432– 435.) Vuollálasti goallossániid lassin sámegielas leat maid muhtun bálddalasti endosentralaš goallossánit, earenoamážit goallostuvvon virgenamahusat, nugo dulka-jorgaleaddji ja ekonomiijahoavda-hálddahusjođiheaddji. Goallossubstantiivva mearusoasis lea ollu variašuvdna, muhto dábálač­ čamusat mearusoassin lea substantiiva mii lea ovttaidlogu nominatiivahámis, ovdamearkka dihte sánis mánnáolmmoš, muhto sihke ovttaid­ ja máŋggaid­ logu genetiiva leat maid mearusoasi dábálaš hámit, nugo sániin mánágoahti ja mánáid gárdi. Mearusoassi sáhttá leat eará hámiinnai: albmáimannan ja buor- rendoalli. Go mearusoassin lea adjektiiva, de dat lea dábálaččat attribuhttahámis, Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 12 ovdamearkka dihte sánis boaresbárdni, muhto muhtumin maiddái predika­ tiivahámis, nugo sánis bahádahku. Jus adjektiivvas ii leat attribuhttahápmi, de dan sajis mearusoassin adnojuvvo substantiiva: sálteguolli. Mearusoassin sáhttá atnit adjektiivvalaččat maiddái partisihpa perfeavtta ja preseanssa hámiid, nugo sániin buollánhávvi, suohkulanmiessi ja boahtteáigi. Substantiivva ja adjektiivva lassin mearusoassin sáhttet leat advearba, postposišuvdna, lohkosátni, pronomen ja vearbamátta, nugo sániin ovdanbuktin, sismiessi, njealljeluovvar, iešdovdu ja boraguolli. (Gč. Nickel & Sammallahti 2011: 662–669; Sammallahti 1994: 36–37.) Hupmangielas lea šaddan dábálaš atnit mearusoassin maiddái eará gielaid sitáht­ taloanaid, nugo ovdalis namuhuvvon sánis bruktrámbuvri 'adnonbierggasrám­ buvri' mas mearusoassin lea dárogiela bruke 'atnit, geavahit' ­vearbba partisihpa perfeavtta hápmi brukt. Sámegiela ja eará gielaid sániid definišuvnna in dattetge guorahala dás, baicca fuomášuhtán ahte rádji daid gaskkas sáhttá muhtumin leat seađas. Goallossáni mearusoassi lea dábálaččat otnon, ja oatnun sáhttá leat máŋg­ galágán, nugo dáin sániin boahtá ovdan: eadneolmmoš, guohtoneana, vuonáhkku, johgáddi, beatnatbeaivvit, oahpahanvuohki ja áfruvvá. Nuppe dáfus mearus­ oassi sáhttá leat maid oanokeahtes hámis, ovdamearkka dihte sániin eatnigiella ja goarrunmašiidna, dahje sihke otnon ja oanokeahtes variánta lea vejolaš: lassegažaldat ~ lassigažaldat, mánnageahčči ~ mánnágeahčči. Dasa lassin mearusoassái sáhttá laktásit liigemorfema, nugo sániin juolget- bealli, mánotbadji ja beanatgullan. Mearusoassi sáhttá maid leat mainna nu lágiin čađačuovgameahttun (eŋg. opaque), nugo sánis sotnabeaivi mas sotna lea boares skandinávalaš loatna, vrd. dár. søn(dag), isl. sunnu(dagur) (gč. omd. Sammallahti 1998: 263). Sámegiela goallossánit leat nuppiiguin sániiguin morfofonologalaččat moal­ kát dan dáfus ahte mearusoasi hámis lea ollu variašuvdna. Nugo ovdalis namuhin, goallossániid ráhkadus lea unnán dutkojuvvon, ja ovdamearkka dihte aitto mearusoasi oatnumis dárbbašuvvojit eanet dieđut. Mearusoasi ja vuođđooasi semantihkalaš gaskavuođain leat maid unnán dutkamii vuođđuduvvon dieđut (gč. dattetge Ijäs 1995). Johanna Johansen Ijäs 13 4 . Máná goallossubstantiivvat Dán guorahallama materiálas sihke máná ja rávesolbmo goallossubstantiivvat leat eanas namahusat, muhto goappašagat atniba dasa lassin ollu goallosnamaid. Goallosnamat dahket badjelaš 40 proseantta buot goallossubstantiivvain. Goallos­ namat leat earenoamážit olbmonamat, báikenamat ja máinnaselliid namat, nugo Káren Elle, Guovdageaidnu ja Mumiáhčči, muhto goappánai informántta materi­ álas lea maid ovdamearkka dihte doaluid namma Riddu Riđđu. Namat Káren Elle ja Riddu Riđđu leat dás čállojuvvon dainna lágiin go nammaguoddi ja doaluid lágideaddjit ieža daid čállet. Eará ovdamearkkaid čálán dán artihkkalis dábálač­ čat (guđege giela) čállingiela normerejuvvon ortografiija mielde. Vaikko namat leat mihtilmas oassi máná ja rávesolbmo goallossubstantiivvain, de guođán daid dán guorahallama olggobeallai dan sivas go goallosnamat sáhttet mearusoasi ja vuođđooasi gaskavuođa dáfus leat nu earálágánat go goallosnamahusat. Goal­ losnamaid oččodeami berre baicca guorahallat sierra, earenoamážit dannego dat ii leat mu dieđu mielde olus guorahallojuvvon eará gielainge. Máná vuosttaš goallossánit čalbmeláset (hámiin dammelása ja damme- gas) ja gáfegohppu leat registrerejuvvon agis 1;9. Dutkamuš sámegielat máná vearba hámiid oččodeamis čájehii ahte agis 1;8–1;10 vearbasojahanmorfologiija oččodeapmi sirdása ovdamorfologiija muttus árramorfologiija muddui (gč. Ijäs 2011: 183–185). Goallossániid ihtin árramorfologiija álggus, oktanaga ee. subs­ tantiivvaid ja vearbbaid sojahanmorfologiijain, lea registrerejuvvon maiddái eará gielaid oččodeami dutkamušain (gč. omd. Dressler ja earát 2010: 326; Argus ja earát 2014: 665; Nicoladis 2006: 122). Goallossubstantiivvaid ráhkadus 4 .1 Dábálaččamus goallossubstantiivatiippat (gč. kap. 3) ihtet máná giellamateriálii vuollel bealgoalmmátjahkásažžan. Eanas goallossubstantiivvat leat endosentralaš, vuollálasti sánit, muhto materiálii leat registrerejuvvon maiddái njeallje ekso­ sentralaš sáni: áhkabiddu (mearraguolli, latiinnagillii Myoxocephalus scorpius), johkaheasta 'eatnoheasta, rávdnjeheasta', vilbealle ja oambealle. Gosii áibbas buot goallossubstantiivvat leat dakkárat main sihke mearusoassin ja vuođđooassin lea ovttaleksemat sátni. Máná materiálas leat dušše guokte goallossubstantiivva maid mearusoassi ieš lea goallostuvvon guovtti sánis, nubbi dain lea apposi­ šuvdnagoallossátni Unna Miáš -riehpu ja nubbiges máná iežas ráhkadan sátni Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 14 niesteboazuskinke. Guovtteoasat mearusoasit leat unnán maiddái rávesolbmo giellamateriálas. Dat leat dávjá namat, muhto maiddái goallossánit, nugo dáin ovdamearkkain boahtá ovdan: Guovža oađđá -girji, Björn Afzelius -rohkki, Snuhrrenieida-báidi ja sotnabeaiskuvla. Máná materiálas (nugo maiddái váhnema materiálas) lea substantiiva čielgasit eanas goallossubstantiivvaid mearusoassin, nugo sániin guollegáhkku, riebančivga, sámegiella, mánáidgárdi, Elina-heasta ja nohkkanáigi. Adjektiiva ja advearba leat mearusoassin sániin allaskuvla, vilgesvuostá ja eahkesbiebmu. Sátni vilgesvuostá lea registrerejuvvon dušše oktii, ja mánná dadjá dan sátnegihppun, guvttiin váldodeattuin: vilges vuostá. Eará giela sátni lea mearusoassin sánis karjalanbiebmu mas karjalan lea suomagiela Karjala 'Gárjil' ­nama genetiiva­ hápmi. Sáni karjalanbiebmu orru motiveren suomagiel sátni karjalanpiirakka 'gárjilpiroga'. Eará giela sátnin sáhttá dulkot maiddái mearusoasi pusle goallos­ sánis puslespilla 'bihttábordin, bihttáspeallu', vrd. dárogiela pusle 'buđaldit'. Analyseren sániid karjalan ja pusle dás normerejuvvon giela mielde loatnasátnin go lea váttis diehtit atnágo mánná ieš daid sámegiela vai eará gielaid sátnin. Dás namuhuvvon mearusoassetiippaid atná maid rávesolmmoš, muhto rávesolbmo materiálas lea daid lassin okta goallossubstantiiva man mearusoasi sátneluohká sáhttá dulkot sihke advearban ja postposišuvdnan: sis sánis sisbuvssat. Lohko­ sátni, pronomen ja vearbamátta eai geavahuvvo mearusoassin eai máná eaige rávesolbmo materiálas. Substantiivamearusoasit leat daid kásushámi dáfus njealjelágánat sihke máná ja rávesolbmo materiálas. Mearusoassi sáhttá leat jogo (1) ovttaidlogu nomi­ natiivahámis, (2) hámis mii sáhttá ovddastit sihke ovttaidlogu nominatiivva ja genetiivva, (3) ovttaidlogu genetiivahámis ja (4) máŋggaidlogu genetiivvas. Eanas leksemaid mearusoasit leat ovttaidlogu nominatiivvas, ovdamearkka dihte sániin johkaheasta, juovlagirku ja niesteboazu. Muhtumat dain leat dever­ bála nomenat, nugo riegádan ja nohkkan sániin riegádanbeaivi ja nohkkanáigi. Muhtun leksemainges mearusoassi lea dakkár hámis mas ii goit prinsihpas sáhte dadjat leago dat ovttaidlogu nominatiiva­ vai genetiivahámis. Mearusoassi sáhttá ovdamearkka dihte leat otnon hámis, nugo sánis vilbealle, dahje mearusoassin sáhttá leat golmma­ dahje njealjestávvalsátni man ovttaidlogu nominatiiva lea ideanttalaš ovttaidlogu genetiivva otnon hámiin, ovdamearkka dihte sánis gonagasnieida. Mearusoassin sáhttá maid leat substantiiva man konsonánta­ guovddážis ii leat dássemolsašuddan mii čájehivččii dan kásushámi, nugo sánis Sune-girji. Johanna Johansen Ijäs 15 Dát máksá ahte gosii buot mearusoasit leat jogo ovttaidlogu nominatiiva­ hámis dahje hámis maid lea vejolaš dulkot sihke ovttaidlogu nominatiivan ja genetiivan. Ovttaidlogu nominatiivva sáhttá dan dihte gohčodit sihke máná ja rávesolbmo goallossubstantiivvaid mearusosiid váldohápmin. Muhtun goallossubstantiivvain lea mearusoassin čielga ovttaidlogu gene­ tiivahápmi, nugo sániin sámegiella, suomagiella, bohccobiergu ja áhkabiddu. Mearus oassin adno maid máŋggaidlogu genetiivahápmi mánáid sániin mánáid- boddu, mánáidgárdi ja mánáid-TV. Fuomášan veara lea ahte mánáid­tv­leksema mearus oassi lea registrerejuvvon maid ovttaidlogu genetiivahámis: máná-TV. Eai máná eaige rávesolbmo materiálas leat ovdamearkkat eará kásushámiid geava­ husas goallossubstantiivva mearusoassin. Vuolábeale govus áiccalmahttá mot goallossubstantiivvat juohkásit iešguđet­ lágán tiippaide daid ráhkadusa mielde. goallossubstantiivvat endosentralaš eksosentralaš vuollálasti vuollálasti substantiiva adjektiiva advearba substantiiva ol.n/g ol.n gonagas- juovla- nieida girku nohkkan- Sune- áigi girji ml.g ol.g bohcco- mánáid- biergu gárdi eará karjalan- biebmu alla- skuvla eahkes- biebmu ol.n johka- heasta ol.n/g ol.g vil- bealle áhka- biddu Govus. Máná goallossubstantiivvaid juohkáseapmi iešguđetlágán tiippaide. Vaikko rávesolbmo materiálas leat eambbo goallossubstantiivvat ja ovttaskas goallossubstantiivaleksemat go máná materiálas, de daid juohkáseapmi iešguđet­ lágán tiippaide mearusoasi hámi mielde lea relatiivvalaččat ovttalágán. Dát guoská sihke mearusoasi sátneluohkkái ja hápmái. Áidna erohus lea dat ahte vaikko rávesolbmo goallossubstantiivvainge lea eanas háviid nominatiivva hápmásaš mearus oassi, de mánná atná golmma vuosttaš mánu áigge mearusosiid mat leat aivve nominatiivahámis, dahje mearusosiid maid sáhttá dulkot sihke nomina­ Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 16 tiivan ja genetiivan. Easkka agis 2;0 máná materiálii leat registrerejuvvon vuosttaš čielga ovttaidlogu genetiivahámit sániin bohccobiergu ja áhkabiddu. Máŋggaid­ logu genetiivages ihtá materiálii guokte mánu maŋŋel, agis 2;2, sánis mánáid-TV, ja agis 2;5 ihtet advearba ja adjektiiva sániin eahkesbiebmu ja vilgesvuostá. Seamma agis mearusoassin lea registrerejuvvon maiddái vuosttaš eará giela sátni: karjalanbiebmu. Tabellii 1 leat čohkkejuvvon máná goallosubstantiivvaid iešguđetlágán mearusoasit ovdamearkkaiguin ja daid ihtinagit. Nugo tabeallas boahtá ovdan, de hámi dáfus dábálaččamus mearusoasit ihtet máná gillii vuollel bealgoalmmátjahkásažžan. Mearusoassi Ol. nominatiiva Ol. nom./gen. Ol. genetiiva Ml. genetiiva Adjektiiva Advearba Eará Ovdamearka guollegáhkku riebančivga sámegiella mánáid-TV vilgesvuostá eahkesbiebmu puslespilla Tabealla 1. Goallossubstantiivvaid mearusosiid ihtinagit. Ihtinahki 1;9 1;9 2;0 2;1 2;5 2;5 2;5 Tomasello (2003: 173–175) dutkamuša mielde mánnái hubmojuvvon giela ráhka dusaid dávjodat váikkuha dasa man ortnegis mánná ieš atnigoahtá giela ráhkadusaid. Dát guorahallan sámegielat máná goallossániid oččodeamis duo­ đašta Tomasello čuoččuha dan dáfus ahte mearusoasi hámiid ihtinagit korre­ lerejit mánnái hubmojuvvon giela mearusoassetiippaid frekveanssain. Dát máksá dan ahte iešguđetlágán mearusosiid ihtinortnet máná gielas čuovvu rávesolbmo mearusosiid hivvodaga. Nuppiiguin sániiguin dat mearusoassetiippat maid rávesolmmoš atná dávjjimusat mánáin humadettiin, ihtet áramusat máná gillii. Dávjjimusat adnon mearusoassi, nominatiiva, ihtá vuosttažin, ja nubbin dávjji­ mus genetiiva nubbin. Goalmmádin eanemus rávesolmmoš atná máŋggaidlogu genetiivvaid mat ihtet máná gillii goalmmádin. Adjektiivvat, advearbbat ja eará gielaid sánit adnojit hárvvimusat, ja dat ihtet máná gillii maŋimus. Dávjjimus hámit leat dábálaččat seammás maiddái merkekeahtes (eŋg. unmarked) hámit, ja Johanna Johansen Ijäs ASDASDASDASD 17 nugo eará gielain, de merkekeahtes goallossátnetiippat ihtet vuosttažin maiddái sámegielat máná gillii (gč. omd. Dressler ja earát 2010: 343). Goallossubstantiivvaid produktiiva geavahus 4 .2 Ovdamorfologalaš giellaoččodanmuttus mánná oahppá sátnehámiid obbanaga, analyserekeahttá, nu ahte atná guđege leksema dušše ovtta sojahanhámis. Sáme­ gielat mánná atná ovdamearkka dihte vearbaleksemaid álggos dábálaččat dušše imperatiivva ovttaidlogu nuppi persovnna dahje preseanssa ovttaidlogu goalm­ mát persovnna hámis (Ijäs 2011: 185–197). addit­leksema sáhttá ovdameark­ ka dihte leat álggos dušše atte­hámis ja boahtit fas boahtá­hámis. Dađistaga mánná atnigoahtá leksemaid eanet go ovtta sojahanhámis, mii čájeha ahte son lea ipmirdišgoahtán giela morfologalaš proseassaid ja ahte son atnigoahtá giela produktiivvalaččat. Morfologiija identifiserema kriteran lea adnojuvvon dat ahte máná gillii ihtet miniparadigmmat. Miniparadigmmain oaivvilduvvo sojahanhámiid joavku mas okta leksema lea unnimusat golmma iešguđetlágán sojahanhámis, ovdamearkka dihte boađe, boahtá ja bođii. Hámit galget leat registrerejuvvon ovtta mánu báddemiin. (Miniparadigmma definišuvnna birra gč. Bittner ja earát 2003a: xvi, xxxix; Kilani­Schoch & Dressler 2002.) Dressler ja earát (2010: 326–327) leat heivehan miniparadigma­doahpaga goallossániid oččodeami guorahallamii nu, ahte miniparadigmmat rehkenastojit ihtán máná gillii dalle go mánná atná goallossáni osiid maiddái iehčanas sátnin dahje eará goallossániid oassin. Goallossáni osiin oaivvilduvvo dás mearusoasi ja/dahje vuođđooasi leksema iige ovdamearkka dihte dihto sojahanhápmi (Wolfgang U. Dressler [persovnnalaš gulahallan]). Dán guorahallamis sullii bealli máná goallossubstantiivvain leat dakkárat ahte daid mearus­ ja vuođđooasit leat registrerejuvvon maiddái iehčanas lek­ seman dahje nuppi goallossáni oassin – vaikko eai álo ovtta mánu báddemiin. Dakkár goallossubstantiivvat leat ovdamearkka dihte guollegáhkku, guovža- áhčči, čuovgadoardna, eadnegáhttu, gonagasnieida, miessemánnu, ruskalihtti, juovlagirku ja njoammelčivga. Ovttaskas leksemaid atnu sihke goallossubstan­ tiivva oassin, ja iehčanas sátnin dahje nuppi goallossáni oassin lea registrerejuv­ von vuosttaš háve agis 1;9. Vuosttažin dákkár opposišuvdna lea vuohttimis sániin čalbmeláset ja čalbmi. Nubbi opposišuvdna lea guollegáhkku­sánis ja dan osiin: sihke guollegáhkku ja gáhkku leat registrerejuvvon agis 1;10 ja guolli­sátniges agis 1;11. Dušše nuppi dáin opposišuvnnain sáhttá dadjat deavdit miniparadigmma Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 18 kriteria go sihke guollegáhkku, gáhkku ja guolli leat registrerejuvvon ovtta mánu áigge, agis 1;10.26–1;11.15. Muhtun goallossubstantiivvain dušše nubbi oassi adno iehčanas sátnin dahje eará goallossáni oassin, čuovvovaš ovdamearkkain dat čállojuvvojit buoiddes čál­ lagiin: riegádanbeaivi, mánáidgárdi, borransuoidni, juovlafeasta, biebmodoassa ja vuoktačuohppi. Moatti sánis sihke mearus­ ja vuođđooassi adnojit dušše ovtta áidna goallossubstantiivva oassin, dat sánit leat áhkabiddu, nohkkanáigi, sámegiella ja bátnedoavttir. Áhkabiddu lea eksosentralaš sátni man oasit eai ad­ nojuvvo dálá gielas nu dávjá, ja dan dihte ii leat vuordemeahttun ahte dat eai leat registrerejuvvon iehčanas sátnin eaige eará goallossániid oassin. Nohkkanáigi­ ja sámegiella­sániid oasitges leat abstrákta substantiivvat, ja dakkáriid mánná atná muđuige unnit go konkrehta substantiivvaid. Bátnedoavttir lea áidna dán njealji sánis mii čohkiida guovtti konkrehta vuođđosubstantiivvas, muhto mas mearus­ oassi ja vuođđooassi eai leat liikká registrerejuvvon iehčanas sátnin dahje eará goallossubstantiivvaid oassin. Goallossubstantiivvat main osiin dušše nubbi dahje ii goabbáge adnojuvvo iehčanas sátnin dahje eará goallossáni oassin, čájehit ahte mánná oččoda goallos­ sániid maiddái obbanaga. Earenoamážit semantihkalaččat čađačuovgameahttun sánit áhkabiddu, vilbealle ja oambealle leat buorit ovdamearkkat das ahte buot máná goallossánit eai leat su iežas goallostanmáhtu buktagat. Ovttaskas leksemaid sojahusas leat materiálas muhtun ovdamearkkat. Vuosttaš dain lea opposišuvdna guollegáhkku : guollegáhku agis 1;10, muhto dát hámit leat registrerejuvvon bođusátnin nu ahte daid sáhttá leat problemáhtalaš duođaš tit guoktin sierra sojahanhápmin. Bealgoalmmátjahkásažžan ihtigohtet eará sátnebárat main lea nominatiivva ja genetiiva­akkusatiivva opposišuvdna: guorbmebiila : guorbmebiilla agis 2;7 ja juovlakaleanddar : juovlakaleandara agis 2;8. Seamma agis ihtá maid nominatiivva ja lokatiivva opposišuvdna: mánáidgárdi : mánáidgárddis, ja guokte mánu maŋŋel, agis 2;10, lea registrerejuvvon nomina­ tiivva ja illatiivva erohus: niesteboazu : niestebohccui. Namuhan veara lea maid loka tiivva ja illatiivva opposišuvdna mii lea registrerejuvvon báikenamas Kárášjogas : Kárášjohkii agis 2;7. Fuomášahtti lea datnai ahte vaikko goallos­ sátnemateriálas ii leat golmma sierra sojahanhámi opposišuvdna, de báikenamas Guovdageaidnu lea ovtta mánu áigge agis 2;7.28–2;8.27 registrerejuvvon golmma fonologalaš hámi opposišuvdna: Guovdageainnu : Guovdagean : Guovdageainnus. Tabellii 2 lean čohkken máná goallossániid sojahanhámiid ihtinagiiguin. Johanna Johansen Ijäs 19 Ahki 1;10 2;7 2;8 2;8 Ol. nom. Ol. gen.­akk. Ol. ill. Ol. lok. guollegáhkku guollegáhku guorbmebiila guorbmebiilla juovlakaleanddar juovlakaleandara mánáidgárdi mánáidgárddis 2;10 niesteboazu niestebohccui Tabealla 2. Goallossubstantiivvaid sojahanhámit. Goallossubstantiivvaid produktiiva geavahussii čujuhit maiddái sánit maid mánná ráhkada ieš, namalassii ođđa goallossánit dahje nu gohčoduvvon neo­ logismmat (eŋg. neologisms). Neologisman leat rehkenaston dakkár sánit maid mánná ráhkada goallostemiin ja mat spiehkkasit rávesolbmuidgiela goallossániin (gč. omd. Lieko 1998: 550), muhto mánáidgiela ođđa goallossáni definišuvdna lea problemáhtalaš gažaldat mii ii leat mu dieđu mielde vuđolaččat suokkardallon. Jus ulbmilin lea guorahallat máná máhtu atnit goallosteami vejolašvuođaid, de ii oro heiveme defineret ođđa goallossáni ilá čavga. Eai buot sánit mat dutkan­ girjjálašvuođas leat ovdanbuktojuvvon mánáidgiela neologisman, leat ođđa sánit dan mearkkašumis ahte dat eai leat geavahuvvon ovdal. Goallossániid mat leat adnojuvvon mánáid iežaset ráhkadan ođđa sátnin, leat gávdnan ovdamearkka dihte Interneahtas (Klaus Laalo [persovnnalaš gulahallan]), nugo suomagiel sáni pissapaikka 'cissanbáiki' (Lieko 1998: 554). Dán barggus defineren ođđa goallossáni pragmáhtalaččat ja rehkenasttán neologisman dakkár sániid mat eai leat sajáiduvvan rávesolbmuidgillii ja maid navddán máná ráhkadan iežas giella­ ipmárdusa vuođul almmá gulakeahttá daid earáin. Máná vuosttaš goallossátni mii spiehkkasa rávesolbmuidgielas, lea guollegolli agis 1;11, muhto dan lea buoremus dulkot meattáhussan maid mánná dadjala go lea muđui hupmame golleguoli birra. Guollegolli­sáni duohken orru leame dan fonologalaš ovttalágánvuohta golleguolli­sániin. Agis 2;1 ihtá vuosttaš goallossátni maid sáhttá atnit mánáidgiela neologisman: guovžaáhčči. Neo­ logismmaid ihtinagiin leat eará suoma­ugralaš gielaid guorahallamiin gávnnahan oalle stuora variašuvnna. Esttegielat nieiddaža giellamateriálii neologismmat leat registrerejuvvon juo agis 1;5 go fas guovtti esttegielat bártnáža materiálii dat ihtet maŋŋelis: agiin 1;10 ja 2;1 (Argus ja earát 2014: 662–663). Suomagielat nieiddaža materiáliiges neologismmat leat registrerejuvvon agis 1;7 ja bártnáža Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 20 materiálii agis 2;2 (Laalo [giehtačálus]). Lea váttis dadjat leatgo ahkevariašuvnna duohken metodalaš, individuála vai eará sivat, muhto sámegielat nieiddaža gillii neo logismmat orrot ihtime sullii seamma agis go estte­ ja suomagielat bártnážiid gillii, vehá maŋŋelis go nieiddažiid gillii. Sámegielat máná materiálas lassánit agi 2;5–2;6 rájes sihke goallossubstantiiv­ vaid geavahus ja ovttaskas leksemaid ja iešguđetlágán goallossátnetiippaid lohku (Ijäs [giehtačálus]), ja dán agi rájes ihtet maid eambbo neologismmat. Dábálač­ čamusat dain leat dakkárat main mearusoassin lea jogo eadni­ dahje áhčči­ ja vuođđooassin eallinamahus, nugo sániin eadniheasta, eadnigáhttu, eadnibeana, áhččiheasta, áhččigáhttu, áhččibeana ja áhččinjoammil. Dát goallossánit eai jogo oba leatge váhnema báttiin dahje leat registrerejuvvon máná materiálii ovdalgo váhnema materiálii. Dát sánit čájehit ahte mánná lea fuobmán vuogi mainna lágiin sáhttá ráhkadit goallossániid mat almmuhit (stoahkanhearva)elliid «váhnenvuođa». Eará goallossubstantiivvat maid mánná lea ráhkadan ieš, leat juovlamánná, borransuoinnit ja niesteboazuskinke. Juovlamánná­sáni motiivan sáhttá leat juovlasálbma Okt' mánná Betleheimmis lea maid mánná lávii lávllodit. Borransuoinnit­sáni mánná ráhkadastáges heasttaiguin stoagadettiin go váhnen evttoha iežas heastta mannat borrat suinniid: «Okei, dát manná borrat suinniid», ja mánná vástida dasa (suhtus): «Ii die leat borransuinnit». Niesteboazuskinke­sáni mánná atná láibbi boradettiin go leaba áhčiinis hupmame niestebohcco birra. Mánás lea láibevajahasa alde spiinnebierggus ráhkaduvvon láibebajoš (dár. skinke, su. kinkku), ja go váldá dan eret, de geahčasta láibevajahassii, moddjesta ja dadjá man nu sivas ahte «de šattai mus niesteboazuskinke». Neologisman sáhttá reh­ kenastit maiddái apposišuvdnagoallossániid pandariehpu ja Unna Miáš -riehpu. Buot neologismmat leat mearusoasi kásushámi dáfus ovttalágánat: mearus­ oassin mánná atná aivve ovttaidlogu nominatiivahámi dahje hámi man sáhttá dulkot sihke ovttaidlogu nominatiivan ja genetiivan. Dát čájeha ahte mánná lea oahppan substantiivvaid dábálaččamus goallostanvuogi vuođđoprinsihpa maid atná dasto buotlágán goallossubstantiivvain – makkár semantihkalaš gaskavuoh­ ta daid osiin ain leaš. Goallossánit maid mearusoassin lea i­máttat substantiiva eadni- dahje áhčči­, spiehkkasit rávesolbmuidgielas mearusoasi soggevokála dáfus. Máná sániid mearusoasit leat largohámis vaikko jovssushámiin sogge­ vokála oatnu: mánná dadjá ovdamearkka dihte eadniheasta vaikko rávesolmmoš dajašii eadneheasta. Soggevokála kvalitehta erohus máná ráhkadan hámis ja jovssushámis boahtá maid ovdan sánis niesteboazuskinke: rávesolbmuidgielas boazu­substantiivva soggevokála oatnu o:n go sátni lea goallossáni mearusoassin, Johanna Johansen Ijäs 21 nugo sániin boazodoallu, boazobeana ja boazolohku. Fuomášan veara lea ahte niesteboazuskinke­sáni mearusoasis mii ieš lea goallossátni, niesteboazu, sogge­ vokála e lea ideanttalaš jovssushámi soggevokálain. Nuppe dáfus fas ovdalis namuhuvvon guollegolli­sánis mearusoassi lea máná gielas allegrohámis. Dasa sáhttá váikkuhit guollegáhkku­sáni mearusoasi hápmi mii lea mánnái oahpis ovddežis. Dan manne mánná atná neologismmaid mearusoassin largohámiid, muhto eará goallossániid mearusoassin allegrohámiid, berre guorahallat dár­ kileappot. Dát lea miellagiddevaš gažaldat earenoamážit dannego soggevokála kvalitehta ja kvantitehta ii muđui oro dagaheame váttisvuođaid mánnái. Ovda­ mearkka dihte mu ovddit dutkamuša (Ijäs 2011) materiála čájeha ahte agis 1;10–3;0 mánná atná i­máttat vearbbaid imperatiivva ovttaidlogu 2. persovnna hámiid gosii aivve allegro hámis: badjel 30 hámi leat allegrohámis, ja dušše ovttas lea čielga largohápmi. Dán goallossátnedutkamuša neologismmaid hámit čájehit ahte Argusa ja earáid (2014: 666) čuoččuhusa sámegiela goallossániid mearusoasi fonologalaš hámi oččodeamis berre modifiseret nu, ahte máná eanas, muhto ii buot, mearusosiid soggevokála lea ovttalágán jovssushámi soggevokálain. Neologismmaid mearusoasi kásushámi válljen sáhttá maid spiehkkasit ráves­ olbmo giellaipmárdusas. Niesteboazuskinke­sáni mearusoassin heivešii ráves­ olbmogielas buorebut genetiiva­ go nominatiivahápmi, seamma vuogi mielde go sániin sávzzabiergu ja bohccobiergu, namalassii niestebohccoskinke. Nuppe dáfus fas mánná sáhttáge – ainjuo prinsihpas – atnit boazu­hámi *boahcu­sáni genetiivan go bárrastávvalnomeniin genetiivvas lea geahnohis dássi, nugo sánis čáhci : čázi. 5 . Konklušuvnnat Máná vuosttaš goallossubstantiivvat leat registrerejuvvon ovda­ ja árramorfo­ logiija gaskasaš sirdásanmuttus, agis 1;9, ja vuollel bealgoalmmátjahkásažžan máná gillii leat ihtán buot dábálaččamus mearusoassetiippat. Álggos mearusoas­ sin leat aivve ovttaidlogu nominatiivvahápmásaš substantiivvat, muhto agiid 2;0 ja 2;5 gaskkas mánná atnigoahtá maiddái earálágán goallossubstantiivvaid. Mea­ rusoasi kásushápmin ihtet dalle ovttaid­ ja máŋggaidlogu genetiiva, ja mearus­ oassin sáhttá maid leat advearba, adjektiiva ja eará giela sátni. Nugo ovdalis lean namuhan, de eará gielaid dutkamušat leat čájehan ahte mađe eanet goallostanmorfologiija gielas lea, dađe árabut goallossánit ihtet máná Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 22 gillii. Sámegiela goallostanmorfologiija vallji eará gielaid ektui ii leat mihtiduv­ von, muhto čielggas lea ahte goallosteapmi lea sámegiela produktiiva sátneráhka­ danvuohki ja ahte sámegiela goallostanmorfologiija ja ­morfofonologiija lea oalle girjái. Dan dihte ii leat vuordemeahttun ahte goallossubstantiivvat leat registrerejuvvon sámegielat máná giellamateriálii juo morfologiija oččodeami árra muttus. Máná goallossubstantiivvain vuhtto čielga oktavuohta rávesolbmo goallos­ sániide. Mánná atná buot daid mearusoassetiippaid mat leat registrerejuvvon váhnema giellamateriálii, earret ovtta: advearbba/postposišuvnna sis, ja dat mearus oassetiippat maid rávesolmmoš atná dávjjimusat, ihtet máná gillii áramu­ sat. Seammás maid váhnen atná eanas dakkár goallossubstantiivvaid mat gullet hámi dáfus sámegiela dábálaččamus goallossátnetiippaide. Mearusoassetiippaid morfotávssalaš čađačuovgivuohta ja frekveansa gahččet nuppiiguin sániiguin máŋgii oktii maiddái jovssusgielas, ja dan dihte lea váttis diehtit goabbá dain váikkuha eambbo máná goallossubstantiivvaid oččodeapmái. Dat ahte máná giella korrelere rávesolbmo gielain, lea goit čielggas. Máná eanas goallossubstantiivvaid mearusoasis ja vuođđooasis lea čađa­ čuovgi semantihkalaš gaskavuohta, muhto dasa lassin mánná atná sániid maid oasit leat juogo ollásit dahje belohahkii čađačuovgameahttumat, nugo oambealle, áhkabiddu ja mánáidgárdi. Dákkár sánit čájehit ahte mánná oččoda maiddái dak­ kár goallossániid maid osiid semantihkalaš gaskavuohta ii leat nu čielggas, jus dat leat muđui mainna nu lágiin mihtilmasat su árgabeaivvis. Máná iežas ráhkadan goallossubstantiivvain, neologismmain, boahtá ovdan ahte mearusoasi hápmi spiehkkasa muhtumin rávesolbmo mearusoasi hámis. Dát guoská earenoamážit mearusoasi soggevokála kvalitehtii ja kvantitehtii, muhto maiddái kásushámi válljemii, nugo sániin eadniheasta ja niesteboazuskinke. Dán guorahallama materiálas leat goit nu unnán ja nu ovttalágán goallossánit maid mánná ieš lea ráhkadan, ahte neologismmaid morfologiija ja morfofonologiija berre guorahallat maiddái eará mánáid giellamateriálain. Neologismmaid guora­ hallan stuorit materiálas lea dehálaš dannego dat sáhttet addit lassidieđuid das man muddui mánná oahppá goallossániid analyserekeahtes ja analyserejuvvon ollisvuohtan. Dat ahte mánná atná neologismmaid ja eará sániid maid ráhkadus spiehk­ kasa rávesolbmuidgiela ráhkadusas, ovdamearkka dihte áhččibeana ja máná-TV, čájeha ahte goallosteapmi lea produktiiva sátneráhkadanvuohki máná gielas. Eará sánit fas, nugo áhkabiddu ja vilbealle, čujuhit dasa ahte mánná oččoda muhtun Johanna Johansen Ijäs 23 goallossániid obbanaga, analyserekeahtes ollisvuohtan. Mánná atná nuppiiguin sániiguin goabbatlágán vugiid oččodit goallossániid. Giitosat Giittán Ole Henrik Magga ságastallamiin sámegiela goallossániid birra, ja kom­ mentárain dán čállosa ovddit veršuvdnii. Giitu maid Sámi dieđalaš áigečállaga doaimmahusgoddái ja anonyma árvvoštallái kommentárain ja rávvagiin. Čállosa váilevašvuođain vástidan dieđusge ieš. Gáldut Materiála Kodifiserejuvvon ja systematiserejuvvon goallossubstantiivvat mat leat čohkke­ juvvon ovtta máná giellamateriálas mii lea báddejuvvon agis 1;8–3;0. Materiála lea čállis. Girjjálašvuohta Argus, Reili & Kazakovskaya, Victoria 2013: Acquisition of compounds in Es­ tonian and Russian: Frequency, productivity, transparency and simplicity effect. – Estonian Papers in Applied Linguistics 9/2013: 23–42. <http://dx.doi. org/10.5128/ERYa9.02> (19.12.2014). Argus, Reili & Ijäs, Johanna Johansen & Laalo, Klaus 2014: Liitnimisõnade omandamine eesti, soome ja saami keeles: ühist ja erinevat. [Eŋgelasgiel čoahkkáigeassu: Acquisition of compound nouns in Estonian, Finnish and Sami: similarities and differences.] – Keel ja Kirjandus 8–9/2014: 648–669. Maiddái: <http://kjk.eki.ee/en/issues/2014/8­9/538> (19.12.2014). Baal, Biret Ánne Bals 2009: Substantiivvaid máttaluohkát mánáidgielas. – Johanna Ijäs & Nils Øivind Helander (doaimm.), Sáhkavuoruin sáhkan. Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa muhtin áigeguovdilis dutkanfáttát. Dieđut Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. 42–53. <http://hdl.handle. 1/2009. net/11250/177062> (31.8.2014). Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 24 Bals, Berit Anne 2004: The acquisition of grade alternation in North Saami. – Nordlyd. Tromsø University Working Papers in Language & Linguistics 32 (1): 1–27. <http://septentrio.uit.no/index.php/nordlyd/article/view/56/55> (19.12.2014). Berman, Ruth 2009: Children's acquisition of compound constructions. – Rochelle Lieber & Pavol Štekauer (doaimm.), The Oxford Handbook of Compounding. Oxford: Oxford University Press. 298–322. Bittner, Dagmar & Dressler, Wolfgang U. & Kilani­Schoch, Marianne 2003a: Introduction. – Dagmar Bittner & Wolfgang U. Dressler & Marianne Kilani­Schoch (doaimm.), Development of Verb Inflection in First Language Acquisition. A Cross-Linguistic Perspective. Studies in Language Acquisition 21. Berlin & New York: Mouton de Gruyter. vii–xxxvii. Bittner, Dagmar & Dressler, Wolfgang U. & Kilani­Schoch, Marianne 2003b: Specific terms used in common by the contributors to the present volu­ me. – Dagmar Bittner & Wolfgang U. Dressler & Marianne Kilani­Schoch (doaimm.), Development of Verb Inflection in First Language Acquisition. A Cross-Linguistic Perspective. Studies in Language Acquisition 21. Berlin & New York: Mouton de Gruyter. xxxix–xl. Clark, Eve V. & Gelman, Susan A. & Lane, Nancy M. 1985: Compound Nouns and Category Structure in Young Children. – Child Development 56: 84–94. Dressler, Wolfgang U. & Lettner, Laura E. & Korecky­Kröll, Katharina 2010: First language acquisition of compounds. With special emphasis on early German child language. – Sergio Scalise & Irene Vogel (doaimm.), Cross-Disciplinary Issues in Compounding. Current Issues in Linguistic Theory 311. Amsterdam: John Benjamins. 323–344. Dressler, Wolfgang U. & Lettner, Laura E. & Korecky­Kröll, Katharina 2012: Acquisition of German diminutive formation and compounding in a comparative perspective. Evidence for typology and the role of frequency. – Ferenc Kiefer & Mária Ladányi & Péter Siptár (doaimm.), Current Issues in Morphological Theory. (Ir)regularity, analogy and frequency. Selected papers from the 14th International Morphology Meeting, Budapest, 13–16 May 2010. Amsterdam: John Benjamins. 237–264. Ijäs, Johanna 1995: Sirpmá luossagilvvuin goargŋun- ja suhkangilvvuide Buolbmá- gis. Goallossániid ja sátnelihtuid partiála, lokála ja temporála gaskavuođat. Váldofágabargu, Sámi ossodat, Gielaid ja girjjálašvuođa instituhtta, Tromssa universitehta. Johanna Johansen Ijäs 25 Ijäs, Johanna 2004: Fuomášumit muhtun simultána guovttegielat máná árra giellaoččodeamis. – Sámi dieđalaš áigečála 1/2004: 119–131. Ijäs, Johanna Johansen 2011: Davvisámegiela finihtta vearbbaid sojahanvuogáda- ga oččodeapmi vuollel golmmajahkásaš máná gielas. Kárášjohka: Davvi Girji. <http://hdl.handle.net/11250/177042> (31.8.2014). Ijäs, Johanna Johansen [giehtačálus]: The acquisition of compound nouns in Saami. ISK = Hakulinen, Auli & Vilkuna, Maria & Korhonen, Riitta & Koivisto, Vesa & Heinonen, Tarja Riitta & Alho, Irja 2004: Iso suomen kielioppi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Maiddái: <http://scripta.kotus.fi/visk> (31.8.2014). Kilani­Schoch, Marianne & Dressler, Wolfgang U. 2002: The emergence of inflectional paradigms in two French corpora: an illustration of general problems of pre­ and protomorphology. – Maria Voiekova & Wolfgang U. Dressler (doaimm.), Pre- and Protomorphology: Early Phases of Morpho- logical Devel op ment in Nouns and Verbs. LINCOM Studies in Theoretical Linguistics. Muenchen: Lincom Europa. 45–59. Laalo, Klaus [giehtačálus]: Acquisition of compounds in Finnish. Lieber, Rochelle & Štekauer, Pavol 2009: Introduction: status and definition of compounding. – Rochelle Lieber & Pavol Štekauer (doaimm.), The Oxford Handbook of Compounding. Oxford: Oxford University Press. 3–18. Lieko, Anneli 1998: Lapsen kielen uudissanat. – Virittäjä 102: 550–570. Mellenius, Ingmarie 1997: The Acquisition of Nominal Compounding in Swedish. Travaux de l'institut de linguistique de Lund XXXI. Lund: Lund University Press. Nickel, Klaus Peter & Sammallahti, Pekka 2011: Nordsamisk grammatikk. Karasjok: Davvi Girji. Nicoladis, Elena 2002: What's the difference between 'toilet paper' and 'paper toilet'? French­English bilingual children's crosslinguistic transfer in com­ pound nouns. – Journal of Child Language 29: 843–863. Nicoladis, Elena 2006: Preschool Children's Acquisition of Compounds. – Gary Libben & Conia Jarema (doaimm.), The Representation and Processing of Compound Words. Oxford: Oxford University Press. 96–124. Nielsen, Konrad 1926–1929: Lærebok i lappisk (samisk). I. Grammatikk. Lydlære, formlære, orddannelseslære og syntaks samt tillegg. Oslo: Universitetsforlaget. Bohccobiergu ja niesteboazuskinke 26 O'Grady, William 2005: How Children Learn Language. Cambridge approaches to linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. Rowland, Caroline 2014: Understanding Child Language Acquisition. Under­ stand ing Language series. London & New York: Routledge. Sammallahti, Pekka 1994: Sátnegoallosteapmi ja čállinvuohki. – Vesa Guttorm (doaimm.), Tearbmasymposia raporta. Dieđut 3/1994. Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta. 35–42. Sammallahti, Pekka 1998: The Saami languages. An Introduction. Kárášjohka: Davvi Girji. Tomasello, Michael 2003: Constructing a Language. A Usage-Based Theory of Language Acquisition. Cambridge: Harvard University Press. Johanna Johansen Ijäs 27 Noun compounds in North Saami language acquisition This article deals with compound nouns in one North Saami­speaking child un­ der the age of three. The first compounds were recorded at age 1 year 9 months, i.e. during the transitional phase between pre­ and protomorphology. The most common morphological types of compound nouns appeared in the child's lan­ guage before age 2 years 6 months. They are all subordinate compounds. Most are endocentric, but some exocentric words were also noted. The non­head is usually a noun consisting of one lexeme, but the non­head may itself also be a compound made up of two nouns. In some cases, the non­head may be an adverb, an adjective or a word from a language other than Saami. The non­head is usually in the nominative singular. In a few words, however, the non­head is genitive singular or plural. The frequency of various non­heads in child­directed speech corresponds with the order of appearance of different types of compounds in the child's language. This also correlates well with the amount of different types of compound words used by the child. Keywords: language acquisition, morphology, word formation, compound, compound noun, North Saami Johanna Johansen Ijäs Sámi University College [email protected] Bohccobiergu ja niesteboazuskink
https://site.uit.no/aigecala/wp-content/uploads/sites/8/2015/04/SDA-2-2014-ijas.pdf
vákialaš Martin Velky fárrii Sápmái ja oahpai sámegiela. Dál vázzá sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu Sámi allaskuvllas. Loga olles ášši. Ođasvuorká Filtrer etter år Mannan vahkus bođii midjiide diehtu ahte Sámi allaskuvlla gudneduojár Jovnna Ovllá, Jon Ole Andersen lea vádjolan. Min jurdagat leat Jovnna Ovllá lagamuččaid luhtte dál.
https://www.samas.no/se/news?page=9
Ođđasat - Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis - Min birrasat konferánsii dieđiheapmi - Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta - Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku - Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain - Prográmmaoahput 2024 čavčča - Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi - Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat - Oahppu ii deatte - ođđa podkasta Mii lágiidat válgadigaštallama borgemánus Beroštat go sámepolitihkas ja háliidat go gullat maid njunuš sámepolitihkkárat oaivvildit? Jos juo, de boađe fal Diehtosiidii, Guovdageainnus duorastaga borgemánu 24. beaivvi dii 18.00. Dalle bovdet mii njunuš sámepolitihkkáriid válgadigaštallamii. Dát digaštallan lea rabas, olbmot sáhttet searvat min válgamárkaniidda. Dán čavčča lea sihke stuorradikki ja sámedikki válga ja mii dás Sámi allaskuvllas háliidat leat mielde servodatáššiin. Mii háliidat ahte sihke min studeanttat, bargit ja eará berošteaddjit sihke ohppet ja beroštit politihkas ja danne lágiidat paneladigaštallama borgemánu 24. beaivve veaigin dás Sámi allaskuvllas. Mii streamet dán ja bovdet njunuš politihkkáriid deike Diehtosiidii ja danne livččii hui miellagiddevaš ja dehálaš ahte ollugat bohtet min doaluide go sáhttet jearrat gažaldagaid njuolgga politihkkáriin. Boađe válgadeaivvadeapmái, doppe gulat maid politihkkárat leat olahan maŋimuš áigodagas ja makkár lohpádusat sis leat jos dahje go besset Sámediggái! Vibeke Larsen, Aili Keskitalo, Inger Eline Eriksen Fjellgren, Ellen Inga O. Hætta ja máŋggas earát bohtet dán digaštallamii. Dát maid gullo Guovdageainnu lagašrádios. Mis leat golbma fáttá, nuorat, oahppu ja boahtteáigge vejolašvuođat Sámis! Sámedigge- ja Stuorradiggeválggat leat 11.09.17.
https://www.samas.no/se/a/studenter/mii-lagiidat-valgadigastallama-borgemanus?page=5
Latest news - Studier med søknadsfrist 01.09.24 - Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer - Opptakskravene til lærerutdanninga er endret - Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen! - Seks nye samiske veivisere - Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024 - Vil du omprioritere studieønsket ditt? - Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik - Harald Gaski utnevnt til æresdoktor Kalstad álgá ođđa direktevran Ovdal geasi almmuhuvvui ahte stivra virgáda Johan Ailo Kalstad (38) ođđa direktevran. Ja dal lea Kalstad formálalaččat váldán vuosttá virggi ja lea čielggas ahte son álgá direktevran. Boahttevaš allaskuvladirektevra lea Guovdageainnus bajásšaddan ja lea alit oahpu váldán Sámi allaskuvllas (journalistihka) ja Norgga gávpeallaskuvllas (Norges Handelshøyskole). Johan Ailos lea bargoduogáš Geelmuyden.Kieses, Statkraftas, NRKs ja iežas ráđđeaddifitnodagas. Kalstad lea bargan eanaš strategiijain, gulahallamiin ja jođihemiin. – Nugo mun dovddan Johan Ailo Kalstad, de sáhttá son oaidnit viidát ja gii sáhttá sihke čavga čuovvut dan maid mii ásahussan leat geatnegahtton bargat ja sáhttá viidábut oaidnit áššiid, ja mun jáhkán ahte son šaddá buorre jođiheaddji. Sámi allaskuvla galgá mannat čađa ollu ođasmahttimiid ja mun jáhkán ahte Kalstad sáhttá minguin veahkkálagaid ollašuhttit daid ođasmahttimiid, dadjá Sámi allaskuvlla stivrajođiheaddji ja rektor Gunvor Guttorm. – Mu mielas lea máilmmi somá go dál beasan Sámi allaskuvllas bargagoahtit. Dat lea iešheanalaš ásahus mas lea duohta njunuš álgoálbmot čehppodat. Jáhkán ahte allaskuvllas leat hui buorit vejolašvuođat ja mun háliidan leat mielde daid duohtan dahkat, dadjá Johan Ailo Kalstad. Kalstad joatká allaskuvladirektevran Maaren Palismaa maŋŋel, guhte lea leamašan direktevran 2011 rájis. Johan Ailo Kalstad álgá direktevran ođđajagimánus 2017. Lea jahkemearrevirgi 6 jahkái, 11.1.2017 – 10.1.2023.
https://www.samas.no/nb/node/3591
TRÅANTE JULGGAŠTUS Tråante 2017 Sámit leat sierra álbmot ja mis lea riekti eallit ja mearridit iežamet áššiin, nugo buot earáge álbmogiin. Sámiid eallima vuođđun lea Sápmi, eanan eadnámet ja beaivi áhččámet árbi – eatnamat ja čázit gos mii leat eallán áiggiid čađa, olu ovdal riikkarájáid sárguma. Sámegiella – Gollegiella, guoddá ja nanne oktavuođamet min birrasii ja álbmogii. Sámiide lea guhkesáigge geavaheami vuođul šaddan riekti hálddašit guovlluideamet, ja mis lea diehtu ja máhttu mo eallit dáid guovlluin. Dát diehtu galgá leat vuođđun guovlluid ja valljodagaid hálddašeapmái. Hálddašeapmi mas min dárbbut ja árvvut leat vuođđun, lea eaktun ahte min servodagat ja eallin ceavzá ja ovdána. Ávvudettiin go čuođi jagi leat gollan das go Elsa Laula Renberg vuosttaš háve čohkkii sámiid rastá riikkarájáid, mii oaidnit ahte olu áššit mat dan vuosttaš čoahkkaneamis ja dan áiggi barggus ledje fáddán, leat ain odne áigeguovdilat. Dát áššit galget čovdojuvvot, vai mii beassat iežamet eavttuid mielde ovddidit servodagaideamet. Vai sámeálbmot beassá eallit olmmožin ja ávvudit ohpit čuođi jagi geahčen, fertejit Sámi alcceseaset háhpohalli stáhtat heaitit rihkkumis min rievtti mearridit áššiideamet birra. 1 Sámiid 21. konfereansa, ovddastuvvon Sámiráđi miellahtuservviin, lea čoahkkanan Tråanttái 9.–11. beivviid guovvamánus 2017 ávvudan dihte čuohtejagi mearkabeaivvi vuosttaš našunála sámikonfereanssa váras, giitá Tråante go beasaimet orrut dáppe ja cealká: Sámi álbmogis leat dás vuolábealde čilgejuvvon rievttit; Buot gáibádusat ja posišuvnnat mat dás buktojit ovdán leat gullevaččat, ja muhtomin jođánit lea ásaiduvvi, álbmotriektenjuolggadusaide; Geatnegahttá bargat dáid duohtandahkame váras, ja bivdá stáhtaid mat lea Sámis dahkat dan seammá. a. Iešmearrideapmi Vuođđoláhka ja oktasaš Sámediggi 1. Sámiid riekti iešmearrideapmái vuolgá sámi álbmogis, mii lea okta našuvdna. Áiggiid čađa leat sámit ieža hálddašan kultuvrras, servvodagas, ealáhusaidis ja eatnamiid. Sámiin lea álo leamaš dát rievttit ja earát eai sáhte daid defineret dahje rihpat sámiin. 2. Sámi našuvdna leat dat guhte ellet ja doibmet Sámis, muhto maiddái dat sámit guhte ellet olggobealde árbevirolaš sámi guovlluid. 3. Bargu vuođđudit Sámedikki mii ovddasta buot sámiid mat gullet sámi našuvdnii galgá álggahuvvot. 4. Stáhtat galget árvvoštallat Sámedikki leat dan ásahussan man bokte sámi álbmoga riekti iešmearrideapmái jođihuvvo, ja váldo sámi našuvnna ovddasteaddjin. 5. Norga, Ruoŧŧa, Suopma ja Ruošša Federašuvdna berre doarjut ja ii mange láhkai vuosttildit sámi álbmoga dahje sámi našuvnna figgamušaid vuođđudit oktasaš Sámedikki. 6. Sámi našuvdna galgá bargat vuođđudeami ja nannema váras oktasaš sámi ásahusaid dakko gos atno leat dárbbašlažžan, ovdamearkka dihte oktasašbargu gielas, oahpahusas, medias, eatnamiid hálddašeamis, riektiásahusas ja hálddahusas. 7. Seammás galget stáhtat gudnejahttit sámi álbmoga- nugo eará álbmogat davviriikkain- geavaheamis rievttis iešmearrideapmái, ii dušše guovddáš dásis, muhto maiddái guovlulaš ja báikkálaš. Dát buktá mielddis ahte báikkálaš dahje guovlulaš sámi gažaldagat mearriduvvojit báikkálaččat dahje guovlulaččat. 8. Stáhtat galget dahkat vejolažžan ja álkidahttit sámiide bargat riikkarájiid rastá buot osiin, oktan gávppašeami. 2 Viidodat sámi álbmoga rievttis iešmearrideapmái 9. Stáhtat fertejit dohkkehit ahte riekti iešmearrideapmái- velá dálle go dat geavahuvvo eamiálbmogis nugo sámit- lea riekti geavahit beaktilis váikkuheami daidda bohtosiidda áššiin mat lea dehálaččat sámiide. 10. Riekti iešmearrideapmái lea eará riekti go buohtalastá rivttiin ráđđehallamiidda. Dát buktá mielddis ahte dalle go ii gávnna ovttamielalašvuođa šiehtadallamiin, dalle sámiid dáhttu ii galgga leat vuolábealde davviriikkalaš dahje ruošša álbmoga dáhtu. 11. Dán oktavuođas galgá Sápmi dovddastuvvot sierra sámi guovlun, gos sámi riekti iešmearrideapmái lea erenoamáš nanus. 12. Lágaid ja praksisa bokte lea stáhtain geatnegasvuohta dovddastit ja implementeret sámi rievtti iešmearrideapmái. Sámi álbmoga ekonomalaš sorjjasmeahttunvuohta 13. Stáhtain lea geatnegasvuohta geahččat bearrái ahte gávdnojit ekonomalaš ja materiálalaš eavttut sámi álbmogii dahkat rievtti iešmearrideapmái duohtan. 14. Vai sámit duođas galget máhttit geavahit iešmearrideami, berrejit stáhtat Sámis sihkkarastit dan ahte ekonomalaš ja materiálalaš návccat sirdojuvvojit sámi álbmogii. Dát sisaboađut galget šaddat Saemiedigkie háldui, guhte gaskosta oasi sisaboađuin báikkálaš sámi servodagaide, seammá láhkai go davviriikkalaš praksis lea stáhtalaš, guovlulaš ja báikkálaš dásis. Sámi meroštallan 15. Stáhtat galget gudnejahttit ahte guovddáš oassi sámi álbmoga rievttis iešmearrideapmái lea riekti ahte sii ieža meroštallet makkár ovttaskas olbmot gullet sámi álbmogii. b. Sámiid riekti eatnamiidda, čáziide ja luonddu valljodagaide Sámi eanangeavaheapmi vuođđun sámi servodahkii ja rievttálaš vuođđun 16. Vuođđu sámi kultuvrii, identitehtii ja servodahkii lea sámiid čáziid ja luonddu valljodagaid geavaheapmi. 17. Sápmi lea dat eatnamat ja čázit maid sámit leat oamastan ja eaiggáduššan árbevirolaš geavaheami bokte. Sisabahkkemat nugo ruvkkit, čáhce-vuoibmi, biegga-vuoibmi ja eará "ruoná energiija" ja infrastruktuvra rihpet eatnama Sámis ja gáržžidahttet sámiid eallinbirrasa, ja maiddái Sámi territoria, dassážii go dat guovllut leat addon ruovttoluotta. 3 18. Rievttalaš vuođđu sámi riektái eatnamii, čáziide ja luonddu valljodagaide lea árbevirolaš geavaheapmi. Dása gullet maiddái sáltečáhceguovllut maid sámit árbevirolaččat leat geavahan. 19. Árvvoštallan jus sámi árbevirolaš geavaheapmi lea vuođđudan rivttiid eatnamiidda, čáziide ja luonddu valljodagaide ferte heivejuvvot sámi kultuvrii ja sámioaiviliidda rievtti ektui. Jus sámi geavaheapmi territorias lea jođihuvvon sámi kultuvrra mielde dalle lea eanangeavaheapmi láhčán vuođu eananoamasteapmái. Riekti ruovttoluotta oažžumii 20. Sámiid riekti eatnamiidda, čáziide ja luonddu valljodagaide eai leat ráddjejuvvon daidda guovlluide maid sámit árbevierus mielde ja ain odne geavahit. Dán riektái gullet maiddái territoriat maid sámit árbevirolaččat leat geavahan, muhto maid leat manahan, jearakeahttá sámiin. Dása gullet maiddái guovllut maid duopmostuoluid mearrádusaid bokte lea manahan ovdal go lea šaddan eaktun ahte árvvoštallan sámi árbevirolaš geavaheamis ferte dahkkot kultuvrra vuođul, dahje duođaštuvvot gaskariikkalaš riekteortnega mielde. Dása gullet maiddái guovllut maid leat rihpan militeara doaimmaid váras. Daid galgá demilitariseret. Sámi oamasteaddjit rivttiide eatnamiidda, čáziide ja luonddu valljodagaide 21. Sámi álbmogis lea riekti oamastit, geavahit, ovddidit ja vákšut eatnamiid, territoriaid ja valljodagaid mat leat sin ja maid sii leat oamastan árbevirolaš oamasteami, geavaheami ja ráđđejumi bokte, dahje eará láhkái háhkan. 22. Njuolggu boađus rievttis ahte ii vealahuvvot lea ahte sámi oamastanrivttiin eatnamiidda, čáziide ja luonddu valljodagaide lea seammadássásaš riekteárvu go muđuid lea oamastanrievttis eatnamiidda dábálaččat. Dát mielddisbuktá earret eará ahte olggut berošteddjiin- oktan industriijaalalaš berošteddjiin- dábálaččat ii leat riekti beassat árbevirolaš sámi guovlluide jus dat oamasteaddji guhte guoddá sámi oamastanrievtti ii čielgasit lea miehtan dasa. 23. Sámi boazodoallu lea guovddáš oassi sámi kultuvrras ja lea vuođđu doalaheamis ja ovddideamis sámi giela, sámi kultuvrra ja sámi eallinvuogi stuorra oasis Sámis. 24. Oassin sámi álbmogis lea sámi boazobargiin čielga mearridanriekti territoriaid, infrastruktuvrra ja boraspirepolitihka ektui. Stáhtain lea geatnegasvuohta dovddastit dan rievtti. 25. Territoriat ja báikkit main leat bassiárvu leat vuoiŋŋalaččat oalle dehálaččat sámi servodagaide, ja dát galget dovddastuvvot ja suodjaluvvot. Ruoná kolonialisma 4 26. Dat bajil namuhuvvon doallá seammá láhkái deaivása "Ruoná Davviriikalaš industriija" ektui, oktan bieggamillovuoimmi, čáhcevuoimmi, bárrovuoimmi jna, mat gilvalit árbevirolaš sámi eanangeavahemiin. Sámi ealáhusat – oktan boazodoaluin – lea buot eanemus ruoná. Sámit leat álo geavahan ja dahket dan ain ge sin árbevirolaš guovlluid ekologalaččat ovddasvástideaddji ja bistevaš vugiid mielde. Boađus guhkes áigásaš geavaheamis Sámi eatnamis lea guođđán unnán mearkkaid mat odne eai bálljo leat gávdnamis. Dat ahte davviriika olbmot galget eksploateret dáid sámi guovlluid oalle viidát, "Ruoná energiija" namas lea danne paradoksa. Turisma 27. Stáhtat fertejit ovttas sámi álbmogiin, koordineret movt ovddidit turismma mii guoská sámi kultuvrii ja Sápmái. Stáhtat fertejit sihkkarastit dan ahte turismaindustriija doaibmá bistevaš vuogi mielde kultuvrralaččat, sosiálalaččat ja ekonomalaččat. 28. Sámiid 21. konfereansa bivdá Sámi parlameanttaid, ovttasráđiid turismaindustriijain, čohkket rávvagiid das movt bures doaibmat sihkkarastin dihte ahte váldá vuhtii sámi kultuvrra, sámi servodaga, eallinvuogi ja luonddu. Vuoittuid juohkin 29. Dalle go industriijain lea lohpi doaibmat sámi oamastanrievtti guoddi dahje árbevirolaš guovlluin de lea rievttiguoddis riekti oaččut buori oasi dain vuoittuin maid dat industriijadoaibma buktá. c. Sámi giella, árbevirolaš máhttu ja árbevirolaš sámi ovdanbuktimat Láhkačállin ja policy:at 30. Vuolggasadji stáhtaid politihkas ja policy:as sámi giela, sámi árbevirolaš máhtu ja árbevirolaš sámi ovdanbuktimiid ektui galgá leat dat ahte dat leat nannosit čadnon min árbevirolaš eanan- ja ássanguovlluide. Oahpahusat 31. Vuolggasadjin lea buot sámi mánáin riekti oahpahussii, oktan ovdaskuvlaoahpahussii, sámegielas ja sámigillii ja dat galgá muđuid leat heivehuvvon sámi kultuvrii. 32. Stáhtain lea geatnegasvuohta implementeret dán rievtti beaktilis láhkái. Sámi árbevirolaš guovlluin lea riekti sámi oahpahussii ja sámegilli ollislaš. Maiddái olggobealde sámi guovlluid lea sámi mánáin riekti oažžut oahpahusa sámiid kultuvrra birra ja sámegillii. 33. Deattuhuvvo ahte ii leat mánáid geográfalaš ruovttubáiki mii mearrida man muddui sámi mánáin, sin kultuvrralaš duogáža gullevašvuođa geažil, lea riekti sámi oahpahussii ja 5 sámegillii. Báikkálaš ja guovlulaš subjektiivvalaš politihkalaš mearrádusat eai oaččo leat dat mat mearridit jus sámi mánát ožžot dan oahpahusa masa sis leat riekti vai eai. 34. Sámi mánáid oahpahus galgá leat heivehuvvon sin kultuvrralaš duogážii sihke sámi árbevirolaš ássanguovllus ja olggobealde daid. Sihkkarastin dihte seammadássásaš oahpahusa galget beaktilis bijut dahkkot maid bokte sámi mánát ožžot váldit oasi sin sámi kultuvrras. 35. Sámi mánáid oahpahus, gean vánhemat doibmet árbevirolaš sámi ealáhusain dahje kultuvrras, galgá hábmejuvvot nu ahte mánáin lea vejolašvuohta oasálastit dáin doaimmain. 36. Sihkkarastin dihte bajil namuhuvvon čuoggáid lea dárbbašlaš nanusmahttit sámi oahppoplána ja oahpaheddjiid oahpahusa sámi sávaldagaid mielde. Rávesolbmuidoahpahusat ja hárjehallioahpahusat 37. Stáhtat galget, nu bures go vejolaš lea, bargat dohko ahte sámi rávesolbmot main ovdal ii leat leamaš liiba oahppat sámi giela, historjjá ja árbevirolaš máhtuid ožžot vejolašvuođa dahkat dan. Seammá láhkái galgá duohta vejolašvuohta fállojuvvot sámegielat rávesolbmuide oahppat ja ovddidit čállingelbbolašvuođa ja giellaoahpa sin eatnigielas. Sámi báikenamat 38. Stáhtat galget almmolaččat dohkkehit ja čalmmustahttit árbevirolaš sámi namaid váriin, jávrriin, eanuin ja eará báikkiin ja ássanbáikkiin. Árbevirolaš máhttu ja árbevirolaš ovdanbuktinvuogit 39. Sámiin lea riekti ieža mearridit árbevirolaš sámi máhtus ja árbevirolaš sámi ovdanbuktinvugiin. 40. Dalle go geavatlaččat lea vejolaš sámiin hálddašit dakkár dieđuid ja ovdanbuktinvugiid mat juo gávdnojit das man konvenšunalla immateriála riekti čilge leat "the public domain", dalle lea sámiin riekti oassái dan vuoittus mii šaddá das go geavaha dakkár máhtu ja ovdanbuktinvugiid. 41. Stáhtat galget implementeret dáid rivttiid lágaid bokte, oktan turismaindustriija ektui, gaskariikkalaš šiehtadusaid bokte ja gaskariikkalaš ovttasbarggu bokte, gaskariikkalaččat ja sisriikkalaččat, eastadit lágahis geavaheami sámi árbevirolaš máhtus ja sámi árbevirolaš ovdanbuktinvugiin. Sámi dearvvašvuohta 42. Sámiin lea riekti buoremus vejolaš dearvvašvuhtii, oktan psyhkalaš dearvvašvuhtii. Stáhtat galget fállat dearvvašvuođabálvalusa mii gielalaččat ja kultuvrralaččat lea 6 heivejuvvon sámiide. 43. Dán rievtti galget stáhtat implementeret nu ahte sii dohkkehit sámi rivttiid, garvet sámiid vealaheami ja olgguštahttima, ja ahte sámi olbmuid givssideapmi heaittihuvvo. Akademiija ja dutkan 44. Dutkan mii lea dehálaš sámiide lea ávkkálaš sihke sámiide ja eanetlogu servodagaide. Dasto galgá sámi iešmearrideapmi dutkamis mii lea dehálaš sámiide nannejuvvot. 45. Dutkanásahusat galget bargat ovttas sámi servodagain go lea sáhká dutkanetihkalaš njuolggadusaid birra sámi dutkamis. (Vuođđogiella: ruoŧagiella) 7
https://samiidguovddassearvi.wordpress.com/wp-content/uploads/2017/05/tracc8aacc8aante-julggascc8ctus-sacc81megiella.pdf
Áski. Muoras ráhkaduvvon. Áskis leat muorravuoddu, 9 ravdabihtá j... Bogtre. Fargerikt seletøy i to speil-identiske biter. To hull til... Seletøy. Fargerikt rektangulært seletøy i rødt (broderier og fryn... Boagánoaivi. Hervejuvvon čoarveboaganoaivi mas lea jorba hápmi. B... Dohppa Vuodjaskáhppu duddjojuvvon árbevirolaš vugiin, go soahkemuoras le... Čoarvebaste. Nađa geažis lea hearvaráigi ja nađas leat guokte hea... Medisinskap / toalettskap. Hjemmelaget blikkskap til oppbevaring ...
http://digitaltmuseum.no/search/?aq=type%3A%22Thing%22+time%3A%221900+TO+1999%22&q=riddoduottarmuseat
Buorre Idit Sápmi - 07.00Katarina Barruk - DállieKompositör: Katarina Barruk, Arnljot NordvikBolag: Gajhtohke Records - 07.06Seppo Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Nils-Aslak Valkeapää - ÁihollasAlbum: DálveleaikkatKompositör: Samisk Trad, Nils-Aslak ValkeapääBolag: Dat - 07.14Pavva - Luodu LoaiddusAlbum: Sami Grand Prix 2018Kompositör: Pavva PittjaBolag: D
https://www.sr.se/avsnitt/2419348
Yle Sápmi lea almmustahttán Jovnna sátnegihppu -ráiddoža Yle Areenas. Sátnegihppu lea gullomis maiddái Yle Sámi iđitsáddagiin. Dán ráiddus Yle Sámi doaimmaheaddji Jouni Aikio, Luobbal-Jovsset Jovnna gieđahallá davvisámegiela seamma sullasaš sániid erohusaid. D√°n vahku s√°tnegihpus beasat diehtit ovdamearkka dihtii dan, maid s√°nit cihca, cihci, cihcci, civnna ja cahca d√°rkkuhit. Leatgo d√°t s√°nit oahpp√°sat dutnje? Jus eai, de d√°l dus lea liiba oahppat daid. – Cihca, das leat guokte mearkkašumi. Nubbi lea hiittat, dan sáhttá maid gohčodit boldejažžan mii boalddesta go gáskkesta. Cihca, dasa lea maid nubbi mearkkašupmi ja dánges oktavuođas báidnimii, nugo láiggiid dahje firpmiid ja sáimmaid báidnimii. Cihca lea maiddái dat báidninčáhci ja de dieđus dat sáhttá maiddái cihcat, dahkat das vearbba, muitala Aikio. Muhto miiges lea cihci? – Dat lea unna cizáš, namalassii dan sortta cizáš, mii borrá siepmaniid ja das lea gassa njunni. Dábálaččat cihci dahje cizit, nugo vaikko gordnecihci dahje savkacihci, fiskescihci, cizábaš. Cihci ii geavahuvvo divreborriin nugo beštoris iige giellavealggus, čilge Aikio. Go vuos leat oahppan sáni cihci mearkkašumi, de miison lea dasto cihcci? – Cihcci lea hárve gullon sátni ja muhtun guovlluin gohčoduvvo čátnán dahje báhkkin, dego ovtta sortta guoppar. Muhto mo dalleges, go lea gažaldagas civzza dahje civnna? Dat leat hájat. – Civzza sáhttá leat divri, muhto dat sáhttá leat maiddái hádja. Civzza, unna divri, datges lea unna lahpis muohttaga alde. Dálvet oaidná daid civzzaid. Ja civzza sáhttá leat maiddái hádja, dakkár bastilis hádja go juoga ovdamearkka dihte buolesta oapmana pláhta ala. Dasa gávdno nubbige sullasaš sátni, civnna, čilge Aikio. Cahca fas lea luonddu namahus ja oidno muhtumin b√°ikenamain. – Dat lea guotku guovtte jávrri dahje joga gaskkas. Ohcejogas lea viesttar bealde dakkár go Gávnnastaddancahca, ja dat lea okta mu jiellat báikenamain. Dat gávdno Ohcejohnjálmmis Erttetvári guvlui, muitala Aikio. Diekkár lei Jovnna sátnegihppu, mii gullui Yle Sámi iđitsáddagis dán giellavahku álgui. Lasi sátnegihpuid gávnnat Yle Areenas.
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/dovddatgo_saniid_cihca_cihci_cihcci_civzza_civnna_ja_cahca_jovnna_satnegihppu_-raiddos_gieahalla_seamma_sullasas_saniid_erohusaid/11602655
Venn-diagrámmat leat diagrámma-illustrašuvnnat, mat gullet matematihka joavkooahppa-nammasaš oassesuorgái. Venn-diagrámmaiguin sáhttá govvidit buot matematihkalaš dahje logalaš gaskavuođaid dihto joavkkuid gaskkas. Dábálaččat Venn-diagrámmat ráhkaduvvojit rieggáin, mat rasttildit dahjege čuhppet nubbi nuppi. Jus leat eanet go golbma joavkku, geavahuvvojit maiddái eará hámit go rieggát. Venn-diagrámmaid válddii vuosttamužžan atnui brihttalaš matematihkar ja filosofa John Venn jagi 1881.
https://se.wikipedia.org/wiki/Venn-diagr%C3%A1mma
Luondu Darvvátvári meahcceguovllu lulábealde lea oktilaš beahcevuovddi rádji, man maŋŋel gávdnojit dušše ovttaskas beazit. Beahcevuovddit leat oaidnit váldooasis oalle šattoheamit ja dain lea ollu jeagil. Muoraid guhkkodat lea dábálaččat vuollil logi mehtera. Beahcevuovderáji davábeale leat marrasat ja viiddes jeakkit. Meahcceguovllu davveosiin leat duoddarat. Darvvátvári meahcceguovllu beahcevuovddi eananráješattut leat dábálaččat váldooasis jeahkálat ja dakŋasat, muhto báljesduoddaris dat molsašuvvet sitkes daŋasin. Guovllus šaddet maid hárvenaš šlájat dego duottarsámmal, jeaggenarti (opmonarti) ja johkahávvar (sámehávvar). Guovllu molsašuddi luonddu ánsus guovllusgávdnojit ollu eallit. Eallinbirrasat rivdet davvelii manadettiin beahcevuvddiin ja jekkiin duottarin. Guovlu mearkkaša ollu lottiide, danne go doppe leat ollu áitatvuloš loddešlájat, dego goaskimat, duottarfállát (rievssatfálli) ja suotnjovirožat. Buot min riikka stuora boraspiret gávdnojit dán guovllus aŋkke soaittáhagas. Guovllu hárvenaš eallit leat gumpe ja guovža. Albbas ja geatki sáhttetfas muhtun áiggit leat oalle ollu nai. Čeavrát leat dán guovllus hui unnán. Guovllu buot eanemus áitatvuloš njiččehas lea njálla. Meahciráđđehusa publikašuvnnat Darvvátváris (julkaisut.metsa.fi, suomagillii) Eanamihtideami historjá ja Struve gollos (maanmittauslaitos.fi, suomagillii)
https://www.lundui.fi/darvvatvarri/luondu
For første gang gis det en en stor nordsamisk-svensk/Svensk-nordsamisk ordbok. Ordboken inneholder mer en 15 000 samiske søkeord med både tradisjonelle og nye samiske ord. I den samisk-svenske delen er det for noen ord eksempler på hvordan de kan anvendes. Innbundet. Lea vuosttas geardde goassege go stuorit davvisámegiela-ruoŧagiela sátnegirji addojuvvo olggos. Norgga ja Suoma bealde gal leat boahtan olggos stuorit davvisámegiela sátnegirjjit, main sámi sánit leat jorgaluvvon dáru- dahje suomagillii. Svonni sátnegirjjis leat badjel 15 000 ohcansáni. Sátnegirjjis leat sihke árbevirolaš ja ođđa sámi sánit. Sámi-ruoŧa oasis leat muhtin sániide addojuvvon ovdamearkkat, got dat sáhttet geavahuvvot. Sátnegirjjis leat maiddá ruoŧagielsániin sojahangehčosat. ISBN 978-82-8263-122-8. ČálliidLágádus, 2013. 405 s. 400.-
https://samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no/2013/03/13/mikael-svonni-davvisamegiela-ruotagiela-ruotagiela-davvisamegiela-satnegirjinordsamisk-svensk-svensk-nordsamisk-ordbok/
Bearjadaga golggotmánu 7. B. lea dát nu gohčoduvvon álgočájálmas Sven Henriksena ođđačállon čájálmasas, Mávssaheapmi (álgočájálmas gohčoduvvo čájálmas go čájehuvvo vuohččan obanassiige). Čájálmas čájehuvvo muhtin geardde Beaivváža ruovttubáikkis, Guovdageainnus, ovdalgo mátki vuosttaš čájálmas čájehuvvo Kárášjogas. Doppe čájehuvvo moddii, das maŋŋel manná mátki viidáseappot Davvi-Norggas, -Suomas ja –Ruoŧas, finada Norggabeale lullisámiid guovllus ovdal go de loahpahuvvo Oslos, guvttiin čájálmasain, skábmamánu 15. ja 16. B.. Oktiibuot čájehuvvo čájálmas 27 geardde, 18 iešguđege báikkiin. Unnit oassi leat skuvlačájálmasat, eanas oassi leat, 22 čájálmasa, "dábálaš" rabas eahketčájálmasa. Bures boahtin čájálmassii, dás oainnát gos ja goas. Ja bileahta leat vuovdemassii dáppe. Deaddil čujuhusa dás vuolábealde ja čiekŋut dasa mii dal mátkkošta duohko deike gitta skábmamánu gaskamuddui, dahje viežžal čájálmasa prográmmabláđi.
https://beaivvas.no/mavssaheapmi-lea-algan/
Maŋŋebárgga 16.6. ávvudit riikkarájá rahpama ja vázzit Sámešalddi rastá Kruvdnostobu lusa (vuollel 2 km geainnu mielde). Vuolgga dii. 19 Gieddemiellis (Bustelmiellis). Máinnasvázzit sáhttet ieža muitalit maid leat gullan guovllu birra ja das mo olbmot leat eallán rádjaguovllus. Sámisiida fállá dollagáttis káfe ja teaja, ja juohkehaš váldá iežas gohpa ja nisttiid fárrui. Mii čuovvut koronanjuolggadusaid ja leat olgun olles áigge. Fárus mis lea desinfiserenávnnas. Lasi dieđuid fidne Auras (0407575667) ja Elles (0400755150).
https://samisiida.wordpress.com/2020/06/13/mainnasvazzin-samesalddi-rasta-16-06/
Latest news - Studieavgift for internasjonale studenter - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023 - Liv Inger Somby valgt som ny rektor - Kronprinsparet besøker Samisk høyskole - Sannhets- og forsoningskommisjonens høring - Veiviserordningen har ny søknadsfrist - Bli student i høst! - SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist - Sámi allaskuvla kondolerer Sámi allaskuvllas dehálaš servodatdoaibma Stuorradikki dieđáhus Norgga alitoahpu struktuvrras (Stortingsmelding: Meld. St. 18 (2014-2015) lea sihkkarastán ahte Sámi allaskuvla bissu sierra ásahussan. Ráđđehus oaidná ahte Sámi allaskuvllas lea erenoamáš dehálaš servodatdoaibma. Allaskuvla ii galgga časkojuvvot oktii eará alitoahpu ásahusaiguin Norggas. Sámi allaskuvla sierra sajis Norgga alitoahpu kárttas, mii čuovvu Stuorradiggedieđáhusa, Sámi allaskuvllas lea sierra sadji. Stuorradiggedieđáhusas boahtá čielgasit ovdan ahte fušuvnnat (oktiičaskimat) eai boađe guoskat Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvllas lea erenoamáš servodat rolla. Dan dihtii ráđđehus áigu Sámi allaskuvllain čađahit sierra ovdánahttinproseassa (dáro: en egen prosess på grunn av sin særskilte rolle). Gieskat ráđđehus buvttii maiddái evttohusa dahkat spiehkastaga Sámi allaskuvlla doavttergráda (ph.d.) prográmmii, vai allaskuvla beassá bidjat johtui máilmme áidna sámegiel dutkiidoahpu sámegiela ja sámi girjjálašvuođa suorggis. Dánu lea láhččojuvvon hui buorre dilli sámi ja sámegiel alitoahpu ja dutkama ovdáneapmái. Stuorradiggedieđáhus ii buvtte Sámi allaskuvlii ođđa ovttasbargogáibádusaid, eará go dat maid allaskuvla lea juo plánen ja maiguin lea bargamin. Stuorradiggedieđáhus deattuha dárbbu sihke fágalaš ja hálddahuslaš ovttasbargui. Dieđáhus namuha allaskuvlla hálddahuslaš hástalusaid ja evttoha doaibmabijuid. Allaskuvllas leat juo jurddašuvvon čovdosat Hálddahusa ovttasbargošiehtadus Tromssa universitehtain lea barggu vuolde. Hálddahusa bargokapasitehta maiddái nannejuvvo. Jagi 2015 álggu rájes hálddahus lea nannejuvvon guovtti hoavdavirggi bokte: bargiidhoavda ja oahppohoavda leaba sajis. Jođiheaddjit ja stivra gozihit čavgadit ja strategalaččat stivrejit hálddašanvuogádaga. Fágalaš ovttasbargu eará ásahusaiguin, mii Stuorradiggedieđáhusas deattuhuvvo, lea muđui ge Sámi allaskuvlla váibmoášši. Fágalaš ovttasbargu lea eaktun nannet Sámi allaskuvlla miehtá Sámi, davviriikkalaš ja internašunála eamiálbmot doaimma. Sámi allaskuvlii lea mávssolaš jurddašit hui viidát internašunála arenaid. Lea dehálaš fágalaččat ovttasbargat Norgga ja davviriikkalaš universitehtaiguin main leat sámi fáttát ja sámi fágat. Seammás allaskuvla áigu viiddidit geatnegahtti ovttasbarggu maiddái Austrália, Aotearoa (Ođđa Selándda), USA, Kanada, Hawaii, Skottlándda ásahusaiguin, main leat eamiálbmogiidda relevántta prográmmat ja dutkandoaimmat. Dat leat positiivvat ođđasat Sámi allaskuvlii sihke oanehis áigge perspektiivvas ja maiddái boahtte áigái. Dat lea vel okta lávki dieđalaš allaskuvlla guvlui ja boahtte áiggis maiddái globála eamiálbmotuniversiteahta guvlui.
https://www.samas.no/nb/node/798?page=5
Muorragávpi ja doaimmaheamit Mis leat guhkes árbevierut muorragávppis. Luonddu máŋggahámatvuođa vuhtii váldin, áššehasas vuolgán doaibma ja vásttolašvuohta leat guovddáš min doaimma stivren dahkkit muorarádjamis ja -doaimmahusain. Bargat aktiivvalaččat vai sáhttit beavttálmahttit fievrridemiid ja unnudit dain šaddan čitnajuolgeluotta.
https://www.metsa.fi/se/vasttolas-fitnodatdoaibma/vuovdedoallu-2/puukauppa-ja-toimitukset/
Riektediehtagiid magisttar ja sámepolitihkkár Anne Nuorgam lea bálkkašuvvon Ekofoandda dahjege Ekosäätiö Pekka Kuusi -bálkkašumiin. Bálkkašupmi juolluduvvui Nuorgamii ikte duorastaga Helssegis guovddášgirjerádju Oodis Ekofoandda ságastallandilálašvuođa oktavuođas. Nuorgam lea leamaš Suoma Sámedikki lahttu jagi 2000 rájes. Son lea bargan Sámiráđi ságadoallin ja lea dan oktavuođas ovddastan sápmelaččaid earret eará Árktalaš ráđis. Dál son ovddasta árktalaš eamiálbmogiid, sápmelaččaid ja inuihtaid ON eamiálbmogiid bissovaš foruma lahttun bajis 2017–2022 ja lea leamaš bissovaš foruma ságadoalli giđa 2019 rájes. – Ekofoanda háliida bálkkašumiin doarjut Anne Nuorgam eamiálbmogiid ja erenoamážit sápmelaččaid rivttiid bealušteames, foanda dieđiha. "Mieđihuvvon olles sámeservodahkii" Anne Nuorgam illuda bálkkašumis. Su mielas dákkár bálkkašumit dorjot eamiálbmogiid dáistaleami rivttiideaset ovdii. – Lean hui ilus ja duđavaš. In dovdda, ahte mun okto lean dán bálkkašumi ožžon baicce dat lea mieđihuvvon olles sámeservodahkii, dadjá Nuorgam. Son oaidná maid erenoamáš dehálažžan dan, ahte Suomas leat fuopmášan, man dehálaš lea doarjut ja bealuštit maiddái eamiálbmogiid rivttiid. Bálkkašupmi juolluduvvo suvdilis ovdáneami ovddideamis Ekofoanda lea 1990-logu álggus vuođđuduvvon Pekka Kuusi muitofoanda. Dan ulbmil lea doarjut dieđalaš dutkamuša ja eará doaimmaid ekologalaččat suvdilis ovdáneami ovdii. Kuusi lei suopmelaš politihkkár, guhte 1960-logus áŋgirušai Suoma sosiála- ja servodatpolitihka ovdii. Ekofoanda lea juolludan Pekka Kuusi -bálkkašumi jagi 1993 rájes 14 geardde. Ovddit bálkkašumi oaččui presideanta Tarja Halonen. Ekofoandda neahttasiidduin sáhtát geahččat, geat earát leat ožžon dán bálkkašumi.
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/anne_nuorgam_oaccui_ekofoandda_pekka_kuusi_-balkkasumi__haliidit_balkkasumiin_doarjut_nuorgam_eamialbmogiid_rivttiid_bealusteames/11069949
Dearvvašvuođabálvalusat Njuolggobálgát: HEAHTENUMMARAT Fuomáš! Dat nummariid gálgá dušše geavahit heahtedilis. Dearvvašvuođabálvalusat Doavttir Guovdageainnus Doavtterdiimmu sáhtat diŋgot telefovnna bokte go riŋget Guovdageainnu doaktárkantuvrii tlf nr 78 48 72 60. Diŋgonáiggit lea mánnodagas bearjadahkii dii 08.30-11.15 ja 12.00-15.00. Dakkaviđe dearvvašvuođaveahkki Dakkaviđe dearvvašvuođaveahki oažžut, riŋge 116 117 dahje 78 48 43 20. Bátnedoavttir Diŋgot diimmu, riŋge 78 96 58 90 beaivvet Go juoga dáhpáhuvvá- sikresiden.no Sikresiden.no bokte addo eastadeaddji oahpahus ja ráđit maid don galggat dahkat kriisadáhpáhusain. Fertet álohii ieš veardidit mii lea buoremus dahku konkrehta dáhpáhusain. https://www.sikresiden.no/se/list/alarm Studeanttat jerret - https://www.studenterspor.no/ Jeara anonymalaččat ja oaččo vástádusa dearvvašvuođa bargiin. Bálvalus lea nuvttá ja jođihuvva studeantta ovttastusaiguin. https://www.studenterspor.no/ Psyhkalaš dearvvašvuođabálvalus PPsyhkalaš dearvvašvuođabálvalus lea nuvttá álkibeassanfálaldat olles álbmogii. Psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusas leat guokte teama, okta rávisolbmuide (sidjiide geat leat badjel 25 jagi) ja okta mánide, nuoraide ja sin bearrašiidda (sii geat leat vuollel 25 jagi). Diŋgo diimmu sms bokte dán nummárii: 97043681 Čális nama ja agi, ja de oaččut fálaldaga rievttes teamas. Doavttir, dearvvašvuođadivššár, mánáidsuodjalus, PPT, skuvla, NAV ja eará bálvalusat suohkanis sáhttet maid čujuhit olbmuid psyhkalaš dearvvašvuođabálvalussii. Váldde oktavuođa psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusain jus dus lea váttis eallindilli, dárbbašat doarjaga dahje ráđiid man nu dihte, kártet váttisvuođaid ja veahki oažžut daid geažil. Garra ballu, lossa miella, darvánan gárrenmirkkuide dahje alkoholii, jus ieš doaruhuvvo dahje illastuvvo, jus ieš doaruha earáid dahje illasta, jus mánáin leat láhttenváttisvuođat, jus bearrašis leat ollu riiddut ja dikkit, ii loavtte skuvllas dahje barggus, givssideapmi dahje dovdá olgguštuvvon skuvllas dahje barggus, okto, váivves dáhpáhusat leamaš, moraš, váttisvuođat gaskkal mánáid ja váhnemiid, skuvlajávkan leat ákkat maid vuođul sáhttá veahki ohcat. Mis lea kantuvra dearvvašvuođaguovddážis. Jus dárbbašat heahteveahki, riŋge doaktárii 116 117 dahje 113. Psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusas leat guokte teama, okta rávisolbmuide (sidjiide geat leat badjel 25 jagi) ja okta mánide, nuoraide ja sin bearrašiidda (sii geat leat vuollel 25 jagi). Diŋgo diimmu sms bokte dán nummárii: 97043681 Čális nama ja agi, ja de oaččut fálaldaga rievttes teamas. Doavttir, dearvvašvuođadivššár, mánáidsuodjalus, PPT, skuvla, NAV ja eará bálvalusat suohkanis sáhttet maid čujuhit olbmuid psyhkalaš dearvvašvuođabálvalussii. Váldde oktavuođa psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusain jus dus lea váttis eallindilli, dárbbašat doarjaga dahje ráđiid man nu dihte, kártet váttisvuođaid ja veahki oažžut daid geažil. Garra ballu, lossa miella, darvánan gárrenmirkkuide dahje alkoholii, jus ieš doaruhuvvo dahje illastuvvo, jus ieš doaruha earáid dahje illasta, jus mánáin leat láhttenváttisvuođat, jus bearrašis leat ollu riiddut ja dikkit, ii loavtte skuvllas dahje barggus, givssideapmi dahje dovdá olgguštuvvon skuvllas dahje barggus, okto, váivves dáhpáhusat leamaš, moraš, váttisvuođat gaskkal mánáid ja váhnemiid, skuvlajávkan leat ákkat maid vuođul sáhttá veahki ohcat. Mis lea kantuvra dearvvašvuođaguovddážis. Jus dárbbašat heahteveahki, riŋge doaktárii 116 117 dahje 113. Guovdageainnu dearvvašvuođaguovddáš Sarritluodda 2 9520 Guovdageaidnu Rahpan áigi árgabeivviid dii. 08.00-15.30 Nationála studeantta ortnet – Studeanttatelefovdna Studeanttatelefovdna lea nuvttá ja anonyma álkibeassanfálaldat buot studeanttaide geat dárbbašit muhtinin hupmat. Da lea nationála studeantta ortnet. Mii dovdat studeanttadili hui bures ja mis lea jávohisvuođageatnegasvuohta. Telefovdna: 116 123 Telefovdna lea rabas juohke beaivvi dii. 17.00 – 07.00 ( Maiddai vahkuloahpaid ja basiid)
https://ssosamas.no/helse/
ámegielat Sámegielat leat Eurohpá eamigielat ja nuortamearasuoma lagamus fuolkkit. Dat leat oktiibuot logi: oarjesámegielaide gullet lulli-, ubmi-, biŧon-, julev- ja davvisámegiella ja nuortasuopmaniidda anáraš-, nuortalaš-, áhkkil-, gieldda- ja darjjesámegiella. Ubmi-, biŧon- ja darjjesámegiela hállet dušše nuppelot olbmo ja áhkkilsápmelaččat eai leat šat oktage. Sámegielaid hállet njealji riikkas: Suomas, Ruoŧas, Norggas ja Ruoššas. Sápmelaččat leat birrasii 60 000–100 000 olbmo, geain sullii 6 000–7 000 orrot Suomas. Eanemusat bealli sápmelaččain hállet sámegiela. Suomas hállet golbma sámegiela: anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegiela. Buot dain lea iežas girjegiella ja ortografiija, eaige daid hállit gulahala gaskaneaset earret giela oahpahallamiin vierrogiellan. Vaikko máŋggagielalašvuohta lea gullan álo sámi kultuvrii, de eatnagat leat váldogielaid deattu vuolde massán eatnigielaset. Suomas dušše bealli sápmelaččain hállá sámegiela eatnigiellan. Sámegielaid ealáskahttin ja doarjun leatge dál deaŧaleamos barggut Davviriikkain. Jagi 1992 rájes sámegielain lea leamaš Suomas virggálaš sajádat sámiid ruovttuguovllus dahjege Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddas ja Soađegili davveoasis. Dát mearkkaša dan, ahte sápmelaččain lea vuoigatvuohta gálgat earániiddiset eatnigillii virgedáluin ja buohcciviesus. Muhtun skuvllain Ohcejogas ja Anáris davvisámegiella lea váldooahpahusgiellan, ja studeantadutkosis sáhttá juo geavahit davvisámegiela. Sápmelaččat ásset davvikalohta lassin miehtá riikka: Suoma stuorámus sámebáiki Sámeeatnama olggobealde lea Helsset, gos orrot 400–500 sápmelačča. Ohcejohka lea áidna gielda Suomas gos sámit leat eanotlogus. Doppe hállet davvisámegiela, mii lea sámegielain viiddimus ja dovdoseamos. Davvisámegiela hállet 75 % buot sámegielagiin Norggas, Ruoŧas ja Suomas, Suomas ainjuo 2 000 olbmo. Nuortalaččat ja anáraččat fas orrot eanaš Anár gielddas, mii lea áidna njealjegielat gielda Suomas: virggálaš almmuhusat gulahuvvojit álo suoma-, anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii. Nuortalaččat, geat leat sullii 600 olbmo, orro ovdalaččas Beahcán guovllus, muhto sođiid maŋŋá sii ásaiduhttojedje Čeavetjávrri ja Njellima guvlui. Anáraččat, dál sullii 600 olbmo, leat Anára eamiálbmot. Sin searvi, Anarâškielâ servi, áŋgiruššá anárašgiela ealáskahttimiin. Giellabeassemetodain searvi lea fidnen buriid bohtosiid: mánát ohppet ođđasit iežaset soga giela anárašgiel beaiveruovttus.
https://web.archive.org/web/20120131042155/http:/www.kotus.fi/?l=se&s=207
á – postposišuvdnan. Čáppagirjjálašvuođa teavsttain. - EMV2002: - Don oađát beaivvi miehtá . TIME BEAIVI POSTVERB - EMV2002: Son sáhtii vaikko olles čavčča miehtá stávet girjji . TIME (OLLES) ČAKČA POSTVERB SPLITVERB COMPL:MOD - EMV2002: Sii ledje beaivvi miehtá čuoigan ja bidjan rievssat-gielaid . TIME BEAIVI POSTVERB SPLITVERB - NN: Olles rittu miehtá lea nuvt dáhpáhuvvan: EXTENT RIDDU PREVERB - ME2009: Maŋŋel nuppe máilmmisoađi de leat duorran soahtehárjehallamiiniseatguin márškku sámiid álmmenegiid miehtá; Nikke bártni stuorsávza gieskat sorai soahteveaga streaŋggaide gitta – ja nie isit gávnnai ealiba ganton surrosiidda. EXTENT (MÁRŠKKU SÁMIID) ÁLMMENET PL POSTVERB COMPL:MOD - OT: Ja son jođii Jordana guovlluid miehtá ja sárdnidii jorgaleami gástta suttuid ándagassii addojupmin , nugo lea čállojuvvon profehta Jesaja girjái : Jietna čuorvu meahcis : Válmmaštehket geainnu Hearrái , njulgejehket su bálgáid ! MOTION (PLACENAME) GUOVLU PL POSTVERB COMPL:MOD - JT1910: Muhto dat lea olu buoret go lea stuora eallu, ja dat lea viidát, ja lea várri, ja go dan vári miehtá leat bohccot dahe eallu, de das doallá bahtti áldduid, go álddut besset ruohttat dan vári nuppi ravddas nuppi ravdii. EXTENT (DAT) VÁRRI PREVERB COMPL:MOD - JT1910: Ja dat šaddá ein dáppenai seammá lági Juhkásjávrri suohkanis sárggáiguin, vaikko dat lea Sámieatnan dát, seammá lági go lea leamaš vuollin Sámieatnama miehtá gitta Háhpáránddi rájis deike. EXTENT SÁMIEATNAN POSTVERB - JT1910: Dat lea dakkár, ahte šaddet ruoppit oba goruda miehtá, ja dat satnjidit, ja lea dein várkanai nu ahte ii oaččo ráfi ii nohkkat iige borrat. EXTENT GORUT POSTVERB - EMV1991: Geasi miehtá. s.12 TIME GEASSI NOVERB - EMV1991: Ánne Biret ieš baicca lea gávkan diehko beaivvi miehtá! 20 TIME BEAIVI POSTVERB - EMV1991: Geasi miehtá jurddašii son oappá sániid, muhto ii vuolgán Geađgemohkkái okto. s.145 TIME GEASSI PREVERB - MPAB1985: Mearramáđidja, go vulggii Roavotluohkain, dat manai Roavotjoga rasta, Skierrevađa miehta Luossajávrri miehta ja Luossačaza badjel. s.19 FICTIVE-MOTION SKIERREVAĐĐA, LUOSAJÁVRI POSTVERB - MPAB1985: (vuodjit) Ja de Biittuhašjávrri miehta, ja de Borri badjel Suolovuopmai. s.20 MOTION BIITUHAŠJÁVRI NOVERB - MPAB1985: (leat dihkat) Suttomašluobbala miehta. s.26 EXTENT SUTTOMAŠLUOPPAL NOVERB - MPAB1985: (leat dihkat) Siebejávrri miehta. s.26 EXTENT SIEBEJÁVRI NOVERB - MPAB1985: (leat dihkat) Oskaljávrri miehta. s.26 EXTENT OSKALJÁVRI NOVERB - MPAB1985: (leat dihkat) Ja nu Áidejávrái, ja čoruid badjel Geađgejávrai ja badjel ráji Supmii ja de Balojávrri miehta. s.26 EXTENT BALOJÁVRI NOVERB - KNT1982: Nu, de dat bargu nogai, muhto de álge lájut ja daiguin gal ádjanii borgemánu miehta ja vel muhtun muddui čakčamánu ge. s.12 TIME BORGEMÁNNU POSTVERB - KNT1982: Dalle galga gállit galbma čázi beaivvi miehta, ja de beassa čahci gápmagiid sisa. s.13 TIME BEAIVI POSTVERB - ISH2009: De gal ii lean dálumánáide leaika, sidjiide šattai giksi guhkes dálvvi miehtá. TIME (GUHKES) DÁLVI POSTVERB COMPL:MOD - NMS2002: Dál jorai dakko birrasiid giđa miehtá iige dat dáiban gosage olles giđas. s.17 TIME GIĐĐA POSTVERB - RML2007: Go leimme ollen jeaggái, lávii eadni vuos viehkat jeakki miehtá vákšumen gokko leat luopmánat. s.12 MOTION JEAGGI POSTVERB - JEE2002: Beaivvi miehtá vuodjiba soai njoammiliiguin, ja lea ge juo sevnnjodeame go olleba Jeaggejohkii. s.34 TIME BEAIVI PREVERB - JEE2002: Ealus, mii dálvvi miehtá lea guhton jeaggejoga lahkosiin, dovdo bures ahte fargga lea johttánáigi. s.55-56 TIME DÁLVI PREVERB
https://giellatekno.uit.no/adp/data/miehta_po_ficti.html
Latest news - Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021 - Students' access to Diehtosiida - New covid-19 measures - SHoT 2021 - The application deadline for exchange is approaching - Information regarding term start in January 2021 - The application deadline has been extended - Mandatory e-learning course in infection prevention - Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe Jon Henrik Fjällgren boahtá Sámi allaskuvlla 25 jagi ávvudeapmái boahtá ođđa beakkálmaš Jon Henrik Fjällgren lávlut ja juoigat. Mállásat bargiide, studeanttaide ja bovdejuvvon gussiide Sámi allaskuvlla kantiinnas álget diimmu 19:00, gaskavahkku, borgemánu 20. beaivvis. Dan oktavuođas leat guoimmuheapmi ja konsearttat Diehtosiiddas. Earágo Jon Henrik Fjällgren de leat maid Nils-Heikki Paltto, Leammis boahtán juoigat ja báikálaččat mis leat Inger Marie Nilut ja Mikkel Rasmus Logje juoigamen ja lávlumen. Mikkel Rasmus Logje lea maiddái láidesteaddji dán eahkedis. Leatgo studeanta ja háliidat searvat? Deaddil dás: 25-jagi ávvudoalut.
https://www.samas.no/en/node/498?page=4
Blar i Studeantabarggut / Student papers på tittel Viser treff 39-47 av 47 - Sámi skuvllaid máŋggalohkandáiddu oahpahusa iešvuođat ja digitála spealut - ovdamearkan 21. jahkečuođi gelbbolašvuođa dáidduid ja gálggaid olaheamis (Master thesis, 2022)Masterdutkamuša lean guorahallan makkár iešvuođat leat Sámi skuvllaid máŋggalohkandáiddu oahpahusain, geavahit go digitála spealuid dákkár oahpahusain ja makkár ovdamuniid oahpaheaddjit oidnet dáid geavaheamis. Dáid ... - Silenced Realities : Exclusion of Guarani and Kaiowa perspectives in majority press discourse in Mato Grosso do Sul, Brazil (Master thesis, 2016)Indigenous peoples in Brazil have fought for the devolution and demarcation of parts of their traditional territories over the last decades. Indigenous rights are recognized in the Federal Constitution of 1988. In practice, ... - "Teknologiija lea lunddolaš oassin árgabeaivvis": Sámegielat álgooahpahusa oahpaheddjiid jurdagat diehto- ja gulahallanteknologiija oahpahusgeavaheami birra (Master thesis, 2021)Dát masterdutkamušas čielggada maid Suoma sámiid ruovttuguovllu álgooahpahusa sámegielat oahpaheaddjit jurddašit diehto- ja gulahallanteknologiija geavaheamis oahpahusas ja mo sii árvvoštallet iežaset digitála gelbbolašvuođaset. ... - The Role of the Mass Media in Conflicts : Sámi reindeer herders balancing between traditional law and state law in a predator dispute against officials in Finland (Master thesis, 2017)This thesis is about reindeer herders' untold stories and about the challenges facing journalists to do these stories. Focusing on the realized situation in the Giehtaruohtas area in Northwest Finland, the last years have ... - Towards a More Equally Representative Visual Field : Research into the Social and Ethical Nature of Ethnographic Documentary Photography (Master thesis, 2016)This paper addresses the nature of ethnographic documentary photographic practice concerned with goals of equal representation among the observed and the observer. Using examples from indigenous communities to reflect ... - (Master thesis, 2015) - (Master thesis, 2021)Dan masterbarggu fadda lea movt oahpaheaddjit sahttet bargat dan guvlui ahte dahpahuvva čiekŋalis oahppan samegieloahpahusas, movt sii rahkkanit oahpahussii oahppoplana vuođul ja čiekŋalis oahppama olis ja movt sin ipmardus ... - Vulnerability of Frisian Media Services in Times of Change: Analysis of non-regulation and self-sustainability of public media for a People in the Netherlands (Master thesis, 2016)This thesis presents the regulation of public media services in the Frisian language and for individuals that identify themselves as a Frisian. It offers an analysis of how this regulation may be viewed in relation to ... - Vuorašjávrái Goalssi geassit, Goddejoganjálmmeniitui meahccelájuide ja Lihkolašsiđgii rievssatgárddiid oahppat (Master thesis, 2021)Dát lea mu mastergrádadutkamuš mas lean guorahallan Ávžži guovllu báikenamaid Guovdageainnu suohkanis. Mun lean báikenamaid bokte geahčadan dološ olbmuid luondduávkkástallama, resursaanu ja ealáhusaid semantihkalaš ...
https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/handle/11250/177124/browse?etal=-1&offset=38&order=ASC&rpp=20&sort_by=1&starts_with=H&type=title
Arvvas - Dás Dál ARVVAS – Sara Marielle Gaup & Steinar Raknes Arvvas lea gárven ođđa skearru, mas leat oktiibuot ovcci šuoŋa. Arvvas lea duo mas gulat juoigi/vokalista Sara Marielle Gaupa ja bassista/vokalista Steinar Raknesa. "Arvvas" lea dáiddalaš veršuvdna sánis "arvvahas" ja lea seaguhus ođđaáigasaš luođis ja musihkkašlájas americanas. Dajahusat ja teavsttat leat sihke davvisámegillii ja eŋgelasgillii. Skearru lea ráhkaduvvon go servvodat lei giddejuvvon koronaáiggis ja earenoamažit šuoŋas "Manne go? – You Ask Me" gullo dat. 1 Giellašiella 2 Lean fas gávdnan / I've Been 3 Manne go? / You Ask Me 4 Stan The Man 5 Veddon / Going Places 6 Bisánanbáiki / Open Up 7 Eallinmokta 8 Movt son de … / Nothing Left To Lose 9 Dás Dál
https://www.gavpi.org/cd-joik-og-sang-med-musikk/1829-das-dal-arvvas.html
Latest news - Čállingilvvu čállosiid almmuheapmi - Sámi mánáidgárdekonferánsa maŋiduvvo - Artihkal mánáid giela birra - Bealgi, bealgi, gos don leat? -Animašuvdnafilbma - Giellavahkku 2021 - Árra veahkki mánáidgárddis ja skuvllas - Sámi mánáidgárdekonferánsa 2021 - Čállingirjjáš govaiguin - Sámi kulturipmárdus mánáidgárddiin ja skuvllain Álgosiidu Sámi mánáidgárdekonferánsa maŋiduvvo miessemánu 4.-5. beivviide 2022 Mii leat ovttasráđiid Romssa ja Finnmárkku Stádahálddašeddjiin mearridan maŋidit Sámi mánáidgárdekonferánssa. Sámi mánáidgárdekonferánsa lágiduvvo dasto miessemánu 4.-5.b. 2022, Diehtosiiddas, Guovdageainnus. Ágga maŋideapmái lea go Romssas ja Finnmárkkus lea ollu Covid-19-njoammun dál, ja erenoamážit sámi mánáidgárddit gártet hearkkes dillái jus ollu olbmuide njoammu dávda oktanis. Mii šállošit go dilli šattai ná. Mii almmuhit mánáidgárdekonferánssa ođđasit. Ođđa konferánsadáhtoniid miessemánu 4.-5. b. 2022 leat bidjan dainna eavttuin ahte pandemiijadilli ii heađuš lágideami. Samisk barnehagekonferanse blir utsatt til 4.-5. mai 2022 Vi har i samråd med Statsforvalteren i Troms og Finnmark besluttet å utsette Samisk barnehagekonferanse. Samisk barnehagekonferanse vil bli avholdt 4.-5. mai 2022 i Diehtosiida i Kautokeino. Grunnen til utsettelsen er at det høy smitte av Covid-19 i Troms og Finnmark, og spesielt samiske barnehager kommer i en utfordrende situasjon dersom mange blir smittet samtidig. Vi beklager at situasjonen ble slik. Vi vil annonsere barnehagekonferansen på nytt. De nye konferansedatoene 4.-5. mai 2022 er satt med forbehold om at pandemisituasjonen tillater arrangement med mange deltakere.
http://lohkanguovddas.no/se/sami-manaidgardekonferansa-mangiduvvo?page=2
Iešguđetlágan ealáhagat Ealáhaga sáhttá oažžut máŋggalágan eallindilis. Ealáhagaid mákset bargoealáhatlágádusat ja Kela. Sáhtát oažžut ealáhaga, go jovssat ealáhatagi. Ovdal ealáhatagi sáhtát oažžut ealáhaga bargonávccahisvuođa dahje bargguhisvuođa vuođul. Lassin sáhtát oažžut bearašealáhaga, jos du oapmahaš jápmá. Man ealáhaga sáhtát oažžut? Ealáhagaid sáhttá oažžut bargoealáhatlágádusain ja Kelas. Bargoealáhatlágádusat mákset bargoealáhaga. Dat vuođđuduvvá bálkái ja eará bargoboađuide. Jos bargoealáhat leat unni, sáhtát oažžut ealáhaga maid Kelas. Bargoealáhatlágádusat ja Kela mákset ealáhagaid golmma iešguđetlágán diliin. Sáhtát oažžut ealáhaga, go ollet ealáhatahkái. Ovdal ealáhatagi sáhtát oažžut ealáhaga bargonávccahisvuođa dahje bargguhisvuođa vuođul. Lassin sáhtát oazzut bearašealáhaga, jos oapmahaččat jápmá. Vulobeale govvii leat čohkkejuvvon ealáhagat ja dan molssaeavttut iešguđetlágan eallindiliin. Ealáhaga lassin sáhtát oažžut Kelas - mánnábajádusa - ealáhatoažžu ássandoarjaga - ealáhaga oažžu dikšundoarjaga - soahtelasi ja badjelmearálaš soahtelasi - vuođđoáigáiboahtindoarjaga. Bargoealáhat Váldooassi ealáhagain leat bargoealáhagat. Bargoealáhat čoggo, go leat barggus ja oaččut das bálkká. Bargoealáhagaid dikšot bargoealáhatlágádusat, mat leat máŋga. Don ja du bargoaddit lehpet máksán barganjagiid áigge bargoealáhatmávssuid. Du ealáhaga mearriduvvo dan mielde, man olu leat dinen barganjagiid áigge. Priváhta fitnodatdoalli lea máksán ealáhatmávssuid ealáhatfitnodahkii, man son lea ieš válljen. Eanadoallofitnodatdoalli lea máksán ealáhatmávssuid su iežas ealáhatlágádussii, Melai. Bargoealáhagain oaččut dieđu Mo ozat ealáhaga? Dábálaččat sáhtát ohcat sihke bargoealáhagaid ja Kela ealáhagaid ja dihto olgoriikka ealáhagaid seamma ohcanskoviin dahje neahtas. Kela boarrásiidealáhaga ja dáhkádusealáhaga sáhtát ohcat maiddái njálmmálaččat telefovnnas dahje Kela doaimmahagas. Jeara lasi bálvalannummiris 020 692 202.
https://www.kela.fi/web/davvisamegillii/ealahagat
Ođđasat - Oahpaheaddjeoahput: Laura Njunnás - Boazoealáhus bachelor: Ann Máret Eira - Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta: Márjá-Kristin Skum - Oahpaheaddjeoahput: Elena Skum - Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon - Circle of Honours bálkkašupmi golmma sámi dutkái - Ođđa dieđalaš girji soabadan ja duohtavuođa kommišuvnnaid birra - Rabasbeaivi 2022 - Okta olmmoš ii sáhte muitalit visot Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas Siidaskuvla ovttas allaskuvllain lágida Diehtosiiddas 22.-23.2.2024 buohkaide rabas seminára, gos almmuhit guokte girjji ja Sámi dieđalaš áigečállaga fáddánummira, mas siidaskuvlla fáttát leat guovddážis. Seminára ulbmilin lea ságastallat áigeguovdilis servodatlaš fáttáin, numo árbedieđus, siiddaid ja vuoiŋŋalašvuođa mearkkašumis otnážis, sámi eatnamiid ja čáziid gáhttemis ja hálddašeamis. Mii guossohit buohkaide gáfiid. Ella ja Milot Váimmosvári siiddas (Davvi Girji, 2022) lea Kirste Paltto čállán mánáidgirji, masa Sunná Kádjá Valkeapää lea njuohtan govaid. Girji muitala gávccijahkásaš Ellas ja Milohis, geat oahpásmuvvaba geassejorggáldatija Alla Bávtti luhtte Skierriin, Rásiin ja Gearraliin ja beassaba ádjáska mielde Suhpejávrái oahppat siiddastallamis ja sámi árbevieruin. Siiddaid Sápmi (DAT, 2024) lea buot sámi lohkkiide oaivvilduvvon čoakkáldat, mas leat esseat, divttat, árbečehpiid jearahallamat ja eará oanehis čállosat, maid ulbmilin lea sámi iešmearrideami ovddideapmi iešguđet eallima ja servodaga surggiin. Siidaskuvlla mihttomearrin lea leamaš guorahallat siidavuogádagaid ealáskahttima ja ovddidit dieđuid ja dáidduid sirdašumi olbmuid ja sohkabuolvvaid gaskkas. Girjji čállosiiguin lea doaivva olahit ain eanet olbmuid. Girjji heive maiddái oahpahanreaidun joatkka- ja allaskuvlla oahpahusas. Sámi dieđalaš áigečállaga siidaskuvlla fáddánummir 2024:1 sisttisdoallá vihtta dieđalaš artihkkala, maid siidaskuvlla lahtut leat čállán. Artihkkalat gieđahallet sámi ovttastallanvieruid ja daid mearkkašumi otná servodagas, árbevirolaš dieđu Deanu luossahálddašeamis, njálmmálaš árbevieru lágaid gáldun, Durdnosa Sámi guovllu siiddaid ja siiddaolbmuid čálalaš gálduin, ja siidda mearkkašumi Suoma sierralágain Suoma iehčanasvuođa álggu rájes. Bures boahtin! Seminára maiddái striimejuvvo dán liŋkka bokte: https://samas.zoom.us/j/67579864875 Lassedieđut: Fierranjot Kirstte Rávdná, Rauna Kuokkanen +358 40 484 4350, [email protected] Harald Gaski, +47 971 91 628, [email protected]
https://www.samas.no/se/a/ovttastallan-ja-siiddat-otnabeai-servodagas?page=13
Guovdageainnu sámiid searvi (GSS) ásahuvvui 01.12.1963. Guovdageainnu sámiid searvi lea okta dain boarráseamos sámiid servviin ja lei mielde ásaheame NSRa 1968. GSS lea ásahan Sámi Beassášmárkaniid, Sámi Grand Prix, Áillohaš musihkkabálkkašumi ja duodjemárkaniid Guovdageidnui ja lea maiddái mielde ceggeme Ávjovári Sámedikki listtu. GSS láve lágidit duodje- ja eará kurssaid ja muđui bargá politihkalaš áššiiguin. Ovdalaš áigge ledje GSS sámefeasttat hui bivnnuhat, ja daid áiggošeimmet fas fargga lágidišgoahtit! Guovdageainnu sámiid searvi Ådåsássje Dánna vuojná ássjij majna barggap. Divna Guovdageainnu sámiid searvi artihkkalaFornorskningens konsekvenser på samisk meahcásteapmi Lågå ienepSvar på Kåvens usanne påstander Lågå ienepNoen forventinger til oppfølgingen av Sannhets- og forsoningskommisjonens rapport Lågå ienepVi trenger en ny retning i dagens vernepolitikk Lågå ienepBoahtte dáhpádusá Gehtja mij dáhpáduvvá organisásjåvnån. Divna Guovdageainnu sámiid searvi dáhpádusá
https://nsr.no/sml/bajkalasj-siebre/guovdageainnu-samiid-searvi/
Mánát ja heargi olggobealde girku. Guovdageainnu gaskaboddosaš gi... Muohtaskohteriin herggiid láidesta eanu nalde. Reintrekking med s... Olbmot olgun heargeráiddu guoras. Folk står utenfor ved en reinra... Nissonolbmot ja dievdoolbmot olgun. Kvinner og menn ute. Per Jos... Nissonolmmoš doallá noađđehearggi mas gietka. Kvinne med komse på... Guokte beaskahasa rastemin joga herggiiguin. To peskledde persone...
http://digitaltmuseum.no/search/?aq=topic%3A%22heargi+%2F+kj%C3%B8rerein%22+type%3A%22Photograph%22&q=riddoduottarmuseat
Ođđasat - Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái - Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi - Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain? - Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri. - Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon - - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča! - Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra - Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas - Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon Sámi allaskuvlla ja Norwegian Crafts ovttasbargu duodjeantologiijain Sámi allaskuvllas ja Norwegian Craftsas lea ovttasbargu buvttadit antologiija mas čiekŋudit duodjái, ja mii lea máŋgga gillii. Antologiija doaimmaheaba Gunvor Guttorm, duodjeprofessor ja Harald Gaski, sámekultuvrra ja girjjálašvuođa professor. Antologiija almmuha sámi lágadus Davvi Girji 2021:s. Antologiijas leat logi vuođđoteavstta máid sámi duojárat, dáiddárat ja akademihkkárat leat čállán. Teavsttat gaskkustit sihke historjjálaš ja dáláš máhtu duojis ja sámi estetihkas, hervendáidagis, kultuvrras ja eallinvuogis. Dán čoakkáldaga teavsttat almmuhuvvojit dál vuosttaš geardde máŋgga sámegillii ja lassin vel eŋgelasgillii. Duodji lea erenoamáš danin go dat fátmmasta olles sámi eallinvuogi. Vuođustis dat lea geavatlaš, muhto movttiidahttá maiddá árvvoštallat sámi vásáhusaid ja áddejumi viiddit teorehtalaš geahčastagas. Duodji lea seammá áigge sihke árbevirolaš ja ođasmahtti, ja ovttas juoigamiin dat ovddasta guovddáš sámi gullevašvuođa ja áibbašeami. -Harald Gaski. Odne lea stuorra beroštupmi duodjái, mii leat čeahppumin atnit duoji máhtuid ja dieđuid árvvus, ja oainnusin dahkat daid. Nuorran go bargagohten dujiin, ii lean nu dábálaš ahte nuorra olmmoš vállje duodjeoahpuid váldit, eaige gávdnon nu máŋga ásahusa gos sáhtii ohcat doarjaga. Dalle gárte eallilan duojárat munnje dehálaš doarjaleaddjit. Duoji áigi lea dál, nugo ovdalgege, muhto eará láhkai. -Gunvor Guttorm Go jorgala sámegillii sámi girječálliid teavsttaid mat leat čállojuvvon dušše davvirikkaid gielaide ja eŋgelasgillii, de mii sáhttit fállat dehálaš sámi máhtu duojis, sámi kultuvrras ja estetihkas ođđa sámegielat geavaheddjiide. Dasa lassin sáhttá eŋgelasgillii jorgaleapmi veahkehit sámi duoji olahit ođđa berošteddjiid rikkaidgaskasaš dásis. -Hege Henriksen, direktevra Norwegian Crafts.
https://samas.no/se/a/sami-allaskuvlla-ja-norwegian-crafts-ovttasbargu-duodjeantologiijain?page=2
Ođđasat - Oahput maidda sáhttá ohcat 01.09.24 rádjai - Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii - Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta - Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon - It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari! - Guhtta ođđa sámi ofelačča - Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis? - Oahppojagi loahpaheapmi - IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas Microsoft Office - Nuvttá studeanttaide Fálaldat Nuvttá studeantaide Min studeanttat Sámi allaskuvllas ožžot Office páhkaid sihke Windows ja Mac váras viežžat nuvtta siiddus: http://samas.onthehub.com Hálbi bargiide Bargit maid sáhttet doppe oastit seamma páhkaid 9.25 euro ovddas. Ođasmahttinvejolašvuođat Doppe leat maid Windows oppgraderen liseanssat, muhto de ferte leat Windows liseansa ovdalaččat, dahje leat maid liseansat jus Mac'ain hálida Windowsa vuodjit virtualiseren bokte. Movt galgá dahkat? Vuoi studeanta diehko galgá beassat sisa, de ferte sáddet nama, e-boasta čujuhusa ja studeantanummára supportii. Bargit váldet oktavuođa Lemet Iváriin.
https://www.samas.no/se/a/office-nuvtta-studeanttaide
Geahččalit sámegiel Wikipedia rievdadeami siiddus Eifeltornet, ja du teasta lea dál divvojuvvon, sihkkojuvvon dahje merkejuvvon njuolggosihkkumii. Jus hálidat joatkit, de daga dán sáttokássas. Jus joatkkat teasttaid eará siidduin, dat dulkojuvvojit vandalisman, ja administreren sáhttá hehttet du. Gálaniitoluodda (ságastallan • rievdadusat) 10:43, 1 geassemánu 2012 (UTC) Bures boahtin dán ságastallansiidui
http://se.wikipedia.org/wiki/Geavaheaddjes%C3%A1gastallan:194.236.207.67
- Sámegiella fáddán olles vahku. Bidjet sámegiela fáddán olles vahkkui ja bidjet dan mánnoplánii (Giellavahkku lea vahkku 43 juohke jagi). Lágidehket doaimmaid mat čatnasit sámi gillii ja kultuvrii. Ráhkadehket vahkkoplána daid rávvagiid vuođul mat dás vuolábealde ovdanbuktojuvvojit ja mat heivejit didjiide. - Sámi máidnasat. Lohket sámi máidnasiid mánáide. Gávdnojit sámi mánáidgirjjit sihke sámegillii ja eará gielaide. - Sámi disco. Guldalehket luđiid ja eará sámi musihka mánáiguin. Ráhkadehket čuojahanlisttu Spotify:s mas lea sámi musihkka ja lágidehket sámi disco. - Dánsot BlimE! Dánsot BlimE-lávlaga sámi variánttaide, gávdnojit dáppe: https://nrksuper.no/serie/blime/MSUM06001023/sesong-12/episode-4 - Speallat giellaspealuid. Oahpahehket mánáide sámegiel sániid stoahkama ja speallama bokte. Álkes dearvvahanfrásat dahje ivnnit sáhttet leat buorre álgu. Jus mánát máhttet sámegiela, de čalmmustahttet eará sámegiel suopmaniid sidjiide. - Lávlot mánáidlávlagiid. Oahpahehket álkes sámi mánáidlávlagiid mánáide. Lávlun lea nanu vuohki gaskkustit kultuvrra. Dii sáhttibehtet maid ságastallat luđiid birra ja guldalit iešguđetlágan elliid luđiid. - Suohtastallat bustávaiguin. Skuvlajoavku sáhttá ráhkadit sámi alfabehta toga dahje eará bustávvaspealu oahpásmahttin dihtii mánáid sámegiela čállimii. - Filbma- ja muitalusáigi: Čájehehket filmmaid dahje girjjiid mat govvidit sámi kultuvrra ja eallima. - Sárgot sámi leavgga. Sárgot sámi leavgga ja oahpahehket mánáide sámi geografiija, suopmaniid ja sámegiela virggálaš dili birra. Sámegielas leat máŋga iešguđetlágan suopmana, ságastallet mánáiguin makkár suopman hubmojuvvo mánáidgárddis. - Oahpahehket sámi kultuvrra birra: Gávdnet tv-ráidduid dahje filmmaid mánáid birra geat ellet sámi kultuvrras ja gehččet daid dahje bovdejehket muhtuma guossái muitalit juoidá sámi kultuvrra birra. Sámi kultuvra lea máŋggabealat, válljejehket oasi sámi kultuvrras mii lea áigeguovdil din mánáidgárdái ja guvlui gos lehpet.
https://giellavahkku.org/sme/10-tips-til-barnehager/
kr 175.00 Gáhtto mij máhtij vájmojt / Gaahtoe mij meehti vaajmojde sjilkehtidh / Bussá mii máhtii váimmuid suddadit Relaterte produkter Sist vist Vis mer kr 175.00 Stig Riemmbe Gælok Barnebok skrevet på lulesamisk om tre katter, med tekst også på nord- og sørsamisk. Kunder som kjøpte dette produktet kjøpte også: Vis mer kr 180.00 John T. Solbakk doaimmahan Til 80 års markeringen av den første samiske riksorganisasjonen i Norge 1919. Ávvudit vuosttas Norgge beali sámi riikkasearvvi vuođđudeami 1919, ja sámi ovdamanniid (pioneraid). Artihkkalat.... Vis mer kr 150.00 Jens Martin Mienna Nilla ja Ádegáhttu - halloween lea goalmmát girji Nilla ja Ádegáhttu-ráiddus. Girji heive mánáidskuvlaoahppiide ja mánáidárddemánáide. Nilla ja Ádeháhttu leaba olggos vuolgime seavdnjadin. Lea veahá... 16 andre produkter i samme kategori: Vis mer Vis mer kr 200.00 Torkel Rasmussen Barnebok på 3 samiske språk, nordsamisk, lulesamisk og sørsamisk. Om kattungene, Milli og Bolfi som drar på rypejak
https://www.gavpi.org/for-barn-pa-sorsamisk/188-gahtto-mij-mahtij-vajmojt-gaahtoe-mij-meehti-vaajmojde-sjilkehtidh-bussa-mii-mahtii-vaimmuid-suddadit.html
ámediggeráđđi lea juolludan ovddidanruđaid ja buhtadan vánhenmávssu ortnega bokte Nuvttá sámegielat mánáidgárdesajit olggobealde ráđđehusa geográfalaš vuoruheami nuvttá mánáidgárdefálaldaga ektui. Leat 13 sámi mánáidgárddi ja ossodaga mat leat dahkan ovdánahttinšiehtadusa Sámedikkiin, ja mihttomearrin lea ahte mánáidgárddit galget leat sámegielalaččat ovdal jagi 2026. Sámedikkis leat leamaš álggahančoahkkimat buot 13 mánáidgárddiin dán čavčča. – Leat leamaš máŋga čoahkkima juohke mánáidgárddiin, ja vuoruheapmi lea ollásit doibmiibiddjon. Mii leat sávvan buot sámi mánáidgárddiide ja ossodagaide olggobealde ráđđehusa doaibmaguovllu bures boahtima ja danne illudahttá go buohkat servet áŋgiruššamii. Mun dulkon searvama dainna lágiin ahte ortnet lea bivnnut ja háliiduvvon, dadjá Mikkelsen. Mánáidgárddit ja ossodagat leat ožžon oktiibuot 2 600 000 ruvnnu ovddidanprošeavttaide, ja leat ožžon váhnenmávssu buhtaduvvot oktiibuot 2 511 824 ruvnnu ovddas 2023 čavčča. Guovddáš oassi ortnegis lea rekrutteren Juohke mánáidgárdái lea maid juolluduvvon 200 000 ruvdno ovddidanruhtan, mii galgá gokčat goluid giellabarggu gelbbolašvuođa- ja kvalitehtaovddideamis ja sámi mánáidgárddiid ja ossodagaid pedagogalaš sisdoalus. – Sámediggi lea dáinna mielde dagaheamen mánáidgárddiid geasuheaddjin váhnemiidda, seammás go mii sihkkarastit ruđaid mánáidgárddiid ovddideapmái sámegielat pedagogalaš bargiid rekrutterema ja gelbbolašvuođa loktema bokte. Min ortnegat sihkkarastet rekrutterema ja ovdáneami, dadjá Mikkelsen. Dát ortnet nuvttá sámegielat mánáidgárddiide doaibmagođii borgemánu 1. beaivvi rájes dán jagi. Ortnet galgá doaibmat golbma jagi. Mánáidgárddit galget dán áigodagas bargat ovddidanbargguin nannen dihtii sámi giellagelbbolašvuođa ja pedagogalaš sisdoalu. Golmma jagi geahčen galgá ortnet evaluerejuvvot ortnega ulbmila ektui. – Mii dárbbašit eanet sámegielagiid. Mánáidgárdi lea deháleamos ja stuorámus giellamovttiidahttinarena mii mis lea Sámis. Mun sávan buohkaide bures boahtima sámegielat searvevuhtii ja sávan ahte eanebut válljejit sámi mánáidgárdefálaldaga, dadjá Mikkelsen. Dát 13 mánáidgárddi leat dahkan ovdánahttinšiehtadusa Sámedikkiin:
https://sametinget.no/oddasat/nuvtta-samegielat-manaidgardi-ollasit-doibmiibiddjon.28814.aspx
Riddu Riđđu 30 jagi år years Susanne Hætta (daim.) (red.) (ed.) Mearrasámi dolastallamis riikkaidgaskasaš festiválan Dolastallanfeasta ja muhtin konsearttat maid báikkálaš nuorat lágidedje Olmmáivákkis 1991 geasi ovdánedje dađi mielde musihkka- ja kulturfestiválan Riddu Riđđu. 30 jagi áiggis lea Riddu Riđđu ovdánan riikkaidgaskasaš ja máilmmidovddus álgoálbmotfestiválan masa leat searvan sihke máilmminásttit ja ođđa sámi dáiddárat.
https://www.gavpi.org/fakta-og-fagboker/1779-riddu-riddu-30-jagi-ar-years.html
Description kr287.00 Girjji namma: Ealla, gusnie leah? Giella: Máttasámegiella Originála namma: Gos don leat, Elle? (2019) Girječálli: Kirsi Máret Paltto Jorgalan: Ellen Jonassen Govat: Liisa Helander Siidolohku: 130 ISBN: 978-82-92649-68-8 Haddi: kr 199,- + poastagollu Jorgalus lea almmustahttojuvvon Davviriikkaid ministtarráđi / Sámi dáiddárráđi doarjagiin. Sáhtát bláđet girjji vuollelis dán siiddus. Sisdoalu birra: Ealla, gusnie leah? muitala Jåvnå birra, gii áiggošii rumbokursii, muhto ii beasa go eadni lea vahkuid eret, ii ge sáhte vuojihit. Suhtuin Jåvna dearpá buot rumbun ja fáhkka gávdná juoidá, mii doalvu su čearggus dáhpáhusaide. Ealla, gusnie leah? lea gelddolaš muitalus ustitvuođa birra ja iežas dovdama birra. Girječálli Kirsi Máret Paltto lea Fierranjogas eret muhto orru dán áigge Kárášjogas. Gånnå dån la, Ielli? lea julevsámegiel jorgalus su vuosttaš girjjis, Gos don leat, Elle? mii ilmmai 2019 davvisámegillii. Girji lea jorgaluvvon maiddái julevsámegillii, dárogillii, suomagillii ja ruoŧagillii. Ovdal Kirsi Máret Paltto lea almmustahttán earret eará noveallaid, Nigá ja Nelle -muitalusapplikašuvnna ja maiddái unnoraččaid musihkka-CD, Hutkangiissá lávlagat.
https://www.e-skuvla.no/product/ealla/
Latest news - Cinema premiere - We are at Tråante2017 in Trondheim - ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR - Meet the new director - Sámi School History Conference 2016 - Join the Master programme in Indigenous Journalism - Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature - Journalists gathered on Inclusive Journalism - Go on a north2north exchange, spring 2016! Girječállioahppu 1 ja 2 Niegadat go šaddat girječállin? - Boahtte čavčča álgá Sámi allaskuvllas girječállioahppu 1 ja 2, maid lágidit ovttasráđiid Sámi Girječálliid Servviin. Sisdoallu Girječállioahppu 1-3 lea jurddašuvvon olbmuide geat háliidit oahppat girječállima, ovdánahttit čáppagirjjálaš čállindáidduset ja hárjánit árvvoštallat girjjálašvuođa teavsttaid. Oahpahus lea máŋggabealat, ja dasa bovdejuvvojit guosselogaldallit lassin kursalágideddjiide. Studeanttat galget oahpásmuvvat iešguđetge čállinšlájaide/ šáŋŋeriidda, ja sii besset ieža iskat čállit sihke šáŋŋerrájáid siskkobealde ja šáŋŋer-rastideaddji teavsttaid. Oahpahus lea maiddá girječállima giellageavaheami birra ja oahpásmuvvan sámi čállima historjái ja máŋggabealatvuhtii, ee. girjjálašvuođa ođđa almmuhanvugiide, dego slam, spoken word ja digitála girjjálašvuohta. Iešguđetge oasis oahpus deattuhuvvojit moadde čállinhámi erenoamážit. Oahppu addá čállinhárjáneami mii lea ávkin sihke čáppa-ja fágagirjjálaš čállimii. Kurssas oahpásmuvvá iešguđetge čállinšlájaide maid sáhttet atnit ávkin sihke journalisttat, lágádusbargit, olbmot geat barget kulturealáhusain, girjerájusbargit ja oahpaheaddjit. Girječállioahppu 1 čiekŋuda erenoamážit sámi lyrihkkii, sihke otnábeaivvi poesiijii ja árbevirolaš hámiide mat ee. ilbmanit sámi myhtain, juoiganmuitalusain ja luohtepoesiijas. Dasa lassin čiekŋuda Girječállioahppu 1 sámi teáhterteavsttaide. Girječállioahppu 2 čiekŋuda erenoamážit sámi prosateavsttaide, sihke otnábeaivvi noveallaide ja románaide, ja maiddá eará šáŋŋeriidda dego esseija. Dasa lassin giehtadallojit máidnasat ja muitalusat, ja daid fuolkevuohta prosai. Loga eambbo Girječálloáhpu 1 – Lyrihkka ja teáhterteavsttat birra dás. Loga eambbo Girječállioahpu 2 – Prosa ja muitalusat birra dás. Movt ozat oahpuide Ohcanvuogádat: SøknadsWeb Ohcanáigemearri: 15.04.23. Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon. Jus leat gažaldagat ohcama oktavuođas sáhtát váldit oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: [email protected].
https://www.samas.no/en/node/5865?page=7
Ođđasat - Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis - Min birrasat konferánsii dieđiheapmi - Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta - Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku - Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain - Prográmmaoahput 2024 čavčča - Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi - Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat - Oahppu ii deatte - ođđa podkasta Sámi allaskuvla rabas fas maŋŋel koronagiddema Geassemánu 15. beaivvi rájes lea Sámi allaskuvla fas rabas maŋŋil go lea leamaš giddejuvvon moadde mánu koronadávdda njoammuma eastadeami dihte. Oahpojagi álgin lea Diehtosiiddas Ođđa oahppojagi álggaheapmi čađahuvvo fysalaččat Diehtosiiddas borgemánu 24. beaivvi rájes. Álggahanvahku prográmma almmuhuvvo sierra. Maiddái 2020-giđa loahpahandoalut mat dábálaččat livčče galgan geassemánus, lágiduvvojit borgemánu loahpageahčen. Sámi allaskuvla čađaha eanas doaimmaid fysalaččat Diehtosiiddas 34. vahku rájes. Dás oainnát goas iešguđet oahpuin lea álgindáhton : https://samas.no/se/a/oahpuid-algimat-2020-cavcca. Oahpahus čađahuvvo nu go lea oahppoplánaide biddjojuvvon. Allaskuvla dárkkista geažos áiggi gustovaš njoammuneastadannjuolggadusaid vai lágideamit sáhttet čađahuvvot oadjebas lági mielde. Eambbo dieđut gávdnojit koronavirus čuoggá vuolde min neahttasiiddus. Digitála lágideamit Eanaš lágideamit lágiduvvojit maid digitálalaččat, nu ahte daid sáhttá neahta bokte maid čuovvut jus iešguđet sivaid geažil ii beasa oahppobáikái. Čujuhusat biddjojuvvojit "Dáhpáhusaid" vuollái neahttasiiddus. Deháleamos njoammuneastandoaimmat máid buohkat galget čuovvut, leat: 1. Buohcan ja erren - Jus leat buohcci dahje illáveaje, de galggat orrut ruovttus. - Jus leat erremis, de it galgga boahtit Diehtosiidii. 2. Ráinnasvuohta - Basa gieđaid dávjá loika sáibočázis. Jus ii leat čáhci, geavat giehtasprihta. - Gastit ja gossat galgá njunnebáhpira sisa máid bálkestat, dahje jus ii leat bábir, de giehtagávvii. - Basa gieđaid ovdal go guoskkahat ámadaju ja ovdal go boradat. 3. Doalat gaskka eará olbmuide - Doalat unnimusat mehtera gaskka nuppi olbmui juohke sajis. Dilli sáhttá fáhkkestaga rievdat, ja nu maiddái doaibmabijut. Dan birra dieđihit neahttasiiddus koronadieđuid vuolde.
https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvla-rabas-fas-mangngel-koronagiddema?page=5
kip to content. | Skip to navigation Siidda árbevirolaš juovlaávvudeamis sáme- ja suomagielat juovlaprográmma ja juovlastálu gallestallan. Čájet buot dán mánotbaji dáhpáhusaid. Jagiáiggi temá SIIDAINARINTIE 46, 99870 ANÁR SámemuseaTel. +358 (0)400 898 212 Luondduguovddáš, MeahciráđđehusTel. +358 (0)206 39 7740 mediai | mátkkilágideaddjiide Mapinari - Báikediehtobálvalus Raba álgosturrodaga ođđa lássaráiggis
https://web.archive.org/web/20160417201519/http:/siida.fi/sisdoallu/8-jagiaiggi/juovladhphus
Buorre iđit, Sápmi Tirsdag 06.08.2024 • 3 t Mannan vahkus lágiduvvui mátta-Suoma Haminas, Hamina Tattoo International Military Music Event. Ingá-Máret Gaup Juuso Gáresávvonis eret oassálastii váldodoaluide.Otne lea maŋŋebarga, ja dalle saddá mis telefovdna-stafeahtta, gos telefovdna johttá olbmos olbmui. Son gii mannan háve lei mielde stafeahtas hástala otná guossi. Anára studioi boahta Sara Kelemeny muitalit su ođđa podkasta barggu birra. - Heaika Hætta + Piera Eira - Muohtagabba - Marit Susanne Utsi + Sunna Máret Utsi - Go leat dás - Mari Boine - Vuoi Vuoi Mu - Ingá-Máret Gaup Juuso - Dovdameahttumii - Duolva Duottar + Marit Hætta Øverli - Mannan geasi - Sivvu - Govddun - Bernt Mikkel Haglund + Nils Kai Ante Anti - Ravn' Asllat Ailu - Titta Jasmiina Rasmus - Vássánáiggi muittut - Hildá Länsman + Tuomas Norvio - Čuojahat mu - Anders Porsanger - Stállu - Lávre - Máttaráddjá - Eva Jeanette Iversen - Bomba arvis báhtarit - Deatnogátte Irene Ja Tore - Mu Ráhkkásan - Wenche Marie Hætta - Ráhkásmuvvan - Aili - Bajimusas (Rooftop) - Felgen Orkester - Ferrari vuoján - Kalle Urheim - Bårjåstit - Inger Johanne Oskal + Ingrid Marie Willassen + John-Kåre Hansen + Kristian Svalestad Olstad + Nikolay Girunyan + Tørris Koløen Bakke - Sápmi - Binnabánnaš - Olmmáivuohta - Elina Ijäs - Biekkat bosáde - Rinneradio + Wimme - Saloma - Ánte Mihkkal Gaup - Meahccesihkkelat - Inga Juuso - Biehttár Biera - Simon Issát Marainen - Boazojahki - DJ iDJa + Ramona Linnea - Maadteraahka - Per Tor Turi - Girdisearra Medvirkende - Gjest: - Sara Kelemeny - Gjest: - Aurora Laiti - Gjest: - Gunn Elisabeth Kristensen - Gjest: - Ingá Máret Gaup Juuso - Gjest: - Jon Andreas Rognerud Eira - Gjest: - Tor Asle Varsi - Gjest: - Xia Torikka - Produsent: - Joni Saijets - Programleder: - Ine Marielle Eriksen - Programleder: - Marianne Ketola - Programleder: - NRK - Reporter: - Lemet Ailu Anti - Reporter: - Sáárákáisá Seurujärvi
https://radio.nrk.no/serie/buorre-idit-sapmi/sesong/202408/SANY01021924
Latest news - Cinema premiere - We are at Tråante2017 in Trondheim - ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR - Meet the new director - Sámi School History Conference 2016 - Join the Master programme in Indigenous Journalism - Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature - Journalists gathered on Inclusive Journalism - Go on a north2north exchange, spring 2016! Oahppofálaldagat 2023 giđa Golggotmánu 1. Beaivvi lea sisaváldin rahppon giđa oahppofálaldagaide. Oahput maidda sáhtát ohcat leat oanehisáiggi oahput mat bistet ovtta lohkanbáji. Ohcanáigemearri lea juovlamánu 1. beaivvi. Oahppoovttadagat - oanehit áiggi oahput maidda sáhtát ohcat 01.10. rájes: - SÁM 110 Sámegiella njálmmálaš ja čálalaš giellan - SÁM 104 Davvisámegiela cealkkaoahppa - SÁM 105 Sámi girjjálaš muitalanárbi ja dan oktavuohta teáhterii ja filbmii Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorgráda oahppoovttadagat Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterdási oahppoovttadagat - SÁM 304 - Eamiálbmotgirjjálašvuohta – historjá, dutkan ja teoriijat - SÁM 311 - Terminologiijadieđa ja vuođđoealáhus fágagiella - SÁM 312 - Cealkka - ja hápmeoahpa dutkan - SÁM 317 - Giellagáhtten ja teakstaoahppa Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa PhD dási oahppoovttadagat Boazoealáhus bacheloroahpu oahppoovttadagat - SER 103 Olmmoš ja biras odne - SER 104 Árbevirolaš sámi ealáhusdoaimmat odne - JUR 102 Almmolaš eanan ja čáhcehálddašeapmi ja dan diehtovuođđu Duoji oahppoovttadagat: Servodatoahput/Journalistihkka - SER 181 Sámi kultur - ja servodatdiehtu 2 - JOU 181 Filbmabuvttadeapmi: Sámi ja álgoálbmot muitalusat filmmaid bokte Joatkkaoahppu Sisabeassangáibádusat Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas. Sádde duođaštusaid Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon. Goas oaččut vástádusa oahpposaji ohcamii? Vástádus almmuhuvvo OhcanWeb:ii (SøknadsWeb) 20.12. Jus leat ohcan árrasisaváldima bokte dahje reálgelbbolašvuođa vuođul, de almmuhuvvo vástádus oahpposajiohcamii 01.12. OhcanWeb:ii. Jearaldagat? Jus dus leat gážaldagat ohcama oktavuođas, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta dahje telefovnna botke: [email protected]/ +78 78 44 84 00.
https://www.samas.no/en/node/5647?page=7
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3 Davvi Girji 2009. – Mii dat lea? – Gussa. – Na ba dat? – Dat lea boazu. Dađistaga muorraeallit ožžot namaid, vaikko golmmajahkásaš muhtumin gohčoda heastta gussan. Láhttis vudjet muorraskohteriin mas lea sarvva reagas. Lea han bivdináigi. Mii leat Unjárgga sámemánáidgárddis. Dárogillii livččii leamaš «Nesseby samebarnehage», muhto telefonkatalogas lea dušše sámegiel namma. Ja go čuojahin de vástidii sámegillii. Ja vaikko mun dárustin, de jotkkii sámegillii nuppi geahčen. Muhtin láhkái gulahalaime goappát gielain, ja mun gávdnen mánáidgárddi mii lea muhtin Stuorravuona skuvlla visttis. Jođiheaddji Anneli Länsman boahtá Njuorggámis Suoma bealde. Ahte son ii huma nu bures dárogiela ii leat hehttehus dán barggus. – Baicce nuppegežiid, cealká Ann-Kristine Smuk, gii lea veahkkebargi mánáidgárddis ja ieš boahtá Stuorravuonas. – Dás lea nu garra deaddu dárogielas ahte lea buorre ahte mis lea bargi gii dušše máhttá sámástit mánáiguin. Moadde čuođi mehtera eret lea mánáidgárddi lávvu. Lávus lea dolla ja árrana badjel heaŋgá bohccobiergu. Biergosuovasteapmi lea okta dain sámi árbevieruin maid mánáidgárdi gaskkusta mánáide. Sámi mánáidgárddis ii leat dušše sáhka gielas, muhto maiddái kultuvrra ja árbevieruid seailluheamis. Danin sii leat ollu olgun meahcis, giđđat sii leat olles vahkku bartatuvrras ja čakčat sii leat mielde gárddis. Danin álggahedje muhtin váhnemat sámegielat mánáidgárddi, ja sii álge čakčat 1984 golmmain mánáin. Sivva dasa ahte eai lean eanet mánát lei ahte eai lean go golbma sámegielat ovdaskuvlamáná olles Unjárgga suohkanis. Muhto dál leat juo logis, ja buohkat leat ožžon saji mánáidgárddis. Okta mánáin humai dušše fal dárogiela go álggii mánáidgárdái, muhto dál son maid lea sámástišgoahtán. – Mii fuomášit ahte mánáidgárdi maid váikkuha váhnemiidda, lohká Ann-Kristine. – Sii geavahit eambbo njuolgguslaččat sámegiela maŋŋil go sii leat ožžon mánáid sisa mánáidgárdái. Go dan mađe stuora oassi sámi mánáidgárddiin leat priváhtat, de ii leat sivva ahte sii geat jođihit daid leat erenoamáš mielas privatiseremii, muhto baicce ahte gielddat leat leamaš nu negatiivvat sámi mánáidgárddiide. Odd Ivar Solbakk, Deatnogátte sámemánáidgárddi stivrajođiheaddji, cealká ná: – Livččii buoremus ahte suohkanat jođihivčče mánáidgárddiid, muhto ii fal man beare haddái. Mii eat duostta guođđit ovddasvástádusa gielddaide ovdal go sis lea mánáidgárdeprográmma mii sihkkarastá sámegiela ja sámi kultuvrra. Dál ii gávdno sierra sámi mánáidgárdekonsuleanta, muhto go Finnmárkku mánáidgárdekonsuleanta ieš lea sámegielat, de son lea erenoamážit beroštan dan barggus. – Áigut dál geahččalit čoaggit daid vásáhusaid maid mii leat dahkan. Lávdegoddi, maid departemeanta (FAD) lea nammadan galgá dál guorahallat pedagogalaš barggu sámi mánáidgárddiin. Váilot issorasat sihke oahppan bargit, girjjálašvuohta ja rusttegat. Oppalaččat lea ovdaskuvlaoahpaheaddjiváili Finnmárkkus, muhto erenoamážit dat čuohcá sámi mánáidgárddiide. – Maid áigubehtet dahkat buoridan dihte dán dili? – Mii áigut boahtte čavčča álggahit gáiddus ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpahusa Álttá oahpaheaddjiskuvllas. Muhto dárbbašuvvojit maiddái oanehisáigásaš doaimmat nugo dat mat galget háhkat oahpaheddjiid Finnmárkui.
http://skuvla.info/skolehist/unjarsvein-s.htm
På norsk In English Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005. Álgu: Skuvlamáinnas oidnosii Olbmot muitalit buotlágan máidnasiid Muhto ii oktage muital dan birra mii dáhpáhuvai skuvllaiguin ja minguin soađi áigge. Nie logai vuoras nisu Porsáŋggus go 1986:s jearahallojuvvui iežas skuvlavázzima birra. [1] Dán girjái mii leat čohkken muhtin "skuvlamáidnasiid", veahá soađiáiggis, muhto eanaš maŋŋil soađi. Muitaleaddjin leat olbmot geat leat vásihan skuvlla sámi ohppiid várás - oahppin, oahpaheaddjin, internáhttabargin dahje váhnemin. Ii go leat čállon doarvái? Ii go leat čállon ollu dáruiduhttinpolitihka ja sámiid skuvlafálaldaga ovdánahttima birra? Lea han čállon oalle ollu stáhta politihka ja njuolggadusaid birra. Nuppi dáfus lea oalle unnán boahtán ovdan mo dát politihkka lea doaibman duohta dilis ja mo dat lea čuohcan sihke ohppiide, oahpaheddjiide, eará skuvlabargiide ja váhnemiidda. Manne ii leat čállon eambbo? Henry Minde, gii oahpaha sámi historjjá Romssa Universitehtas, čilge dan ná:"Go dákkár ášši roggagoahtá, galggašii jáhkkit ahte gávdnojit ollu dokumentašuvnnat ja duođaštusat dakkár vásáhusaid birra, erenoamážit danne go skuvlamuittut lávejit leat miellagiddevaš fáddán báikkálaš historjábargiide, ja maiddái danne go geahččá man ollu mánát Davvi-Norggas áiggiid čađa leat gavnnadan skuvllain ja eai ipmirdan majoritehtagiela. Go geahččá dan, ahte ii leat nu guhkes áigi dan rájes go máŋggačearddalaš guovlluid skuvlamuittut Davvi-Norggas ille gávdnojedje, de čájeha dušše dat mat hirpmusin dát gávnnadeapmi ferte leat čuohcan juohkehažžii."[2] Maid don gávnnat dán girjjis? Dán girjjis gávnnat seahkalagaid boares ja ođđa čállosiid. Sullii guokte goalmmádasa lea čállon erenoamážit dán girjji várás, earát leat artihkkalat ja muitalusat mat leat čállon ovdal, muhto mat juogo eai leat almmuhuvvon dahje leat almmuhuvvon dakkár erenoamáš oktavuođas ahte daid lea leamaš hui váttis gávdnat. Girjji álggus leat guokte oppalaš artihkkala, mat čilgejit sámi skuvlahistorjjá muhtin váldosárgosiid. Vuosttážin lea oassi Henry Minde čilgehusas dáruiduhttinhistorjjás, maid son čálii Sámedikki ovddas, Sámeálbmoga foandda gieđahallama oktavuođas. Dan maŋŋil ovdanbuktá Hans Lindkjølen girku rolla sámi skuvlahistorjjás. Stuorimus oassi girjjis leat ovddeš ohppiid, oahpaheddjiid ja internáhttabargiid muitalusat dan birra mo sii leat vásihan skuvlla. Mii geahčadit erenoamážit makkár dilli lea leamaš sis, geat soađi ja dáruiduhttiima geažil leat ožžon hui váilevaš oahpu. Mii muitalit sin sávrres rahčamuša birra oažžut buhtadusa, rahčamuš mii dál viimmat orru lihkostuvvame. Maid it gávnna dán girjjis? Dál máŋga lohkki jerret: Muhto manne ii leat eambbo dán ja duon guovllus? Ja manne nu unnán dološ áiggis ja buot maŋimus jagiin? Ja gosa lea joatkkaskuvla ja allaskuvla jávkan? Sáhttet leat buorit sivat jearrat máŋga dákkár gažaldaga. Danin dát girji ii leat go álgu. Ulbmilin lea fátmmastit stuora oasi sámiid skuvlavázzimis - miehtá Norgga, buot áiggiid čađa ja buot skuvlašlájain. Dán vuosttaš girjjis lea badjel bealli muitaleddjiin bargan oahpaheaddjin. Boahtte girjjiin mii háliidit eambbo oažžut ovdan eará joavkkuid, vuosttažettiin ohppiid ja váhnemiid, muhto maiddái eará skuvlabargiid ja norgga ja sámi skuvlaeiseválddiid buot dásiin. Mii leat juo bargame nuppiin ja goalmmát girjjiin. Galle girjji šaddet oktiibuot lea sihke dan duohken man ollu čállosiid mii oažžut ja man ollu ruhtadoarjaga mii oažžut dán bargui. Máŋggas leat juo cealkán ahte sámi skuvlahistorjá berre siskkildit buot njeallje riikka gos sámit orrot. Muhto mis, geat leat bargan dáinna, eai leat návccat ii ge giellamáhttu gokčat visot. Dát girjeráidu lea min oassi ollislaš sámi skuvlahistorjjá čohkkemis; dat galgá muitalit makkár skuvlla leat ožžon sámit, geat leat orron Norgga stáhta riikarájiid siste. Mii sávvat ahte dát bargu movttiidahtášii muhtumiid Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas dahkat sullasaš barggu. Girjji giella Lohkkit šaddet oaidnit ahte artihkaliid giella molsašuddá oalle ollu. Dat guoská sihke sámegiel ja dárogiel tekstii. Mii leat sávvan ahte čállit nu ollu go vejolaš galget beassat geavahit iežaset giela. Maiddái čálli / muitaleaddji ovdanbuktimus, mat leat juohke artihkkala álggus, mii leat geahččalan čuovvut čálli giela. Jorgaleamis mii leat geahččalan geavahit giela, mii sulastahttá dan guovllu giela, man birra muitaluvvo. Lea go dát Duohtavuohta? Mii leat doaimmahan girjji dainna áigumušain ahte buot jienat galget gullot. Iešguđet artihkkalat sáhttet danin muhtumin leat vuostálagaid, sihke oaiviliid ja konkrehta dieđuid dáfus. Artihkkalat leat čálliid iežaset ovddasvástádus ja lohkkit berrejit lohkat daid kritihkalaččat ja hábmet iežaset oaiviliid historjjá birra ja otná ja ihttá sámi skuvlla birra. [1] Bájuhuvvon almmukeahtes mánusas: Hanna H. Hansen: - Vi trudde det sku være sånn. [2] Henry Minde: Giella, čearddalašvuohta ja dáruiduhttin davvin gitta 1940 rádjái. Čilgehus oahpumassán olbmuid dili birra. Gieldadepartemeanta 1993. Sitáhta lea 37. siiddus. Moadde jorgalanmeattáhusa divvon. Eará artihkkalat girjjis Sámi skuvlahistorjá 1
http://skuvla.info/skolehist/algu-s.htm
Arnold Rüütel (r. miessemánu 10. 1928 Laimjala, Saaremaa) lei Estteeatnama presideanta jagiin 2001–2006. Rüütel ovddideaddji lei Lennart Meri ja čuovvu lea Toomas Hendrik Ilves. Rüütel lea leamaš Estteeatnama Álbmotlihtu (Eestimaa Rahvaliit) bellodaga ságadoalli ja seamma bellodaga gudneságadoalli. Álbmotlihtu kongreassas miessemánus 2010 son lei vuostá dan, ahte Álbmotlihtus ja Estteeatnama sosiáládemokráhtalaš bellodagas sáhttái leat okta bellodat.
https://se.wikipedia.org/wiki/Arnold_R%C3%BC%C3%BCtel
Bohccobiergu lea dehalaš biepmu álgoálbmogii davvi guovlluin nu guhka go leat bohccot leamaš doppe. Davvi-Amerihkas (Kanada:s) leat earet eará indiánat geavhahan bohcco buot áiggiid čađa, Skandinavias leat ges sápmelaččat, ja Ruoššas leat nenjetsarat ja vel eará álgoálbmogat. Sápmelaččain ja eará álgoálbmogiin leat rikkis árbevierut atnit bohccobierggu biepmun. Ollusiidda lea bohccobiergu dehaleamoš proteiidnagáldu. Vuoi biegu galgá sáhttit borrat birra jagi de sáltet, goikadit ja suovastit sáhtta. Olles gorut geavahuvva biepmun. Siskkalsušat nugo váibmu ja vuoivvas atnojuvvojit dávjá, ja mális mas leat biergu, áđđamat ja dávjá lasihit márffiid ja gumpposiid. Visot dat leat hui dábalaš njálgga biepmut sámi gievkkanis. Goikebiergu lea bivnnut borrat ja ollusat liikojit dasa. Dovdduseamos sámi biepmu lea Biđus, mii lea vuššon cahppojuvvon biergu, veahaš buđet ja rušpi ja jáfut vuoi njárbu. Maiddái Finnbiff lea bivnnuhis biepmu mii lea vel unnibut cahppojuvvon go Biđusbiergu. Bohccobierggus lea unnan buoidi ja hui dimis eará biergguid ektui. Lea dávjá gaskal 2 ja 5% buoidi. Eanaš dáččaide lea čoarbealli, biergu čoarbbealli siste (biffa) ja vuššon (nugo govčoduvvon gryterett) biergu dábáleamos. Čielgedeahkki lea hirbmat njálggat ja dimis ja ollusat borret dan varasnaga. Áŋkke lea savodeahki álkimus gávdnamis rambuvrras. Bohccobiergu lea hui dearvvašlaš. Bohccobierggus leat olu antioksidantat ja minerálat go boazu borra jeahkaliid, urttaid, sieđggaid, luopmaniid ja eará šattuid ja murjjiid main sisttisdoalla olu vitamiinnat ja antioksidantat. Dasalassin go johtta guohtumiid gaskas birra jagi.. Bohccobiergu lea hui dimis dan dihte go das leat dakkár ensiimmat (enymer) mat barget jođaneabbo go eará seammalágan biergguin, dasalassin go leat eanebut ensiimmat go earáin. Danin ii dárbbaš dimihahttit, nugovčoduvvon mørning dárogillii, bohccobierggu. Sivvan go lea dimis sáhtta leahket go lea vilda ealli ja orru guovllus gos leat ekstrema temperatuvrrat.
https://se.wikipedia.org/wiki/Bohccobiergu
ámediggeráđđi NSR:in posišuvnnas lea čađagaskka áŋgiruššan sámi mánáidgárddiide ja lea deattuhan ođđa sámi mánáidgárddiid ásaheami. Muhtimat muitet rahčamuša eanet sámi mánáidgárddiid ovddas Álttás moadde jagi áigi, maŋŋel go sámi mánát ledje máŋggaid jagiid šaddan vuordit saji sámi mánáidgárddiide, ja dan ilu mii lei dalle go vuosttaš sámi mánáidgárdi ásahuvvui Plaassjii. Dán jagi oaččuimet maid ođđa sámi mánáidgárddi Praahkii. Ođđa mánáidgárddiid ásaheami oktavuođas evttoha Sámedikki opposišuvdna sihkkut ortnega Sámedikki bušeahtas ja dasto guođđit julev- ja lullisámi mánáid nuvttá mánáidgárdefálaldagas. NSR lea Sámedikkis máŋggaid jagiid áŋgiruššan sámi mánáidgárddiide. Mii leat earret eará čađahan máŋggajagaš mánáidgárdeprošeavtta SáMOS, mas mii leat ovddidan pedagogalaš vuođu buot sámi mánáidgárddiide. NSR maiddái ásahii 300.000 ruvdnosaš doarjjaortnega ođđa sámi mánáidgárdefálaldagaid ásaheapmái, ja maŋŋel NSR lasihii ortnega 500.000 ruvdnui, danne go lea dehálaš oažžut eanet sámi mánáidgárdefálaldagaid. Dasa lassin addit maiddái fásta doarjagiid sámi mánáidgárddiid doaimmaheapmái. Mánáidgárddit leat máŋggaid jagiid ožžon doarjaga doaimmaheapmái, sihkkarastin dihtii buriid rámmaeavttuid. Mii leat dál ásahan ođđa nuvttá sámegielat mánáidgárdeortnega, mii lea guovtti oasis: váhnenmávssu gokčan ja geatnegahtti ovdánahttinšiehtadus juohke mánáidgárddiin. Sámediggi veahkeha dahkat mánáidgárddiid geasuheaddjin váhnemiidda, ja sihkkarastá ruđaid mánáidgárddiid ovdánahttimii sámegielat pedagogalaš bargiid rekrutterema ja gelbbolašvuođaloktema bokte. Min ortnegat sihkkarastet rekrutterema ja ovdánahttima. Mii bargat garrasit nammadit áššedovdilávdegotti nannen dihtii sámi mánáid vuoigatvuođaid mánáidgárdelágas. Lea ovdamearkka dihtii eahpečielggas go mánáidgárdeláhka čujuha dasa ahte mánáidgárddit galget "heivehit" ja "vuhtiiváldit" sámi giela ja kultuvrra. Mu mielas ferte dán rievdadit vai šaddá eanet konkrehta ja geatnegahtti, ja sámi mánáidgárddit fertejit leat bajimuš áŋgiruššansuorgi. Dat livččii juste Sámi logut muitalit 15 ávžžuhusaid mielde. Mis leat dál 33 mánáidgárddi ja ossodaga mat juohke beaivvi barget dan ovdii ahte mánáin lea goit juobe okta arena gos sámegiella gullo ja oidno. 13 dain eai leat ráđđehusa nuvttá ortnega doaibmaguovllus. Jus jearrá dáin mánáidgárddiin, de doppe vástidit ahte dat ii leat álkes bargu, ja ahte bargu gáibida áŋgiruššama juohke áidna beaivvi. Mánáidgárddit barget sihkkarastit sámegielat arenaid iežaset báikegottiin ja nuoramusaide giellaovdánahttima. Go Sámedikki opposišuvdna moaitá nuvttá sámegielat mánáidgárdeortnega, de lea veara jearrat mii sin mánáidgárdepolitihkka lea. Gos Bargiidbellodat lea dalle go sámi mánáidgárddiid evttohit heaittihit, ja movt Nordkalottfolket sáhttá sámi mánáid steampalastit elihtan go duohtavuohta lea ahte ollu guovlluin lea sámi mánáidgárdi dat áidna fálaldat mii sihkkarastá sámegiel fálaldaga? Movt opposišuvdna áigu fuolahit ahte eambbogat šaddet sámegielagin? Ja deháleamos – manne davvisámegielat mánát Romssas ja Finnmárkkus galget oažžut nuvttá mánáidgárdefálaldaga, muhto eai julev- ja lullisámegielat mánát? Lean rámis go NSR:s lea ollislaš sámi mánáidgárdepolitihkka mii duste hástalusaid mat sámi mánáin ja váhnemiin leat árgabeaivvis. Sávan buohkaide bures boahtima sámegielat searvevuhtii, ja sávan eambbogiid válljet sámi mánáidgárdefálaldaga. NSR áigu ain áŋgiruššat nuvttá sámegielat mánáidgárddi ovddas, ja mii háliidit ahte nuvttá fálaldat gusto maiddái lulli- ja julevsámegielat mánáide. Mii eat suitte dan diktit orrut, go Sápmi dárbbaša juohke áidna sámegielaga dál ja boahtteáiggis.
https://sametinget.no/oddasat/kronihkka-opposisuvdna-aigu-guoddit-julev-ja-lullisami-manaid-nuvtta-manaidgardeortnegis.28662.aspx
Golbmanuppelogát ON álgoálbmogiid bissovaš forum álgá boahtte vuossárgga New Yorkkas, USA:s ja bistá guokte vahku miessemánu 23. beaivve rádjai. Temán leat dán jagi buori hálddahusa prinsihpat, mat leat linjás ON álgoálbmotjulggaštusain (Principles of good governance consistent with the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples: articles 3 to 6 and 46). Sámedikki permanent forumas ovddastit gaskaboddasaš ságadoalli Heikki Paltto ja nuoraidráđi várreságadoalli Minna Lehtola. Suoma sámi nuoraid searvvis mielde leat máilmmi álgoálbmotnuoraid juhkosa jođiheaddji Tuomas Aslak Juuso, árktalaš álgoálbmotnuoraid ovddasteaddji Anne-Maria Magga sihke Ida Helander, Aslak Holmberg, Rosa-Máren Magga ja Aletta Lakkala. SSN pláne doallat bissovaš forumas sáhkavuoru sápmelašmeroštallamis. Ovttastuvvan Našuvnnaid álgoálbmogiid bissovaš forum UNPFII United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues čoahkkana jahkásaččat. UNPFII lea ON ekonoma- ja sosiálaráđi ráđđeaddiorgána. Forumas ságastallet  álgoálbmogiid ekonoma- ja sosiálagárggiideamis, kultuvrras, birrasis, oahpahusas, dearvvašvuođas ja olmmošvuoigatvuođain. Čoahkkin addá ságastallamiid vuođul ávžžuhusaid Ovttastuvvan Našuvnnaid sierra orgánaide ja lahttoriikkaide. Čoahkkimiin čállojuvvojit maiddái jahkásaš raporttat.
http://yle.fi/uutiset/bissovas_forum_alga_vuossargga/7231082
Pišternjárga, fanastallandoarjjabáiki Fanastallandoarjjabáiki, beaivestohpu. Davvi-Lappi, Anár, Váhčira meahcceguovlu Goahti koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 69° 11.0242 lon: 28° 16.1513' ETRS-TM35FIN: N: 7675402 E: 550399 Stohpu lea Anárjávrri davágeahčen Pišternjárgga nuortagáttis. Retkikartta.fi (suomagillii) Dolastallanstobus lea kamiidna ja gássaoama, stohpu lieggana jođánit maiddái dálvet. Málestangáhttosis lea gássaoama ja maiddái beavdi ja beaŋkkat. Gáttis lea stuorra kádja. Fuopmášumit Giehtatelefovnnaid gullon Stobus ii lea ruskalihtit já vánddardeaddjit ávžžuhuvvojit buktit iežaset bázahusaid eret meahcis. Loga lasi ribahis vánddardeamis. Meahciráđđehus, Luonddubálvalusat. Lassidieđut Avvila bálvalanbáiki, tel. 0206 39 7701 dehe Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida, tel. 0206 39 7740. Loga lasi vánddardeampi boazodoalloguovllus 1. Gudnejahte luonddu. 2. Vállje merkejuvvon máđijaid. 3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas. 4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid. 5. Ruskkahis vánddardeapmi. Loga lasi
https://www.lundui.fi/pisternjargafanastallandoarjjabaiki
ámemusea Siida Anáris lea doaibman dál 60 jagi. Ođđa hoavda fas lea leamaš museahoavdan golbma vahku. Taina Pieskii lea dehálaš, ahte sápmelaččaid álbmotmusea lea aktiivvalaš doaibmi. – Musea galgá čuovvut mii sámeservošis dáhpáhuvvá ja makkár áššit ságastahttet olbmuid sámeservošis. Mu mielas musea sáhttá oassálastit aktiivvalaččat dan ságastallamii. Go Sámemusea rabai uvssaidis vuosttas geardde 1960-logus, dat lei smávva olgomusea. Dál das leat jahki dassái viiddiduvvon ja ođaduvvon čájáhuslanjat. Museas leat maŋimuš jagiid áigge galledan badjelaš 60 000 olbmo jahkásaččat. Geasseáigi lea buot bivnnuhamos. – Sápmelaččat eai leat dološis eaige historjá. Otná beaivvi mii leat ealás, aktiivvalaš álbmot. Sávan, ahte dat oidno gussiide, ležžet dat suopmelaččat, váldoálbmogat dahje miehtá máilmmi johttit. Áibbašii jo mánnán Sápmái Taina Pieski lea ieš bajásšaddan Helssegis, muhto su áhčči Čiskke-Jovsset Biret Hánsa lea eret Dálvadasas, Ohcejogas. Áhčči dolvvodii iežas bearraša viššalit Deanuleagis, go Tainage lei vel mánná. – Unna Datsun báhkkejuvvui dievva gálvvu ja mánáid, ja de dolliimet čađa Suoma, reaškkiha Pieski. Pieski vázzii skuvllaid Helssegis ja gearggai bargat earet eará golmma ministeriijas ovdal go vulggii Ohcejohkii gielddahoavdan. Son muitala iežas loaktán doppe bures, muhto bargu museahoavdda beroštahtii vel eanet. Son lea jo mánnán áibbašan Sápmái ja sávai máŋgii, ahte beasašii fárret davás. – Nuorran sávven, ahte áhčči livčče mearridan fárret davás. Oktii son joba suokkardalai váldit bolesvirggi vuostá davvin, muhto eat mii goit goasse fárren.
https://yle.fi/a/74-20046582
7.1: Ollu go diibmu lea? Ollu go diibmu lea? Man ollu diibmu lea? Diibmu lea golbma. Diibmu lea beal vihtta. Diibmu lea kvárta váile čieža. Diibmu lea vihtta badjel ovcci. Diibmu lea logi váile okta. Diibmu lea… Loga eambbo7.1: Ollu go diibmu lea? SÅ 4.2: Mun váccán bargui Kirste Mu namma lea Kirste. Mun ásan Romssa-gávpogis, muhto lean Skiervvás eret. Mun barggan Báhpajávrri skuvllas. Mu váhnemat, sihke áhčči ja eadni, leaba jápmán. Mun lean náitalan, ja mu isit bargá girdišiljus. Munnos leat golbma máná,… Loga eambbo4.2: Mun váccán bargui SÅ 3.2: Deanu Májjá lei Dán luođis leat báikenamat lokatiivvas: Deanu Májjá Deanu Májjá lei jo … (det var Tanas Májjá) Guovdageainnus lei jo … (i Kautokeino var hun) Guovdageainnus vulggii … (fra Kautokeino dro hun) Máŋggas vulge maŋŋái … (mange… Loga eambbo3.2: Deanu Májjá lei SÅ 1.2: Son lea dievdu Mun lean nisu ja don leat dievdu Lean nisu Lean 34 jahkásaš jurista. Lean sápmelaš. Human sáme-, dáro- ja eŋgelasgiela ja veahá suomagiela nai. Orun Romssas. Lean náitalan. Don leat dievdu. Don leat 28 jahkásaš… Loga eambbo1.2: Son lea dievdu SÅ 1.1: Buorre beaivi! Når man treffer noen man ønsker å bli kjent med, kan man spørre hvem den andre er: Gii don leat? (Hvem er du?) Giibat don leat? (Hvem er så du?) Mii du namma lea? (Hva er navnet… Loga eambbo1.1: Buorre beaivi! SÅ 7.1: Ollu go diibmu lea? Ollu go diibmu lea? Man ollu diibmu lea? Diibmu lea golbma. Diibmu lea beal vihtta. Diibmu lea kvárta váile čieža. Diibmu lea vihtta badjel ovcci. Diibmu lea logi váile okta. Diibmu lea… Loga eambbo7.1: Ollu go diibmu lea? GG 3.2: Deanu Májjá lei Dán luođis leat báikenamat lokatiivvas: Deanu Májjá Deanu Májjá lei jo … (det var Tanas Májjá) Guovdageainnus lei jo … (i Kautokeino var hun) Guovdageainnus vulggii … (fra Kautokeino dro hun) Máŋggas vulge maŋŋái … (mange… Loga eambbo3.2: Deanu Májjá lei GG 4.2: Mun váccán bargui Kirste Mu namma lea Kirste. Mun ásan Romssa-gávpogis, muhto lean Skiervvás eret. Mun barggan Báhpajávrri skuvllas. Mu váhnemat, sihke áhčči ja eadni, leaba jápmán. Mun lean náitalan, ja mu isit bargá girdišiljus. Munnos leat golbma… Loga eambbo4.2: Mun váccán bargui GG 1.2: Son lea dievdu Mon lean nisu ja don leat dievdu Lean nisu Lean 34-jahkásaš jurista. Lean sápmelaš. Sártnun sáme-, dáro- ja eŋgelasgiela ja veahá suomagiela nai. Orun Romssas. Lean náitalan. Don leat dievdu. Don leat 28-jahkásaš ekonoma. Sártnut… Loga eambbo1.2: Son lea dievdu GG 1.1: Buorre beaivi! Når man treffer noen man ønsker å bli kjent med, kan man spørre hvem den andre er: Gii don leat? (Hvem er du?) Giibat don leat? (Hvem er så du?) Mii du namma lea? (Hva er… Loga eambbo1.1: Buorre beaivi! GG
https://kursa.oahpa.no/tag/mubirra/
Latest news - Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla - Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur - Nå kan du søke på høstens studier - Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab - Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023 - Søk studier til våren 2024 - Utvid din kompetanse innen samisk språk - Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning - Samiske tall forteller 15 er publisert Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars lea válljejuvvon UHR Samisk ođđa jođiheaddjin Lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla jođiha UHR Samisk. Laila Susanne Vars álggii UHR Samisk jođiheaddjin čakčamánus 2019, ja galgá leat doaimmas gitta čakčamánnui 2021. Nubbinjođiheaddjin válljejuvvui Sonni Olsen gii lea dekána UiT Norgga Árktalaš Universitehtas. Sámi allaskuvllas leat guokte láhtu UHR Samisk:as, prorektor Ylva Jannok Nutti lea allaskuvlla nubbi láhttu. Fágastrategalaš oassi UHR vuogádagas UHR Samisk lea fágastrategalaš oassi Universitehta ja allaskuvlaráđi vuogádagas ja das leat láhtut Nuortauniversitehtas, UiT Norgga Árktalaš Universitehtas ja vel Sámi allaskuvllas. Sámedikkis, Máhttodepartemeanttas, Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanttas ja Norgga Dutkanráđis lea áicistáhtus UHR Samisk čoahkkimiin. UHR Samisk doaibma ásahuvvui 2014 ja lea oassin Butenschøn-lávdegotti evttohusaid čuovvoleamis. Dárbu nannet ovttasbarggu Rektor Laila Susanne Vars lohká UHR Samisk doaimma dehálažžan nannen dihte ovttasbarggu gaskkal alit oahppo- ja dutkanásahusaid geain leat sámi oahput ja sámi dutkan. Su jođihanáigodagas galgá UHR ođasmahttit iežas doaibmaplána. - Lea dárbu ságastallat mot sáhttit nannet min golmma ásahusa ovttasbarggu buorrin sápmelaččaide ja sámi servodagaide. Muhto mun háliidivččen maid ahte Sámi allaskuvla, UiT ja Nuorta Universitehta nannejit ovttasbarggu eará álgoálbmotuniversitehtaiguin birra máilmmi vai mii sihkkarastit ain alla dási min oahppofálaldagain ja dutkamis, dadjá Vars. Dehálaš gulahallat sámi servvodagaiguin Sámi allaskuvlla rektor oaidná maid dehálažžan ahte lea gulahallan sámi servvodagaiguin, eiseválddiiguin ja iešguđet máhttobirrasiiguin vai leat dieđut makkár dárbbut leat iešguđet servodatsurggiin. - Mis lea oktasaš hástalussan mot mii galgat lasihit studeantaloguid sámegielat oahppofálaldagain ja sihkkarastet ahte studeanttat čađahit oahpuideaset. Mis leat ain beare unnán studeanttat oahpaheaddjeoahpuin, ja mii fertet gávdnat vuogi mot oahpaheaddjioahpuid dahkat eanet geasuheaddjin, dadjá Vars. Sámi mánáid vuoigatvuođaid váldit vuhtii Riikarevišuvnna varas raporta sámi mánáid oahppodili birra maid čielgasit hástala oahppoásahusaid vel beaktileappot bargat vai lassánivčče sámegieloahpaheaddjit ja oahpponeavvut. Riikarevišuvnna cuiggodeamit leat duođalaččat ja dás fertejit sihke guovddáš eiseválddit ja Sámedikkit árvvoštallat stuorit rievdadusaid oahpahuspolitihkas vai sámi mánáid vuoigatvuođat eai rihkkojuvvo. Sámi allaskuvlii eanet ovddasvástádus buot sámi giellaguovlluin Sámi allaskuvla lea gearggus váldit eanet ovddasvástádusa ovdamearkka dihte sámi oahpaheaddjeoahpuid nannema ja sámegielat oahpponeavvuid ja oahpponeavvopedagogihka hárrái. Dat eaktuda earret eará ahte dálá oahpponeavvoportála Ovttas.no ja Sámi lohkanguovddáš mat gullet Sámi allaskuvlla vuollái, oččošedje arvat buoret vejolašvuođaid fállat dárbbašlaš bálvalusaid buot sámi giellaguovlluin. - Sámi allaskuvlla bealis oainnán ahte Sámi lohkanguovddáža nannen čoavddášii olu čuolmmaid maidda raporta čujuha. Allaskuvla lea gearggus dutkama bokte veahkkin eiseválddiide buktit vástádusaid makkár rievdadusat galggaše vai sámi mánáid oahpahusvuoigatvuođat ollašuvaše, dadjá rektor Laila Susanne Vars . Ođđa doaibmaplána guovvamánu čoahkkimis Boahtte UHR Samisk čoahkkin lea Sámi allaskuvllas Guovdageainnus guovvamánu 26.-27. beivviid 2020. De galgá UHR Samisk earet eará gieđahallat ođđa doaibmaplána. Riikarevišuvnna raportta bohtosat leat maid áššin UHR-Samisk guovvamánu čoahkkimis.
https://www.samas.no/nb/node/4651?page=2
Latest news - Verksteder og kurs for lærere våren 2023 - Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom - Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen - Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere - Studietilbud våren 2023 - Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022 - 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole - Samarbeidsavtale underskrevet Oahppojagi loahpaheapmi Sámi allaskuvllas ledje odne oahppojagi loahpahandoalut. Lei allaárvosaš seremoniija Sáhkaskáiddis gos studeanttat geat leat geargan grádaoahpuiguin ožžo skeaŋkkaža ja diploma, ja oahpuid koordináhtorat muitaledje maid studeanttat leat bargan studeantaáigodagas. Rektor Liv Inger Somby dajai sártnistis studeanttaide ee.: - Studeanttat leat dál olahan dan vuosttaš ceahki, bachelordási, ja maiddái masterdási. Mun dieđán ahte máŋggas dis háliidehpet viidáset lohkat – maŋŋelaš! Dii lehpet bures boahtin min lusa, studeret viidáset ja mii hábmet dađis oahppofálaldagaid mat leat dehálaččat min servodahkii. Man lihkku sámi gielddaide, sámi ásahusaide go din ožžot bargin! Muitet ahte dii lehpet Sámi allaskuvlla deháleamos ambassadevrrat! Rektor giitii maiddái fágabargiid go leat nu dárkilat ja čehpet láidestan studeanttaid dassái go gerget. - Dát lea illu beaivin fágabargiide ja goappaš gođiide, Sámi oahpaheaddjeoahpuid goahtái ja Giella-, duodje- ja servodatdiehtaga goahtái.
https://www.samas.no/nb/node/6281?page=6
Eal√°husministtar galleda Ohcejoga gieldda Dilálašvuođas ságastallet gieldda ealáhuseallimis ja dan ovddidandárbbuin. Lappi čuoiganguovddážat dárbbašit boahtte áiggis ain eanet bargiid Lappi bargo- ja ealáhusguovddáža mielde čuoiganguovddážat bálkáhit dálá dilis badjelaš 4 000 sesoŋŋabargi. Boahttevaš jagiin bargoveaga šaddet háhkat lasi olgoriikkain, dasgo Lappis ja čuoiganguovddáža lagaš guovlluin eai leat doarvái nuorat, geat sáhtašedje bargat turismasuorggis. Turismasuorgi lea maŋemus jagiid sturron sakka Lappi čuoiganguovddážiin. Boahtte jagi turisma ja idjadeamit bohtet ain lassánit davvin. Sámi artistat mielde Yle ođđa musihkkaráiddus Finlandia Road Trip 2017 -nammasaš musihkkaráiddus oahpásmuvvet nuorra arttistaide miehtá Suoma. Ráiddus leat mielde maiddái sámeartistat: Ravggon- ja SomBy-joavkkus oahpis Milla Pulska, Hildá Länsman sihke maiddái "Roavvenjárga" -episodas Jolanda Magga. Ráiddu sáhttá geahččat Yle Areenas. Rakeahtaid bávkkalit fas ođđajagiija – Muitet čalbmesujiid Rakeahtaid oažžu Suomas bávkalit ođđajagiija, nappo sotnabeai eahkes diibmu guđa rájes gitta guovtti rádjai ihkku. Eará áiggiin rakeahtaid bávkaleapmái dárbbašuvvo lohpi. Dorvvolašvuođa ja kemikáladoaimmahat Tukes ávžžuha olbmuid dorvvolašvuhtii go ávvudit ođđajagi rakeahtaiguin ja muittuha, ahte čalbmesujiid geavaheapmi lea lága mielde bákkolaš rakeahtaid bávkalettiin.
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/sahkabihtazat_yle_samis_ealahusministtar_aigu_galledit_ohcejoga_ja_tukes_muittuha_dorvvolasvuoas_rakeahtaid_bavkalettiin/9998234
Bernt Morten Bongo – Dáppe lea buorre vuoigŋa. Dán ođđa fiinna viesus lea miellagiddevaš studeantan leat ja lean lohkan sámegiela ja čađahan Árbediehto ja Bistevaš Design oahpuid. Joret Mihkkal Bals – Olmmoš fuobmá man nuorra čálalaš sámegiella lea. Go logat sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpu de soaittát vel fuobmát mii sápmelaš lea. Inga Maybritt Bongo – In vuordán ahte galggai ná somá. Háliidan earáide ávžžuhit Sámi allaskuvlla duodjeohppui ohcat. Lean Bistevaš design oahpu čađahan 2014 čakčabájis. Sonia Hedhili - Ledjen allaskuvllas lonuhallanstudeantan sámegiela ja girjjálašvuođa bachelorprográmmas. Gisle Soleng - Áigi lea buoremus oahpaheaddji. Sámi oahpaheaddjeoahppu lea erenoamáš buorre go sámi giella ja kultuvra lea nu nanus oassi juohke fágas. Inger Márjá Nilut Olles PPO-oahppu ja measta visot lohkanmearri lea sámegillii. Beassat hárjehallamii gos oaidnit movt oahpaheaddji bargu lea.
https://www.samas.no/se/a/buorre-vuoigna
Dahkamuš ja oaidninveara Gilbbesjávrri luondduguovddážis Skánddaid ravddas -čájáhus Luondduguovddáža čájáhus muitala Giehtaruohttasa stuorraduottarguovllu luonddus, mii lea Suomas áidnalunddot, ja dán Giehtaruohttasa guovllu eallimis. Gilbbesjávrri duottarluondu lea earenoamáš máŋggabealat. Gilbbesjávrri gili historjás leat máŋga muttu ja Lappi soahti oidno ain gilis. Giehtaruohttasa boazosámi ealáhus eallá ain gievran. Filmmat - Saana (26 min.) - Video Sáná luonddus ja duovdagiin - Jietna: suoma-, eaŋgalas- ja fránskkagiella. - Pallas-Ylläs-Levi (29 min.) - Video duoddariid luonddus ja tuvrrain. - Jietna: suoma-, eaŋgalas- ja fránskkagiella. - Nähdä tunturit ja elää (20 min.) - Kaarina Kari Lappi mátkkiin. - Jietna: Suomagiella - Erämaajoki (37 min.) - Fearán Giehtaruohttasa meahcceguovllus. - Jietna: Suomagiella - Sinimäen satupäivä (15 min.) - Mánáidfilbma - Jietna: Suomagillii - Lintusaaren kisapäivä (14 min.) - Mánáidfilbma - Jietna: Suomagillii - The Finnish Arctic Winter (58 min.) - Luonddu- ja tuvrafilbma dálveáiggis Lappis - Jietna: suoma-, eaŋgalas- ja fránskkagiella. - The Finnish Arctic Lappi (55 min.) - Luonddu- ja tuvrafilbma dálveáiggis Lappis - Jietna: suoma-, eaŋgalas- ja fránskkagiella. - Finnish Arctic (53 min.) - 64 loddešlája - Jietna: suomagiella ja eaŋgalasgiella. Girjerájusčiehka Luondduguovddáža girjerájusčiegas leat valjis lundui ja kultuvrii laktáseaddji girjjit. Mánáid buđaldančiehka Mánáide iežas buđaldančiehka, gos leat girjjit luonddufáttáin. Čiegas sáhttá sárgut, dahkat ivdnenbargguid ja stoahkat. Tuvra- ja čuoigangeinnodagat Gilbbesjávrri luondduguovddáža bisánanbáikkis beassá njuolga golmma riikka guovllus manni Kalohttageinnodahkii (800 km) sihke Čahkaljávrri ja Sánájávrri bokte manni tuvrabálgái (9km). Dálvet luondduguovddáža šiljus beassá njuolga čuoiganlahtuide, mat dolvot Sánájávrai ja doppe ain ovddosguvlui Gilbbesjávrri tuvraguovddážii. Ođđasat Ođđasat beaiváduvvet dása. Vánddardanetikeahtta 1. Gudnejahte luonddu. 2. Vállje merkejuvvon máđijaid. 3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas. 4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid. 5. Ruskkahis vánddardeapmi.
https://www.lundui.fi/gilbbesjavri/dahkamusjaoaidninveara
Goalmmatoassi Sámedikki áirrasiin váilo mannan vahkus lágiduvvon válgabaji 2016–2019 rahpandoaluin. Áirasat ledje fáhtehallan sierralágan hoahpuide. – Ammal mun, nu mo Niinistö, in vásihan dan nu dehalažžan ahte dohko dárbbaša boahtit. Na ii – vuoiga dat leai maŋimuš golgadanbeaivi, nu mun jurddašin, ahte mun baicce vuoruhan dan, go dihten dát lea eanet unnit dakkár seremoniija, oaivvilda Holmberg. Pekkala moait√° S√°medikki √°irasiid ja v√°rre√°irasiid boarraseamos l√°it√° Pekka Pekkala garrasit sin, geat eai lean joavdan v√°lgabaji rahpandoaluide. Su mielas dákkár alladásat dilálašvuhtii galggašii joavdat. – Lean hirbmat behtton dan dáfus, ja dasto dat ahte doppe ledje dušše 13 fásttalahtu báikki alde. Oažžu dadjat, ahte bealli váillui iige dat sihkkarit leat Sámedikki dárkkuhus, ahte rahpandoaluide eai boađe, láitá sámedikki várreáirras Pekka Pekkala. – Garra moaitámušaid attán, lasiha Pekkala. Sanila-Aikio √°dde √°irasiid v√°iluma Sámedikki ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio lohká áddet áirasiid váiluma ráhpandoaluin, go dathan ledje guovdu vahku ja vel bargoáiggis.  Olbmot goit vurdet daid. – Ferte áddet dan, ahte mis leat árbevirolaččat leamašan rahpandoalut ja mii geahččaleimmet ordnet daid buot hálbbimus vuolgi mielde, ahte bisuimet bušeahtas, ja das mun lean hui ilus, muitala sámedikki ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio. Doalut m√°kse 100 euro per guossi Ohcejoga √°irras Aslak Holmberg mielas rahpandoaluid jullo gal doallatge. Dat šadde máksit 10 000 euro, sullii 100 euro ovtta guossi ala. Sámedikki dieđáhusa mielde rahpamiid ledje báikki alde sullii 100 guossi. Vel diibmá Sámediggi juolluđii skuvllalaččaide ja studeanttaide stipeanddaid oktiibuot sullii 7 000 euro ovddas, muhto dán giđa ii šat suitán. – Dat lei dieđusge šállošahtti go nu geavai, dat dieđusge muitala oppalohkái dan ruđalaš dili birra mii dáppe lea, ja dat maid muitala dan birra, ahte dat lea lassáneaddji servodagas váldit daid ovddasvástádusaid, lohká Holmberg. Áššis eanet gaskavahku tv-ođđasiin.
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/goalmmadas_airasiin_vailo_valgabaji_rahpamis__boares_airras_moaita/8974758
1Lágas lea dušše boahttevaš buriid suoivvan, iige diŋggaid duohta govva. Dan dihte láhka, daid oaffariid bokte mat oaffaruššojuvvojit jagis jahkái, ii sáhte goassege dahkat agálaččat ollisin sin geat loaiddastit daiguin Ipmila muođuid ovdii. 2Iigo dalle oaffaruššan livčče loahpahuvvon? Jos dat geat oassálastet ipmilbálvalussii, livčče juo ovtta gearddi buhtistuvvon, de sii eai livčče šat diehtán suttuid birra. 3Muhto dal dát oaffarat muittuhit suttuid birra juohke jagi. 4Lea veadjemeahttun ahte vuovssáid ja bohkáid varra válddášii eret suttuid. 5Danne Kristus cealká dalle go boahtá máilbmái: Oaffariid ja attáldagaid don it dáhtton, muhto don dahket munnje rupmaša. 6Boaldinoaffariidda ja suddooaffariidda don it liikon. 7Dalle mun celken: Dás mun lean. Nugo mu birra lea čállojuvvon girjegerrui, de mun lean boahtán dahkat du dáhtu, Ipmil. 8Vuos son nappo cealká: "Oaffariid ja attáldagaid, boaldinoaffariid ja suddooaffariid don it dáhtton itge daidda liikon", vaikko lága mielde dat oaffaruššojuvvojit. 9Muhto de son cealká: "Dás mun lean. Mun lean boahtán dahkat du dáhtu." Nu son heaittiha ovddit mearrádusaid vai beassá daid sadjái ásahit Ipmila dáhtu. 10Dán Ipmila dáhtu mielde mii leat dahkkojuvvon bassin ovttain áidna oaffariin, go Jesus Kristus oaffarušai iežas rupmaša. 11Juohke báhppa doaimmaha bálvalusa beaivválaččat ja oaffaruššá eatnat gerddiid seammá oaffariid mat eai goassege sáhte váldit eret suttuid. 12Muhto Kristus lea oaffaruššan ovtta áidna suddooaffara buot áiggiid várás ja čohkánan Ipmila olgeš beallái. 13Doppe son vuordá dassážii go su vašálaččat biddjojuvvojit su julggiid vuolušin, 14danne go son ovttain oaffariin lea dahkan agálaččat ollisin daid geat basuhuvvojit. 15Dan duođašta midjiide maiddái Bassi Vuoigŋa. Vuos ná: 16Dán lihtu mun dagan singuin boahtti beivviid, cealká Hearrá: Mun bijan iežan lága sin váibmui ja čálán dan sin siskkildassii.17Ja dasto: Sin suttuid ja vearredaguid mun in muitte šat eambbo.18Muhto gos suttut leat ándagassii addojuvvon, das suddooaffar ii šat eambbo dárbbašuvvo. Várrehus ja jeđđehus 19Vieljažiiddán, mii oažžut nappo roahkkadit loaiddastit sisa buot basimussii, danin go Jesus lea oaffaruššan iežas vara 20ja rahpan midjiide ođđa geainnu mii doalvu eallimii. Dat manná ovdaloavdaga – su rupmaša – čađa. 21Go mis lea stuorra bajimusbáhppa gean háldui lea oskkilduvvon oppa Ipmila viessu, 22de loaiddastehkot dan dihte Ipmila ovdii vuoigadis váimmuin ja oskku vissisvuođas, váibmu bahás oamedovddus buhtistuvvon ja rumaš ráinnas čáziin bassojuvvon. 26Jos mii oainnat suddudit mielaeavttus maŋŋil go leat oahppan dovdat duohtavuođa, de ii leat šat mihkkege oaffariid min suttuid soabahussan. 27Dalle ii leat vuordagis iežá go hirbmatlaš duopmu ja vuohppu dolla mii loaktá daid geat vuosttaldit Ipmila. 28Jos muhtun hilgu Mosesa lága, de son dubmejuvvo jápmimii almmá árpmu haga; dasa lea galle guovtti dahje golmma duođašteaddji sátni. 29Man ollu garraset ráŋggáštusa árvalehpet ánssášit dan gii duolbmu julggiid vuollái Ipmila Bártni, heahppášuhttá lihtu vara mainna son ieš lea basuhuvvon, ja hiddjida árpmu Vuoiŋŋa? 30Mii dovdat su gii lea cealkán: Munnje gullá máksu, mun mávssahan, ja maiddái: Hearrá dubme iežas álbmoga.31Hirpmus lea gahččat ealli Ipmila gieđaide. 32Muitet ovdalaš beivviid go aiddo leiddet beassan čuovgasii. Dalle dii gierddaidet ollu garra gillámušaid. 33Dii hiddjiduvvuidet ja áŧestuvvuidet earáid oaidnut, earrásatgis serve guimmiideaset gillámušaide. 34Dii gilláidet daiguin geat ledje bálkestuvvon giddagassii, dii duđaidet iluin dasa go din opmodat rivvejuvvui, danin go diđiidet ahte atnibehtet buoret dávvira, opmodaga mii bissu. 35Allet dan dihte suhppe eret iežadet roahkkatvuođa, danne go dan bálká lea stuoris. 36Dii dárbbašehpet gierdavašvuođa vai beassabehtet ollašuhttit Ipmila dáhtu ja oažžubehtet dan maid son lea lohpidan. 37Celkojuvvonhan lea: Dušše hui oanehis áiggáš vel, de boahtá son gii galgá boahtit, iige son ádján.38Go mu vanhurskkis bálvaleaddji osku, de son oažžu eallit, muhto jos son gáidá oskkus, de mun in sutnje liiko.39Mii eat gula daidda geat gáidet ja gártet gáđohussii, muhto daidda geat oskot ja bestet iežaset sielu. (c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019 (c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019
https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/HEB.10
Latest news - 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid - Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana - Sami Education Conference: New deadlines - Min birrasat conference is open for registration - Sami health conditions - Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week - Sami cultural heritage's place in relation to global challenges - Fall 2024 Study Programs - State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences Stivraláhttut válljejuvvon ja nammaduvvon Stivraláhttut leat nammaduvvon áigodahkii 1.8.2019-31.7.2023 Bargit ja studeanttat leat válljen: - Laila Susanne Vars, stivrajođiheaddji (rektor) - Ylva Jannok Nutti, stivrra nubbinjođiheaddji (pro-rektor) Sámediggi lea nammadan: - Mette Anti Gaup (Kárášjohka) - Idar Peder Kintel (Tromsa) Máhttodepartemeanta lea nammadan: - Ellen Inga O. Hætta (Guovdageaidnu) - Petter Drefvelin (Oslo) Hætta ja Drefvelin joatkiba stivralahttun. Sámi allaskuvlla bargit leat válljen: - Lasse Wigelius (hálddahus- ja teknihkkalaš bargiid gaskas válljejuvvon) - Lovisa Mienna Sjöberg (fásta fágabargiid gaskas válljejuvvon) Studeanttaid ja gaskaboddosaš fágabargiid áirasat Guokte studeantaáirasa ja gaskaboddosaš fágabargiid áirras ges válljejuvvojit jahkái ain hávalis ja válggat čađahuvvojit čakčat. Elle Helene Siri, Stigo Holm (studeantaáirasat) ja Rávdná Biret Márjá Eira Sara (gaskaboddosaš fágabargi) jotket dassái go válggat leat čađahuvvon.
https://www.samas.no/en/node/4548?page=1
Giittán NIM go lean bovdejuvvon rahpat dán raportta almmuheami olmmošvuoigatvuođaidvuđot lahkoneami birra sámi statistihkkii Norggas. Mo sámi statistihkka galgá čohkkejuvvot, gii galgá čohkket dán statistihka ja guđe áigumuššii, lea leamaš ja lea ain čuolbmás ášši. Min historjá ja mo statistihkka lea geavahuvvon ovdalis áiggiid earret eará sápmelaččaid vealaheapmái, váikkuha ain min jurddašeapmái fáttá birra. Doaibmi politihkkárin mun dárbbašan statistihka. Disaggregerejuvvon statistihka bokte mii politihkkárat sáhttit árvvoštallat váikkuhit go dat doaibmabijut, maid stáhta ja Sámediggi álggahit, sámi álbmogii. Statistihka bokte sáhttá oaidnit váikkuhit go doaibmabijut seamma láhkai iešguđet joavkkuide ja ollašuhttet go dat jurddašuvvon áigumušaid. Dasa lassin lea statistihkka deaŧalaš go galgá kártet iešguđet joavkkuid dárbbuid. Statistihka haga šaddet sápmelaččat oaidnemeahttun joavkun. Dát raporta lokte vuosttažettiin čuolbmačilgehusaid dan dárbbu ektui ahte oažžut ráhkaduvvot dakkár sámi statistihka, mii lea oassin beaktilis olmmošvuoigatvuođaid goziheamis earret eará dasa ahte eastadit vealaheami. Muhto raporta gieđahallá maiddái eará deaŧalaš čuolbmačilgehusaid. Dasa lassin ahte árvvoštallat statistihkkadárbbu olmmošvuoigatvuođagoziheami oktavuođas, de gieđahallá raporta maiddái heajos beliid dálá sámi statistihkas ja árvvoštallá maiddái riskkaid ja hástalusaid sámi statistihka oktavuođas. Danne lea dát statistihkka mu oainnu mielde deaŧalaš veahkkin digaštallamis sámi statistihkka ovdáneami Norggas. Nu mo dilli lea dál, de mis váilu dakkár sámi statistihkka mii sáhttá veahkehit sámi álbmoga olmmošvuoigatvuođaid beaktilis goziheami. Nu mo boahtá ovdan raporttas, de lea statistihkka sámi álbmoga birra bieđgguid ja ollu váilevašvuođaiguin. Dat dagaha váttisin čohkket dieđuid goziheami várás ahte ollašuhttá go Norgga stáhta olmmošvuoigatvuođaid. Olmmošvuoigatvuođaid ja statistihka gaskavuohta lea vuđolaččat árvvoštallojuvvon raporttas. Das boahtá bures ovdan dat dárbu ahte vuogádahttit sámi álbmogii guoskevaš statistihkkadieđuid Norggas, earret eará dasa ahte sáhttit duođaštit ollašuhttá go Norgga stáhta iežas olmmošvuoigatvuođageatnegasvuođaid sápmelaččaide álgoálbmogin. Nu mo boahtá ovdan raporttas, de leat maiddái máŋga riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaorganisašuvnna jearahan dan. Deaŧalaš lea sáhttit ovttastahttit iešguđetlágan objektiiva ja subjektiiva indikáhtoriid, ja dát indikáhtorat gáibidit iešguđetlágan dáhtaid. Raporta váldá ovdan hástalusaid dan ektui ahte dál ii gávdno dakkár statistihkka sámi álbmoga birra mii čatnasa registtardáhtaide go ii gávdno persovdnastatistihkka. Ollu registarat Norggas registrerejit molsašuddiid sisafárrema, báhtareami, doaibmavádjitvuođa, sohkabeali ja agi ektui earret eará dan várás ahte fuomášuhttit vealaheami, muhto eai fal molsašuddiid sámevuođa ektui. Raporta buktá maiddái konkrehta rávvagiid Statistihkalaš guovddášdoaimmahahkii, dáhtabearráigehččui ja Sámediggái. Mii áigut čuovvulit daid rávvagiid maid NIM evttoha ja mii doaivut ahte dáhtabearráigeahčču ja Statistihkalaš guovddášdoaimmahat maiddái čuovvulit ášši. Jus mii juksat buori ovttasbarggu, de mun dieđán ahte mii gávdnat buriid čovdosiid. Giitu mu oasis!
https://sametinget.no/politihkka/sartnit-ja-sahkavuorut/sardni-go-nim-almmuhii-sami-statistihka-raportta.7915.aspx
Ođđasat - Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii - Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta - Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon - It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari! - Guhtta ođđa sámi ofelačča - Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis? - Oahppojagi loahpaheapmi - IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas - NAISA 2024 Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái Sámi allaskuvlla stipendiáhtta Saia Marilena Stueng lea nominerejuvvon Davviriikkaid ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođabálkkašupmái girjjiinis "Hamburgerprinseassa eallá dušše oktii". - Munnje lea hirbmat dehálaš ahte sámi girjjálašvuohta ja giella adnojuvvo árvvus. Oainnán maid ahte sámegiella ja sámi girjjálašvuođa oahpu lea munnje boahtán ávkin ja lea mu nannen girječállin, dadjá Saia Marilena Stueng. Girječálli deattuha ahte sutnje lea dehálaš loktet giellaberoštumi ja nannet sámegiela fágalaččat. - Jus duođaid galggan dadjat, de in rievtti mielde beroš nu olu persovnnalaš gudnejahttimis ja beaggimis, muhto baicce eanet sámegielas ja sámi girjjálašvuođa ovddideamis. Mun sávan ahte dat loktešii dán giellaberoštumi ja árvvu, loahpaha Saia. Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby lea hui ilus go ásahusa doavttirgrádastipendiáhtta oažžu fuomášumi davviriikalaš dásis ja sápmelaš girječállit geat čállet mánáide ja nuoraide leat vadnát. - Girječállái lea dát stuorra olahus, evttohuvvot Davviriikkaid ráđi mánáid- ja nuoraid girjjálašvuođa šáŋŋeris. Saia Stueng lea čeahpes čálli gii máhttá gávdnat muitalusaid mat heivejit nuoraide, dadjá rektor Liv Inger Somby. Rektor sávvá Sámi allaskuvlla bealis olu lihkku erenoamáš olahusain ja nominašuvnnain. - Saia han lea mis nuorra akademihkkár gii dutká girjjálašvuođa ja dát kombinašuvdna riggodahttá fágasuorggi. Dál iluin vuorddašit ahte šaddá go Saia vuosttaš sápmelaš gii vuoitá bálkkašumi dán šáŋŋeris, dadjá Somby.
https://www.samas.no/se/a/nominerejuvvon-girjjalasvuodabalkkasupmai
Jump to navigation Program: The official opening of the academic year 2024-2025 on the 21st of August 2024 at 10:00-13:00, in Our Student Ombudsman Torill Varberg is in Kautokeino 09.-11.09.24. Conference focus: Indigenous curriculum development - Development of Indigenous Dás gávnnat áššelisttu ja áššebáhpiriid (deaddil dákko) Sámi allaskuvla / Sámi University of Applied SciencesHánnoluohkká 45NO-9520 Guovdageaidnu / KautokeinoNorga / Norge / Norway Tel:+47 78 44 84 00E-poastta/e-mail: [email protected]: 971 519 363 © Sámi University of Applied Sciences Developed by: Ramsal
https://www.samas.no/en/node/6066
Ima hutkosat Inger Mari Aikio Arianaick 1 BBB – TTS 2 Geahppa gápmagat – Light Shoes 3 Dápmot moaráska – The Trout's Fury 4 Spealan, surfen, čátten – Gaming, Surfing, Chatting 5 Ruoná luottat – Green Tracks 6 Rávnnji fárrui – With The Current 7 Buoidda jorrá borrá – Spin and feast, ferret 8 Vulosoivviid – Upside down 9 Dávvirvárri – Toymountain 10 Stálu čiegát – Troll Hideaway 11 Fievrrut – Transportation 12 Unna guoláš čierru – Small Fish Crying
https://www.gavpi.org/cd-for-barn/1358-ima-hutkosat.html
Om Lásságámmi og stiftelsen Lásságámmi lei namma manin Nils-Aslak Valkeapää ieš gohčodii viesu man son huksehii dan viessosadjái man lei ožžon skeaŋkan 50-jagibeaivái Omasvuona gielddas. Viessosadji lea lássá alde, ja dan dihtii lea ge das Lásságámmi namman. Lásságámmi "luonddus lea iežas vuoidna dat hupmá iežas giela gulan dan guldalan ..." Eanni, eannážan Lásságámmi lei namma manin Nils-Aslak Valkeapää ieš gohčodii viesu man son huksehii dan viessosadjái man lei ožžon skeaŋkan 50-jagibeaivái Omasvuona gielddas. Viessosadji lea lássá alde, ja dan dihtii lea ge das Lásságámmi namman. Lásságámmi lea maid dan vuođđudusa namma mii hálddaša su vuoigŋadujiid vuoigatvuođaid. Vuođđudus ásahuvvui 2004 ja Norgga Sámediggi, Omasvona gielda, Romssa fylkkasuohkan ja Romssa Universitehta oamastit dan ovttas. Vuođđudusa ulbmilparagráfas čuožžu ahte dat galgá hálddašit Nils-Aslak Valkeapää árbbi dan vuoiŋŋa ja filosofiija mielde mii boahtá ovdan su bargguin ja almmustusain. Go Nils-Aslak Valkeapää jámii, de juolludii Romssa fylkkasuohkan ja Norgga Kulturdepartementa ruđaid nu ahte aiddoásahuvvon vuođđudus sáhtii oastit Lásságámmi, ja álggahit barggu dahkat dan dutki- ja dáiddárviessun. Vuođđudus hálddaša Valkeapää dáiddalaš buvttadeami vuoigatvuođaid. Vuođđudus bovde olbmuid sáddet ohcamuša beassat orrut Áillohačča viesus ja bargat iežaset dáidagiin ja dutkamušaiguin. Dáinna lágiin háliida movttidahttit ássiid joatkit fágalaš ja dáiddalaš ovdáneami. Viessu lea eanet uhcit aiddo nu mo Áillohaš guđii dan. Sierra lávdegoddi man vuođđudusa stivra nammada, vállje geat besset orrut viesus oanehat dahje guhkebuš áiggi. Dáid áigodagaid gaskkas lea vuođđudusa áigumuš doallat viesu rabasin vissis áiggiid nu ahte olbmot besset fitnat doppe. Teaksta: Harald Gaski Čoakkáldagat Maŋŋel go Áillohaš jámii 2001:s Vuođđudus Lásságámmi álggahuvvui, ja válddii badjelasas su viesu Ivgus, Romssas. Viesu fárus čuvvo muhtun su háldooamit, earret eará viiddis govvačoakkáldat mii sisttisdoallá sihke báberkopiijaid, negatiivvaid ja čuovgagovaid dáiddára eallima ja doaimma oktavuođas. Buot lea registrerejuvvon min čoakkáldagaide, ja jus háliidat oaidnit dáid ávdnasiid, de sáhtát fitnat Digitalt Museas. Vuođđudusstivra Vuođđudusa stivrras leat guhtta áirasa. Sii ovddastit dan njeallje vuođđudeaddji Sámedikki, Romssa fylkkasuohkana Omasvuona suohkana ja Romssa Universitehta, lassin dasa vel Sámiráđđi ja árbbolaččat. Juohke áirras válljejuvvo njealji jahkái. Troms og Finnmark fylkeskommune Kirsti Lervoll (styrets leder) (vara Marita Takvannsbukt) Storfjord kommune Lars Einar Garden (styrets nestleder) (vara Inger Heiskel) Sametinget Joar Nango (vara Rawdna Carita Eira) Universitetet i Tromsø Lena Aarekol (vara Torjer Olsen) Samerådet Niko Valkeapää (vara Sámmul Valkeapää) Arvingene Anne Maret Labba (vara Ánde Somby) Njuolggadusat Lásságámmi vuođđudus lea priváhta, ii ealáhusdoaibmi vuođđudus, dieđihuvvon Romssa Fylkkamánnái ođđajagimánu 29.b.2004:s ja álggahuvvon Lága mielde vuođđudusaid birra, geassemánu 15.b.2001 nr. 59 oktan gulli láhkaásahusaiguin. Vuođđudus gávdno Omasvuona suohkanis. Njuolggadusat (dárogielalaš) Jahkedieđáhusat Jahkásaččat ovdal geassemánnu nohká, dollet vuođđudeaddjit jahkečoahkkima. Ovddasteaddjit jahkečoahkkimii leat Norgga Sámedikki presideanta, Romssa fylkkasuohkana fylkkaráđđi, Omasvuona suohkana sátnejođiheaddji, Romssa Universitehta direktevra dahje son/sii geaid sii fápmudit.
https://www.lassagammi.no/cppage.6309427-526838.html
Yle Sámi doarjun festiválaklubbaid ráidu joatkašuvvá. Skábmagovaide Sohkaršhkka buvttii Maxida Märak ja dán jagi Ijahis idjii mii fállat UMK-násti Eeverest konseartta Johtti-klubbas Hotealla Kultahovis Anáris. "EDM meets S√°pmi" Klubbaovdanbuktima erenoamaš nummirin lea Eeverest ja Anna Näkkäläjärvi-Länsman musihkalaš ovttasbargu. Yle Sápmi lea diŋgon sis oktasaš bihtá temáin EMD meets Sápmi – elektronalaš dánsunmusihkka (ea. Electronic Dance Music) ja Sámi musihkka ovttas. Danin eahketprográmmas boahtáge leat EDM-veršuvdna Ánnamáret Ensemble bihtás Vuoi ráhkkásan. Eevestis lea mielde Niko Mansikka-aho, gean máttut leat Gáregasnjárggas ja tamperelaš Marcus Tikkanen. – Moai bohte Ijahis idjii dievaslaš luđehusain ja sávve, ahte munno energiija njoammu maid gehččiide, Mansikka-aho dadjá. Juoigankursalaččat lávddi alde Johtti-klubba temá čalmmustahttá boazosápmelaččaid johtti eallinvuogi ja sin juoiganárbevieru. Mielde leat festivála temá Vilda duoddarat mielde maid nuoraid juoigankursalaččat. Klubba álgá diibmu 21.
http://yle.fi/uutiset/johtti-klubba_bearjadaga_edm_meets_sapmi__eeverest__annamaret_ensemble/8227730
Porsáŋggu spábbačiekčit barge nu go háliidedje ja derpe Bossogohpi 4-0 17. čiekčanvuorus Finnmárkku 4. divišuvnnas. David Koikoi Jallah, Eirik Lund Holm, Tobias Borch ja Per Arne Østgård coggaledje spáppa mollii čiekčamis man Porsáŋgu vuittii 4-0. Porsáŋgu lea njunnošis ráidočiekčamis ja sis leat 42 čuoggá. Fállejohka lea nubbin 40 čuoggáin, muhto sii leat čiekčan ovtta čiekčama unnit ja sáhttet mannat Porsáŋggu meaddel jus vuitet čiekčama man eai leat vel čiekčan. Vuoittáhalle Nordlys čievččai Guovžajávrri vuostá Niitoguolbanis sotnabeaivvi, ja sii vuoittáhalle čiekčama 2-3. Ovllaper Skoglund Sara, gii lea boahtán ruoktot Álttá joavkkus, coggalii goappašat moalaid. Guovžajávrri moallabáhččit ledje Dan Michael Randa (2) ja Martin Vangen Mentyjervi. Nordlys lea buot maŋemusas ráidočiekčamis njeljiin čuoggáin. Hástaledje politihkkáriid ja vuite Ovdal čiekčama hástaledje Deanu spábbačiekčit buot listonjunnošiid gielddas boahtit geahččat čiekčama Honnesvági vuostá. Deanu gánddat časke tabeallaránnjá Hobnnesvági 3-2, maŋŋel go Honnesváhki lei vuoittu bealde 0-2 boddui. Deatnu lea gávccádin ráidočiekčamis 17 čuoggáin ja Honnesváhki fas ovccádin 16 čuoggáin.
https://www.avvir.no/porsangu-njunnosis-finnmarkku-4-divisuvnnas/#respond
Porsáŋggu luondduviessu ja musea lágida ovttas Sámi Giellaguovddážiin Porsáŋggus háissuoidne- ja báhkkečánámátkki. Porsáŋggu luondduviessu ja musea lágida ovttas Sámi Giellaguovddážiin Porsáŋggus háissuoidne- ja báhkkečánámátkki. Berit Thomassen galgá oahpahit gávdnat ja geavahit háisuinniid. Seammás áigot mátkkis geahččat gávdnet go báhkkečáná ja movt dan sáhttá geavahit. Billávuona rámbuvrra luhtte galget deaivvadit duorastaga maŋŋelgaskabeaivvi, ja mátki bistá golbma diimmu ja dasa lea nuvttá oassálastit. – Váldde mielde skárriid ja liinni man sisa bijat háisuinniid. Ávžžuhit maid coggalit stevveliid jus rasttildit jogažiid, čállá lágideaddji bovdehusas.
https://www.avvir.no/vulget-ohcat-haisuinniid-ja-bahkkecana-billavuonas/
Latest news - Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi - Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune - Samisk utdanningskonferanse: nye frister - Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding - Samers helseforhold - Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke - Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer - Studieprogrammer høsten 2024 - Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole Vuoiŋŋalašvuohta geasuhii Koreográfa Elle Sofe Henriksen lágidii ovttas Sámi allaskuvllain rabas seminára vuoiŋŋalaš vieruid birra golggotmánu 10. ja 11. beaivvi 2017:s, Diehtosiiddas. Koreográfa ja filbmadahkki Elle Sofe Henriksen ja Sámi allaskuvlla stipendiáhtta Lovisa Mienna Sjöberg leaiggá lágideaddjit ja láidesteaddjit dán semináras mas vuoiŋŋalaš vierut ledje fáddán. Logaldallit ledjet dutkit ja olbmot geain árbevirolaš máhttu. Birrasit 100 olbmo ledjet boahtán guldalit ee. guvlláruššama, ovdošiid ja sivdnideami birra.
https://www.samas.no/nb/node/4128?page=3
Latest news - Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk - Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg - Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene? - Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk - Ny bok om samisk kunst og duodji lansert - - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere! - Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi - Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole - Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon Sámi dieđalaš áigečála no. 1 (2024) lea dál almmuhuvvon. Dán almmuheamis lea fáddán "Siidaskuvla", ja almmuheamis gieđahallojit gažaldagat dego siida ortnega mearkkašumi ja makkár vejolašvuođat leat siidda namahusas otná servvodagas. Sámi dieđalaš áigečállaga váldodoaimmaheaddji Harald Gaski illuda ođđa almmuheapmái. - Leamaš somá bargat fáddánummiriin, go lea čielggas ahte mis lea olu oahppamuš ovddeš siida-vuogádagas; sihke árvvuid, ovttastallama ja servodaga hálddašeami birra. Jus háliidat girjji báberhámis, de váldde oktavuođa doaimmahusčálliin Arnstein Johnskareng e-poastta bokte [email protected]. Artihkkaliid sáhttá lohkat neahtas dán liŋkkas: Sámi dieđalaš áigečála (liŋkka)
https://www.samas.no/nb/node/6178?page=1
Latest news - Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021 - Students' access to Diehtosiida - New covid-19 measures - SHoT 2021 - The application deadline for exchange is approaching - Information regarding term start in January 2021 - The application deadline has been extended - Mandatory e-learning course in infection prevention - Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe Lihkku Elle-Hánsii, Hans Ragnar Mathisenii dáiddačájáhusain! Sámi allaskuvlii lea illu ja gudni ahte Hans Ragnar Mathisen lea válljen markeret iežas 40-jagi dáiddárbarggu justo Guovdageainnus, Diehtosiiddas, ovttasbarggus min allaskuvllain. Elle-Hánssa vuosttaš kárta, man namma lea "Sábmi" (1975), lea su dáiddalaš doaimma ja dalá Sámi Instituhta (Nordisk Samisk Institutt) ovttasbarggu boađus. Dát ivdnás kárta sámegiel báikenamaiguin ja sámi árbevirolaš minstariiguin lea sihkkarit buot dovdoseamos kárta Sámis, muđui máilmmis ja sámi dáiddahistorjjás. Lea juo 10 jagi gollán dan rájes go Sámi Instituhtta mearriduvvui ovttastuvvot Sámi allaskuvllain. Dan bokte Sámi allaskuvla lea árben guhkes ja rikkis davviriikkalaš sámi dutkandoaimma ja buori ovttasbargovuoiŋŋa. Dan dihtii lea Sámi allaskuvlii symbolalaččat mávssolaš láhčit dili Hans Ragnar Mathisena dáiddačájáhussii min luhtte, Diehtosiiddas. Ollu Elle-Hánssa govat, njuohtamat ja sárgumat govvidit eamiálbmogiid máilmmiviidosaččat. Son lea viežžan inspirašuvnna go lea mátkkoštan ollu máilmmis: Kanadas, USA:s, Austrálias, Aotearoas (Ođđa Selánddas), Japánas, Kiinnás, Máttanuorta Ásias ja hui viidát Eurohpás. Beroštupmi eamiálbmogiid dillái lea maiddái Sámi allaskuvlla váibmoášši. Mii sávvat ahte boahtte áiggis Sámi allaskuvla sáhttá fállat oahpuid sámi ja eamiálbmot dáidaga suorggis, danin go dáidda ja dáidárat leat hui dávjá buot ovddimužžan ja eanemus oidnosis čalmmustahttimin ja nannemin álbmoga árvvuid ja identitehta. Mii sávvat Elle-Hánsii movtta ja inspirašuvnna, vai son áin boahtteáiggis ge riggodahttá min máilmmi iežas dáidaga bokte, lea movttiidahtti ovdamearkan midjiide ja min sámi nuoraide. Elle-Hánssa dáidda oažžu min čevllohallat iežamet sámi kultuvrrain. Váimmolaš dearvvuođat, Sámi allaskuvlla rektor Jelena Porsanger Dáppe gávnnat eanet dieđuid čájáhusa birra: Árvvut Aajmoste Aajmos
https://www.samas.no/en/node/786?page=4
Vuosttas sámiid oktasaš čoahkkin dollojuvvui 6.2. 1917 Troanddimis. Troanddimis ledje sihke davvi- ja lullisámit ja dalle máŋgga guovllu sámit vuosttas geardde bargagohte oktasaš čearddalaš áššiiguin. Beaivi lea virggálaš leavgabeaivi goas leavgga galgá geassit stággui. Jus dán beaivve muohttá, de šaddá guhkes dálvi.
https://www.avvir.no/mearkabeaivi-sami-albmotbeaivi-6-2/
Leat go ožžon geassebarggu? Dáid diŋggaid berret muitit. Máŋgasii lea dál vuosttaš deaivvadeapmi njuolggadusaiguin maid ovdalaččas eai dovdda. Olmmoš sáhttá bargat boastut, ja muhtumat soitet ballat jearramis veahki dahje muitalit jus juoga lea nu go ii galgga. – Danne lea dehálaš ahte nuorat oahpásnuvvet njuolggadusaiguin sihke bargoeallimis obbalaččat ja maid bargosaji njuolggadusaiguin, dadjá Bargobearráigeahču direktevra Trude Vollheim preassadieđáhusas. Vihtta rávvaga ođđa bargiide Bargobearráigeahču direktevra čoahkkáigeassá viđa rávvagis daid deháleamos diŋggaid maid ođđa bargi berre diehtit ja dahkat: Mii bargošiehtadusas galgá čuožžut? Bargošiehtadus lea dokumeanta du barggu birra. Ovtta iskkadeamis 2021:s vástidedje ovccis logi nuoras ahte sii dihtet ahte sis galgá čálalaš bargošiehtadus. Muhtumin oaidnit dađi bahábut ahte šiehtadusain leat váilevašvuođat. – Bargošiehtadusas galgá earret eará čuožžut bargoáiggi birra, bálká, badjeláiggelasáhusa sturrodat, eretcealkináigi ja galle bottu dus galget, muitala Vollheim. Bargobearráigeahču neahttasiiddus sáhttá lohkat eambbo mii bargošiehtadusas galgá čuožžut. Oahpásnuva iežat rivttiide, ja muital jus juoga ii leat dohkálaš Máŋggas galget bargoeallimii vuosttaš geardde, ja dasa lassin go fertejit dovdat iežaset rivttiid, muittuha Vollheim ahte sii fertejit ieža váldit ovddasvástádusa ja muitalit hovdii jus juoga lea boastut. – Jus leat eahpesihkar iežat rivttiide, dahje dovddat ahte juoga ii leat dohkálaš du bargosajis, de sáhtát váldit oktavuođa luohttámušolbmuin dahje suodjalusáittardeddjiin, dadjá Vollheim.
https://www.avvir.no/vihtta-ravvaga-dutnje-gii-galggat-geassebargui/
Čábbámus juovlalávlagat leat dánge jagi čuodjan golmma sámegillii maiddái Suoma stuorámus gávpogiin. Helssega duopmogirkui ledje mannan lávvardaga boahtán sihke gávpotsámit ja ja maiddái eará gávpotlaččat, geat háliidedje gullat ja lávlut sámegielat juovlalávlagiid. – Lea dehálaš, ahte sámegielaid sáhttá geavahit maiddái Helssegis, mii lea goittotge okta Suoma stuorámus sámi giliin. Ja das fuolakeahttá, ahte olbmot eai nu olu hála sámegiela dáppe, muitala Onni Vakkuri Helssegis. Eandalit gávpotsámiide lea dehálaš gullat lávlagiid iežaset eatnigillii. Jouni Kittii juovlalávlagat bukte mánnávuođa muittuid millii. – Mun lean árra mánnávuođa Anáris riegádan Sámi birrasis, dan áigge olbmot hálle dušše sámegiela. Ja dieđusge mun lean šaddan dan giellabirrasis, mas suomagiella hui hárvet gullui. Eandalit juovllaid áigi lei juohke sápmelaš bearrašii hui dehálaš. Mii leimmet ovttas, lávlluimet, stoagaimet ja návddašeimmet eallimis, muitala Kitti. Sámebáhppa Mari Valjakka lea johtán miehtá Suoma lávlumin juovlalávlagiid juo máŋga jagi. Son árvala, ahte sámegielat dilálašvuođas lea stuorra mearkkašupmi. – Dat lea justa dákkár dáhpáhus, gos mii sáhttit maid deaivvadit nubbi nuppi ja deaivvadit ilolaš dilálašvuođain, eatge dušše miellačájáhusain. Leat dáppe dušše návddašeamen juovlalávlagiin, oaidná Valjakka. Oktiibuot 150 olbmo ledje čoahkkanan Helssega duopmogirkui. Helssetlaš Raila Pirinen vásihii girku menddo stuorisin, muhto liikui gal dasa, ahte dákkár dáhpáhus lei ordnejuvvon. – Dat gal lea somá, muhto livččii somá jus livčče unnit visti, dát lea menddo stuorra dáidda lávlagiidda, go mii eat leat nu olu. Ovdal mis lei doppe vuolggahusbarggugirkus, mii lei unnit, dat lei mu mielas eambbo intiima, smiehtada Pirinen. Dorvvolaš sadji lávlut sámegillii Suomas leat ordnen sámegielat čábbámus juovlalávlladilálašvuođaid jagi 2012 rájes. Dalle almmustuvai vuosttas háve gihpa, masa ledje čohkken davvisámegillii juovlalávlagiid. Juovlalávlagiid teavsttat almmustuvve maiddái nuortalaš- ja anárašgillii jagis 2015. Suoma evangelalaš-luteralaš girku sámebarggu čálli Erva Niittyvuopio lea álggu rájes leamašan aktiivvalaččat ordnemin girku bealis lávlundáhpáhusaid. – Dál mii geahččalit bargat nu, ahte álo go dilálašvuohta lea gávpotsearvegottis, buot golbma giela leat mielde. Olbmot liikojit ja čoahkkanit, dadjá Niittyvuopio. Go dilálašvuođaid leat juo máŋga jagi ordnen, orru dat hui lunddolaš dán áigge maiddái searvegottiide, ahte girkus gullojit maiddái sámegielat juovlalávlagat. Dáhpáhusain leat dávjá ovdalávlut, geat láidestit olles joavkku lávlut iežaset gillii. – Álo giinu jođiha dan lávluma, vai olbmot besset dorvvolaččat searvat lávlumii fárrui. Juohke dilálašvuođas ja gávpogis leamašan ovdalávlu fárus. Niittyvuopio muitala, ahte dál buot bismagottit miehtá Suoma leat ordnegoahtán ieža dáhpáhusaid ja joatkán dan barggu, maid girku sámebarggus leat juo guhká bargan. – Dat lea dahkan dan barggu álkibun, ahte lea áibbas lunddolaš miehtá Suoma lávlut sámegillii, oaidná Niittyvuopio.
https://yle.fi/a/74-20063595
Kiinnás vuolgán koronavirus njoammu dál maiddái Eurohpas ja davvin. Norggas koronavirus lea njommon 32 olbmui, muitala NRK. Norgga álbmotdearvvašvuođainstituhta mielde buohkat leat ain buriid veajuid alde. Dieđut maid muitalit, ahte gávcci olbmo leat šaddan karantenai Čáhcesullo gávpogis Nuorta-Finnmárkkus, čállá iFinnmark. Maiddái Álaheajus leat golmmas, geain navdet njoammuma. Sis leat váldojuvvon čájánasat ja dat leat dutkama vuolde. Suoma bealde ikte eahkedis sihkkaraston njoammumiid mearri lea čieža. Ruovttukarantenas fas leat 150 olbmo, buohkat oaivegávpotguovllus. Ruovttokarantena oaivvilda, ahte olmmoš oažžu gal fitnat vaikke beatnagiin olgun, muhto son ii oaččo leat dahkamušas eará olbmuiguin dahje mannat almmolaš báikái dego gávpái. Suomas koronavirusii lea maŋimuš buohccán bargoahkásaš almmáiolmmoš, gean lagaš birrasis leamašan njoammun. Lágádusat smihttet mátkkoštanráddjemiid D√°id beivviid lea maid beaggigoaht√°n, ahte l√°g√°dusat ja fitnodagat leat smiehttagoaht√°n r√°ddjet bargiideaset m√°tkkiid ovdamearkan Davvi- ja M√°tta-Suoma gaskkas. Ovdamearkan Sámedikkis čuvvot dál dili. Hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi muitala, ahte dán áigái hálddahusa bargit eai šatta beare ollu mátkkoštit, muhto sámepolitihkkáriid bokte lea nuppelágan dilli. Dassážii eai goit vel leat addojuvvon makkárge rávvagat bargiide ja politihkkáriidda. – Eanemus Sámedikkis mátkkoštit politihkkárat ja ságadoallit ja dieđusge maid stivra. Dál galgat singuin maid humadit ášši birra, ahte mo mii dasa ráhkkanit, muitala hálddahushoavda Pia Ruotsala-Kangasniemi. – Dál lea velá politihkkáriid iežaset hálddus, mo sii vihkkehallet dán mátkkoštanášši. Gal mii fertet smiehttat ja ráhkkanit, mo mii rávvet dán dilis, ja rávvagiid ráhkadit. Dál Davvi-Suomas lea mannamin čuoiganluopmovahkku ja eanáš lágádusain leat oalle unnán bargit báikki alde. Ovdamearkan Sámemusea ja Luondduguovddáš Siiddas muitalit, ahte ášši loktana maŋŋelabbos ovdan, go olbmot máhccet bargui. Gielddat leat r√°vvegoaht√°n olbmuid Rávvagat orrot boahtimin juohke ráiggis, mo koronavirus njoammunáitaga vuolde galgá meannudit. Maiddái gielddat leat dieđihišgoahtán olbmuide, mo meannudit, juos navdá koronavirusnjoammuma. Ovdamearkan Ohcejoga gielda lea dieđihan gieldalaččaide áššis. Vuosttaš rávvagiin lea riŋget dearvvašvuođaguovddážii, jus olbmos leat koronai heivejeaddji dávdamearkkat, dego alla feber, gosahat ja šaddet vuoigŋanváttisvuođat. Vuosttamužžan ii eisige goit gánnát girddihit dearvvašvuođaguovddážii, go dalle lea várra, ahte njoammuda juoga dávdda maid earáide, vaikke ieš koronavirus ii livččege jearaldagas. Dearvvasvuođaguovddážis goit gullá lassirávvagiid, mo galgá láhttet ja doaibmat. Nuba vuosttamužžan galgá riŋget dearvvašvuođaguovddážii, ovdalgo álgá eará doaimmaide. Yle čuovvu koronavirusa njoammundili máilmmis dán ártihkkalis.
https://yle.fi/sapmi/3-11238246
Liminganlahti luondduguovddáš lea gitta 1.1.-4.2.2022. Suoma luondduguovddáš Haltia lea gitta 10.1.-1.2.2022. Koli luondduguovddáš Ukko lea gitta 1.1.-26.1.2022. Kuusamo bálvalanbáiki Karhuntassu lea gitta 13.1.-31.1.2022. Suoma eará luondduguovddážiin gáibidat ámadadjosuoji geavaheami ja 2 m dorvogaskka čuovvuma. Lassin anus sáhttet leat koronapássa ja/dahje áššehasmearri ráddjejuvvon. Dárkkis dieđuid luondduguovddážiid siidduin. Ráddjehusaid fámusáigi lea guvllolaš. Dárkilut guvllolaš dieđut (suomagillii) leat guovlluhálddahusdoaimmahaga siidduin. Vánddardeami ABC Leatba álggahalli vánddardeaddji dahje hárjánan meahccejohtti, oaččot dáid siidduin máŋggalágan guigosiid vánddardeapmái. Go vánddardandáiddut lassánit, vánddardeamis boahtá dorvvolut ja reaissus návddaša eanet. Vánddardeapmi ja vázzin leat olgolihkadanvuogit, mat geasuhit sakka olbmuid. Vánddardeami bivnnutvuohta áiggeádjin lea lassáneamen Suomas. Dán áigge juohke njealját suopmelaš dahká uhcimustá 10 kilomehtera vánddardanreaissuid, ja juohke logát fitná vánddardeame ija badjel. Olbmot vánddardit máŋgga sierra sivas. Vánddardeapmi sáhttá leat váikkeba vuostedeaddu sisbargui. Vánddardemiin sáhtát maiddái fuolahit veadjimis dahje fitnat dárkomin birrasa ja návddašeamen luonddus. Oanehisge reaisu virkkosmahttá ja olgun lihkadeamis leat maiddái čájehuvvon leat positiivvalaš váikkuhusat olbmo fysihkalaš ja vuoiŋŋalaš dearvvasvuhtii. Vánddardeami ABC -siiddut leat luonddus lihkadeami ovddideaddji golmma oassebeali boađus: Meahciráđđehusa, Suomen Latu (suomenlatu.fi, suomagillii) ja Suomen Partiolaiset (partio.fi, suomagillii). Siiddut dievasmahttojit boahttevuođasge vánddardeaddjiid ja lohkkiid sávaldagaid guldalemiin. Muital máhcahatskoviin sávaldagaidat, maid vánddardanáššiin don sávašit siidduide lasi dieđuid. Sáhtát maiddái addit eará máhcahaga siidduin.
https://web.archive.org/web/20220123051400/https:/www.lundui.fi/vanddardeamiabc
Min girjjálašvuođa boarráseamos čállosat leat luohteteavsttat: Eallingeardemuitalusat leat čállosat mat muitalit olbmuid beaivválaš eallimis ja sin eallinvuogis. Oskkoldaga čállosat leat čállosat main lea kristtalaš sisdoallu, ja dat leat ovdamearkka dihte bibaljorgalus, sálmmat, sártnit ja eará oskuigullevaš čállosat. Muittašančállosiidda gullet omd. girjjit maid sisdoallu lea dološ muittut ja dáhpáhusat mat lea čállon girjjálaš hápmái. Dát áigodat álggii juo dan áigge go Lars Levi Læstadius almmuhii čállosa Tåluts Suptsasah Jubmela pirra ja Almatji birra (Dološ muitalusat Ipmila ja olbmuid birra) 1844:s. Dan rájes leat ilbman ja ain ilbmet muittašangirjjit, eallingeardemuitalusat ja oskkoldaga čállosat, muhto ođđasat áiggis ii leat šat dát girjjálašvuohta áidna šládjan sámegiela girjjálašvuođas. Dán áigodaga girjjiid fáddán lea dávjá dáruiduhttin ja dat ahte man láhkai sápmelaččat galggašedje ieža vuostálastigoahtit dáruiduhttin- dahje suddadanpolitihka. Dáruiduhttináigodat bisttii sullii 1850-logu rájes sullii 1960-logu rádjái. Dán áigodagas bistá dáruiduhttináigodat ja danin lea oalle unnán sámegiel girjjit čállon. Norgga bealde ii ilbman oktage girji dán áigodagas, earet go dutki J.K. Qvigstada girjjit Lappiske eventyr og sagn I–IV (1927–29). Girjjit, mat almmustuvve dalle, ledje Suoma Sámi čálliid buktagat. Ruošša bealde almmustuvve Oktyabrina Voronova divttat ruoššagillii, muhto easkka su jápmima maŋŋá almmustuvai darjjesámegiel diktagirji Yealla (Eallin). Čállit: J.K. Qvigstad, Hans Aslak Guttorm, Pekka Lukkari, Oktyabrina Voronova Dán áigodaga dovdomearkan lea sámi iešdovddu morráneapmi. Sihke politihkalaš ja kultuvrralaš sámi diđolašvuođa lassáneapmi ealáskahtii ođđa sámi girjjálašvuođa ja eará kultursuorggi. Easkka dán áigodagas boahtigohte eanet iešguđetlágan sámegielgirjjit. Máŋgasat ahtanuššama áigodaga čálliin leat almmuhan girjjiid jámma dan rájes ja leat buvttadan oalle máŋga čáppagirjjálašvuođa girjetihttela. Earet eará: Kirsti Paltto, Elle Márjá Vars, Eino Guttorm, Pekka Lukkari, Nils Aslak Valkeapää (Áillohaš), Paulus Utsi, Synnøve Persen, Inga Ravna Eira, Kerttu Vuolab, Astrid Johnskareng, Stig Riemmbe Gälok, Marry Aslaksdatter Somby, Iraida Vinogradova, Jovnna Ánde Vest, Rauni Paadar Leivo, Inga Karlsen, Gustav Kappfjell, Kati Claudia Fofonoff, Issát Sámmol Heatta, Inger-Mari Aikio-Arianaick, Rauni Magga Lukkari, Ivar Utsi, Thomas Marainen, Harald Kåven, Merja Aletta Ranttila 1995' rájes boahtigohtet čállosat maid ođđa buolvva čállit leat čállán. Sámegiela čáppagirjjálašvuhtii riegádit máŋggalágan čállosat, románat, nuoraidrománat, divttat, gullugovat jna. Dát lea nuorat čálliid áigodat. Čáppagirjjálašvuohta oažžu ođđaáigásaš hámiid maid, nu mo omd. gullugova. Earet eará: Sigbjørn Skåden, Jens Martin Mienna, Jeanette Aslaksen, Karen Anne Buljo, Petter Morottaja, Simon Issát Marainen, Liv Tone Boine, Stina Inga © Davvi Girji OS 2008
https://web.archive.org/web/20201011101227/https:/642.davvi.no/?a=02
Gáisá 4 lea servodatfága teakstagirji njealját luohkkái. Dan sáhttá bláđet vuollelis dán siiddus. Oahpponevvui gullá maid: Gáisáráidu lea ráhkaduvvon davvi-, julev- ja máttasámegillii. There are no reviews yet. Only logged in customers who have purchased this product may leave a review.
https://www.e-skuvla.no/product/gaisa-4-teakstagirji/
Badjel 80-jahkásaččaide addigohtet njealját koronaboahkuhusaid Anáris Badjel 80-jahkásaččaide addigohtet njealját koronaboahkuhusaid dán vahku rájes Anár gielddas. Sihke Anára dearvvašvuođadivššára vuostáiváldin báikkis Sajosis go maiddái Avvila dearvvašvuođaguovddáža rávvehagas oažžu koronaboahkuhusaid áiggi várrema haga dán bearjadaga diibmu 12-14. Dilálašvuođain addet maiddái vuosttas, nuppi dahje goalmmát boahkuhusaid dáidda, geat daid dárbbašit. D√°rkilut boahkuhan√°iggiid g√°vdn√° An√°ra gieldda neahttasiidduin. Dearvvašvuođa- ja buresbirgenlágádus THL ávžžuha badjel 80-jahkásaččaid váldit dál njealját boahkuhusa.
https://yle.fi/a/3-12288130
Molsašuvvi čájáhusaid lágidit Siiddas sihke Sámemusea Siida ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siida. Goappáge doaibmis leat iežas čájáhusrámmat, maid vuođul mii válljet čájáhusaid, mat heivejit midjiide buoremusat. Mii gieđahallat evttohusaid Sámemusea Siidda oasil guktii jagis ja Luondduguovddáš Siidda oasil oktii jagis. Molsašuvvi čájáhusaid ulbmilin lea dievasmahttit váldočájáhussamet. Molsašuvvi čájáhusat čiekŋudit váldočájáhussamet sámekultuvrra ja davvi luonddu temáid dahje dievasmahttet fáttáid, mat doppe váilot. Molssačájáhusa ollašuhttinvuohki sáhttá leat mii beare, sisdoallu lea dehálamos. Min váldočájáhusdoaimmat plánejuvvojit guhkit áigegaskka geahččanguovllus, ja mii figgat bargat mearrádusaid ođđa čájáhusain áiggil. Mis leat mearrádusat boahttevaš čájáhusain unnimustá ovtta jahkái. Siiddas leat guokte molssačájáhuslanja: rabas galleriijalatnja ja čájáhussále. Daid geavahus juohkása Sámemusea Siidda ja Luondduguovddáža čájáhusaid gaskka. Čájáhuslanjain mii eat beara láiggu.
https://siida.fi/davvisami/cajahusat/molsasuvvi-cajahusat/leago-dus-midjiide-idea-cajahusas-mii-heivesii-siidii-saddes-midjiide-iezat-evttohusa/
Eamiálbmogiid musihkkafestivála Ijahis ija 19.–21.8.2016 prográmma lea almmustahttojuvvon. Festivála ordnejuvvo Anáris jo 13. geardde. Dáhpáhusa prográmma lea dán jagi viidásut go ovdal ja festiválavahkolohppii gulletge konsearttaid lassin maiddai teáhter, ságastallanarena ja sámi valáštallangilvvut. Bearjadaga m√°n√°id- ja nuoraidprogr√°mma, te√°hter ja Sofia Jannok Ijahis idja álgá bearjadaga 19.8. mánáid- ja nuoraidprográmmain. Beaivvi áigge oassálastit besset čuovvut musihkkakonseartta, geahččat sápmelaš ealligovaid ja animašuvnnaid ja čájehit máhtuset Ijahis ija násttážat -konsearttas. Bearjadaga álgoeahkedis Giron Sámi teáhter čájeha Sajosa auditoriijas čájálmasa "Doala Dolat Heakkas". Čájálmas lea dutkanmátki sámekultuvrra máŋggabealat kulturbargi ja noaidi Ailo Gaup eallimii ja dáidagii. Festivála násti, musihkkar ja aktivista Sofia Jannok, guhte almmustahtii giđđat ođđa skearrus "ORDA – This is my land" čuojaha Sajosa šilju olgolávddis bearjadaga eahkedis. Bearjadaga loaiddastit maidd√°i elektrojoavku Ylva ja rapartista Amoc joavkkuinis. Bearjadaga ovdal olgolávdekonsearttaid lea valáštallanprográmma. Sajosa šiljus olbmot besset gilvalit njoarostansprinttas. L√°vvardaga musihkkasemin√°ra, Yle S√°pmi -arena ja beakk√°n s√°mejoavkkut L√°vvardat √°lg√° musihkkasemin√°rain, mii l√°giduvvo s√°memusea Siiddas. Semin√°ras oahp√°smuvvet nuorra s√°memusihkkariidda ja sin d√°idagii. Semin√°ras h√°ll√° earret ear√° Niillas Holmberg. Beaivi joatkašuvvá Yle Sápmi -arenain. Yle Sápmi -arena lea ságastallandilálašvuohta, mas gieđahallet áigeguovdilis fenomenaid ja olbmuid. Ságastallamat leat buot golmma Suomas hállon sámegielain. Ságastallanarena ordnejuvvo Sajosa šiljus. Eahketbeaivve Sajosa auditoriijas čuojahit Ulla Pirttijärvi & Ulda ja Ánnámáret Ensemble. Olgolávddis Sajosa šiljus prográmma álgá árbevirolaš musihkkakonsearttain, mas čudjet luohti, leu'dd ja livđe. Dan maŋŋá lávddi ala njuikejit Johan Anders Bær Dronefolk-joavkkuinis, Irdon, Ágy ja maŋimužžan Felgen Orkester. Valáštallangilvvut joatkašuvvet lávvardaga, dalle vuorus lea jođánis njoarostangilvu. Bileahtaid beass√° oastit suoidnem√°nu √°lggu r√°jes Ijahis ija bileahtaid ovddalgihtii vuovdin √°lg√° suoidnem√°nu √°lggus. Ijahis ija ordnejit ovttas Anára Sámisearvi, Sámediggi, Sámi oahpahusguovddáš, Sámemusea Siida, Anára gielda, Dáidaga ovddidanguovddáš Taike Lappi doaibmaossodat, Yle Sápmi ja Hotelli Kultahovi.
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/oasmuvvan_ijahis_idja_-festivala_lahkona__geahca_aiddo_almmustuvvan_programma_das/8970928
– Jus eat searvvat máhttoguddiid, de eat nagot ollásit ávkkástallat dahje áddet ollisvuođa, oktavuođaid ja árvvuid mat čatnasit luonddugeavaheapmái, čállá sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma. Dan geažil go luonddušláddjivuođa manaheapmi ja dálkkádatrievdan dáhpáhuvvá jođáneappot, ja areálasisabahkkemat lassánit, de ii leat mis ráđđi biehttalit váldimis vuhtii ja deattuheames sámi vásihusvuđot máhtu sámi guovlluid areálaid ja resurssaid hálddašeamis ovddasguvlui. Mii dárbbašit rievdadusaid sihke lágain ja geavahusas. Sámi álgoálbmotmáhttu lea ealli, dynamalaš ja ollislaš máhttovuogádat, mii ođasmahttojuvvo ja geahččaluvvo dađistaga sámi ealáhusaid doaimmaheamis ja meahcásteami oktavuođas. Dát diehtoortnet lea lávga čadnon gillii ja árvvuide, ja dat sirdása lunddolaččat geavaheami bokte sohkabuolvvas nubbái. Sámi álgoálbmotmáhttu lea ealli, dynamalaš ja ollislaš máhttovuogádat, mii ođasmahttojuvvo ja geahččaluvvo dađistaga sámi ealáhusaid doaimmaheamis ja meahcásteami oktavuođas. Muhto sámi eamiálbmotdiehtu lea relevánta nu guhká go kultuvra lea ealli, ja nu guhká go lea vejolaš doaimmahit ealáhusaid ja kultuvrralaš praksisaid, leaš dal sáhka boazodoalus, eanandoalus, bivddus, guolásteamis dahje meahcásteamis. Luonddušiehtadusas boahtá čielgasit ovdan ahte jus galgá sáhttit joksat mihttomeari ahte eanet suodjalit luonddušláddjivuođa, de lea mearrideaddjin ahte álgoálbmotmáhttu árvvusadnojuvvo, duođaštuvvo ja seailluhuvvo. Vaikko Luonddušláddjivuođaláhka lea 15 jagi gáibidan ahte vásihusvuđot máhttu galgá deattuhuvvot mearrádusain mat gusket luonddu geavaheapmái ja suodjaleapmái, de lea sámi álgoálbmotmáhttu ain hui unnán mielde mearrádusain. Vaikko Luonddušláddjivuođaláhka lea 15 jagi gáibidan ahte vásihusvuđot máhttu galgá deattuhuvvot mearrádusain mat gusket luonddu geavaheapmái ja suodjaleapmái, de lea sámi álgoálbmotmáhttu ain hui unnán mielde mearrádusain. Danne oaivvilda sámediggeráđđi ahte lea dárbu rievdadit sihke njuolggadusaid ja geavahusa, jos sámi álgoálbmotmáhtus galggašii leat rolla ovddasguvlui. Ráđđehus berre dál oaidnit man mávssolaš lea geavahit daid dieđuid mat juo gávdnojit ávkin luonddušláddjivuođa seailluheapmái, ja givrodahkan luonddu roasuid oktavuođas. Danne berre ráđđehus láhčit dilálašvuođaid nu ahte nanne sámi servodaga, sámi organisašuvnnaid ja máhttoguddiid návccaid seailluhit, duođaštit ja gaskkustit sámi álgoálbmotmáhtu, vai dasto sáhttet searvat areálaid ja resurssaid geavaheami ja suodjaleami mearridanproseassaide iežaset máhtuin ulbmillaš vugiin. Ráđđehus berre dál oaidnit man mávssolaš lea geavahit daid dieđuid mat juo gávdnojit ávkin luonddušláddjivuođa seailluheapmái, ja givrodahkan luonddu roasuid oktavuođas. Jus eat searvvat máhttoguddiid, de eat nagot ollásit ávkkástallat dahje áddet ollisvuođa, oktavuođaid ja árvvuid mat čatnasit luonddugeavaheapmái. Sámediggi lea ovdal meannudan vuordámušaid Luonddušiehtadusa nationála čađaheapmái ja luonddušláddjivuođa seailluheapmái ja lea ovddidan ollu evttohusaid mat sáhttet leat veahkkin čoavdimin dan luondduroasu mas mii leat. Guovddážis lea dárbu eanet geavahit álgoálbmotmáhtu areála- ja birashálddašeamis, man Sámedikki dievasčoahkkin galgá digaštallat lagabuidda sierra áššis geassemánus.
https://www.avvir.no/eanet-geavahit-sami-algoalbmotmahtu-min-guovlluid-halddaseamis/
Riikkabeivviid ságastallan Juha Sipilä ráđđehusprográmma birra bistii gitta maŋŋebáreahkeda rádjai. Ságastallan joatkašuvvá vel gaskavahku. Sápmelaččat eai máinnašuvvo Sipilä prográmmas ollenge ja maŋŋebárgga ságastallamisge sámit bohte ovdan dušše oktii. Henriksson áidna guhte loktii sámeáššiid ovdan Ruoŧŧelaš álbmotbellodaga riikkabeaijoavkku ságajođiheaddji Anna-Maja Henriksson lei áidna, guhte máinnašii sámiid stuorra sáles maŋŋebárgga. Son muittuhii s√°miid ja ILO birra. – Sápmelaččat min riikka áidna eamiálbmogin eai máinnašuvvo sániinge ráđđehusa prográmmas. Suomas orru Eurohpa áidna eamiálbmot. Mannan bajis mii barggaimet áŋgirit sámeáššiid ovdii, muhto ILO 169 -soahpamuša ratifiseren guđđojuvvui beavddi ala. Dál livčče eanet go sávahahtti, ahte ILO-ášši sáhtášii dál viimmat doalvut lohppii, Henriksson dajai. Ráđđehusbellodagat eai goittot vel vástidan Henrikssonii. Ságastallan joatkašuvvá gaskavahku diibmu 12 ja dan sáhttá čuovvut Yle Areenas.
http://yle.fi/uutiset/henriksson_lei_aidna_guhte_loktii_sameassiid_ovdan_riikkabeivviid_sagastallamis_raehusprogramma_birra/8040422
Golggotmánu 2019 čájehuvvo Human Zoo nammasaš čájálmas vuosttaš geardde. Dát čájálmas lea ovttasbargobuvttadus Nationaltheatret:in Oslos ja de lea ge maid álgočájálmas maid Oslos, golggotmánu 4. B. Das maŋŋel johtá čájálmas oalle mihá viidát, vuos álggus Hamarii, das maŋŋel Troanddimii ja fas viidáseappot Snåase, ja de davás. Fitná maid suoma- ja ruoŧabeale. Ja de luohpá Guovdageainnus loahppačájálmasain gaskkamuttus skábmamánus.
https://beaivvas.no/human-zoo/
Ođđasat - NAISA 2024 - Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas - Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta - Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin - Rabas virggit - Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas - Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024 - Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide - Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas Loahpahandoalut/ Graduation ceremony Sámi allaskuvla lágida 2020-2021 oahppojagi loahpahandoaluid Diehtosiiddas gaskavahkku geassemánu 16. beaivvi, diibmu 12:00 - 14:00. Mii ávvudit ja juohkit diplomaid kandidáhtaide geat leat gárven oahpu dán oahppojagi. Korona njuolggadusaid dihte sáhttit dušše bovdejuvvon gussiid luoitit doaluide, muhto ávvudoalut bohtet streamejuvvot vai maiddái earát besset leat mielde ávvudeamis. Čuovo ávvudoaluid streama bokte. Prográmma: Guoimmuheapmi Oahppohoavda Áila Márge Varsi Balto sávvá bures boahtima Rektor Láilá Susanne Vars rahpansárdni Dearvuođat ja diplomajuohkin kandidáhtaide Snoahpamuš, gáffe ja gáhkku Diehtosiidda kantiinnas Guoimmuheapmi - Ivnniiguin Oktasaš govven Guommuheapmi - Ivnniiguin Sámi vuosttaš rockejoavku Ivnniiguin lea leamaš dehálaš hábmemis stuora oasi sámi musihkkahistorjjás. Ivnniiguin joavku álggahuvvui áiggis go dáruiduhttin garrasit váikkuhii sámi kultuvrra ja giela, ja lea leamaš dehálaš davvisámegiela, identitehta ja luođi nannemis Guovdageainnus ja vel viidát Sámis. Guovdageainnu ásahusat Sámi beassášmárkanat ja Beaivváš Sámi Nášunálateáhter ávvudit 50- ja 40-jagi jagis 2021. Ivnniiguin vuosttaš konsearta lei jagis 1978, Plasthállas Sámi beassášmárkaniin, ja leat ge okta dain joavkkuin maid geahččit juohke jagi sávvet čuojahit beassážiid. Ivnniiguin joavku lea leamaš guovddážis hábmemis musihka Beaivvážii álgojagiid. Joavku komponerii earret eará musihka "Min duoddarat" bihttái, mii lei vuosttaš teáhterbihttá maid Beaivváš Sámi Nášunálateáhter ovdanbuvttii. Beaivváš ávvuda ge 40-jagi beaivvi geassemánu 12.06.21. Joavkkus leat: Áilloš/Iŋgor Ántte Áilo Gaup Heaika Hætta Roger Ludvigsen Nils Martin Kristensen Sverre Hjelleset Ville Söderbaum (guosseartista) Ivnniiguin - Govven: Mads Suhr Pettersen Čuovo áinnas streama bokte! Join Zoom Meeting Meeting ID: 633 9252 2886 Passcode: 426447 One tap mobile +46844682488,,63392522886#,,,,*426447# Sweden +46850163827,,63392522886#,,,,*426447# Sweden
https://www.samas.no/se/a/loahpahandoalut-graduation-ceremony?page=1
Feb 29, 2008 Livccet galgan oaidnit su jorba calmmiid go muitalin ahte lean sapmelas. Son illa jahkii munnje, go mun han lean nu vielgat, mun sulastahtan qaalluunaid, daccaid! Ja logai ahte dal son aigu muitalit su bearrasii ahte son lea deaivan albma "laplandera", gii borra cariboua, geas leat gapmagat (son maiddai mearkkasii ahte sanit kamiik ja gama leat beanta seamma sanit) ja gii lea oalle cuvgesvarat! :) Feb 28, 2008 Onsdag er vanligvis wings night, men denne onsdagen hadde de jamsession også på the Legion (den andre baren i Iqaluit). Jeg dro dit med en fargerik gjeng, jeg(same), min gode venninne Bogushia (polsk), Nick (gresk) og Denis (inuitt). Og det var show! Artistene rocka som bare det og tror du jammen ikke at de trakk fram sekkepipa også! Trodde aldri at sekkepipe kunne være så kult! En artig kveld! Dát vahkku lea gollan nu johtilit! Fáhkka lea fas bearjadat, inge báljo jáhke ahte lea. Mun lean dušše skuvllas leamaš ja bargan ruovttubargguid. Jurddašin ahte čájehan didjiide govaid mu árgabeaivvis. Govat dadjet eambbo go duhát sáni. Denne uka har gått så fort! Plutselig er det fredag igjen og jeg tror nesten ikke at det er det. Jeg har bare vært på skolen og gjort lekser, føles det som. Tenkte at jeg kan vise dere bilder av hverdagen min her. Bilder sier mer enn tusen ord. Lávvordaga 23.02 lei huššas beaivi. Ledjen geahččame rummage sales (loppemarkediid) Bogusiain ja Brendain. Bogusia lea gievkkanbargi ja Polenis eret. Son lea nu hearvás olmmoš. Brendas lei su bárdni Curtis fárus vel. Mii manaimet guovtti sajis. Gávdnen Canada t-báiddi, girjjiid, boastagoarttaid ja unna lummalámppaža. Brenda gávnnai jalla fiinna sistelágan ruškes jáhka. Curtis oaččui stoahkanbiilla. Bogusia osttii veahá fearamaid. Dat lei somá! Maŋŋel dan, de ledjen baby showeris Laakkulukain. Baby shower lea go addet skeaŋkkaid aittošaddan mánnái ja ođđa eadnái, boradit njálgga biepmu ja dearvvahit ođđa olbmo. Doppe ledje dievva nissonolbmot, geat dušše gullojedje dadjame "ooooh, aaaaaah" juohke skeŋkii maid eadni rabai. Nieiddaža namma lei Nala Joss. Skeankalatna - gavehaugen "Ipood - change me" :) Eahkes lei facial njeljiin nissonolbmuin. Vulggiime Brendain deaivat Lala, Eva ja Aprila gávpogis. Facial lei njuolggut dego tupperwareparty, gos mii sáhtiimet oastit dan sminkka maid geahččaleimmet. Dan maŋŋel manaimet bárii Storehouse. Lørdag 23.02. var en travel dag. Vi var på rummage sales (loppemarkeder), jeg, Bogusia, Brenda og sønnen hennes Curtis. Bogusia jobber i kantina her og hun er fra Polen; en kjempetrivelig dame! Vi var innom to plasser. Fant en Canada t-shirt, bøker, postkort og en liten lommelampe. Brenda fant en knallfin brun jakke i skinnimitasjon. Curtis fikk en lekebil. Bogusia fant litt av hvert. Det var artig! Etterpå var jeg på baby shower med Laakkuluk. Baby shower er et selskap for den nyfødte og den stolte mora, hvor de (mest kvinner) gir gaver, spiser mat og beundrer den lille. Jenta skal hete Nala Joss. Nala Joss oadda salas. Nala Joss sover pa fanget. Miali, ego & Laakkuluk (Miali cealka dearvvuodaid Aura Mariai!) På kvelden var jeg på facial med fire andre kvinnfolk. Jeg og Brenda møtte Lala, Eva og April på byen. Facialen var rett og slett som en tupperwareparty, der vi kunne kjøpe sminken vi testa. Etterpå dro vi på bar, the Storehouse. Feb 24, 2008 Didjiide geat cadat, alohii jearahehpet dalkki; da lea linka dalkediedahussii. In leat gavdnan vel termomehtera gostege, nu ahte in diede galle grada leas dappe! Iskka linkkas: http://www.google.ca/search?hl=en&safe=off&q=weather+forecast+iqaluit&meta= Her er en link til vaermelding til dere som bestandig skal spoerre om vaeret her. Har ingen termometer, saa jeg vet ikke hvor mange grader det er ute. Sjekk linken! Feb 22, 2008 Må vise et par bilder av det store internatet jeg bor på. Det er et svært, grønt, tre-etasjes hus. Jeg bor i tredje etasje, som er kvinnenes avdeling. Mannfolk bor i andre etasje og i første etasje finnes klasserom, kontorer, tv-rommet, datarommet og kantina. Et av de første ordene jeg lærte, lærte jeg ganske tidlig. Ii! Ii betyr nemlig JA på inuktitut. Jeg merka at når jeg fortalte noe, eller spurte om noe, så svarte medstudentene mine ofte med "ii". Og i mitt hode betyr "ii" nei, for det gjør det på samisk. Et eksempel på en samtale jeg hadde tidligere i uka: Jeg: "We are going to do these assignments now, right?" Amauyah: "Ii" Jeg: No? Really? I thought we were going to.. (forvirra) Hehe, det gikk en stund før jeg måtte spørre betyr "ii" ja eller nei på inuktitut. Da først fikk jeg vite det. Nei på inuktitut er "akka". Et annet ord er kabloona, hvite folk. Leigh, vår lærer, bruker ordet i undervisninga. Han har for det meste kun inuitter (og en same) som studenter, så han er eneste kabloona i timene, hehe. Et ord jeg skal bruke fra nå av, er nuvvuqiula. Det er ordet inuittene har gitt samene! Det fins et sånt ord også! Det betyr "pointy part of the boots", folk som går med sko med nesetipper. Fra nå av skal jeg presentere meg selv som Nuvvuqiula, ikke "norwegian". Tante fortalte meg før jeg dro, at de har et ord på inuktitut for same, og nu vet jeg det! Fikk vite det sånn helt tilfeldigvis (av Leeveena), det var det som var så rart. Holdt på å sjekke mailen min, for tante hadde sendt meg en mail med et bilde fra Baffin-ekspedisjonen i år 1921. Viste bildet til Leeveena, en i klassen, og fortalte historien til henne. Når hun så navnet Nalluluq/Nalluq i mailen, sa hun forundret; "That's my family!" Leeveenas familie har bodd i Amadjuak før i tiden, hennes bestefar har jakta i de områdene! Mest sannsynlig har våre forfedre møttes der, for to generasjoner siden!! Merkelig, ikke sant? Og nu går jeg og Leeveena i samme klasse! I tillegg sa Leeveena at en av slektningene hennes er gift med en nuvvuqiula! Jeg syns at denne historien begynner å bli mer og mer interessant! Hun skulle spørre mora si mer om den saken. Så når jeg vet mer, så skal jeg fortelle mer om det. Som de sier på TV: To be continued! Okta dain vuosttaš sániin, maid ohppen, ohppen oalle johtilit. Ii! Namalassii, "ii" mearkkaša jua inuihttagillii! Mearkkašin ahte go muitalin juoidá, dahje go jerren juoidá, de vástidedje skuvlaoappát dávjá "ii". Ja mu oaivi lea hárjánan ahte "ii" lea ii, a-a. Ovdamearkka dihte ságastallan sáhtii leat ná: Mun: "We are going to do these assignments now, right?" Amauyah: "Ii" Mun: No? Really? I thought we were going to.. (jorbbodan) Hehe, manai muhtin áigi, de fertejin jearrat mearkkaša go "ii" a-a vai juo sin gillii. Gal de čielggai! Ii inuihttagillii lea "akka", dego mis lea a-a. Eará sátni lea kabloona, vilges olmmoš, dáčča. Leigh, min oahpaheaddji, atná dan sáni oahpahusas. Dieđusge go sus leat inuihtta ja sámi oahppit, de son lea áidna kabloona doppe, hehe. Okta sátni, man galggan atnigoahtit dán rájes, lea Nuvvuqiula. Dat lea inuihtaid sátni sápmelažžii!! Jurddaš, dakkáraš sátni nai gávdno. Dat mearkkaša "pointy part of the boots", olbmot geat vázzet njunnegápmagiiguin. Dás duohko lean presentereme iežan Nuvvuqiulan, iige "norwegian". Goaski muitalii munnje ovdal vulgen, ahte gávdno sátni sápmelažžii, ja dál mun dieđán dan! Ožžon áibbas soaittáhagas diehtit nai, dat han lea nu ártet. Ledjen iskame maila, go goaski lei mailen munnje gova Baffin-sullo ekspedišuvnnas 1921:s. Čájehin mu skuvlaoabbái Leeveenai dan, ja muitalin fearána sutnje. Go son oinnii mailas ahte muhtin Nalluluq/Nalluq nammasaš olmmoš orru Iqaluitas, de son dajai; "That's my family!" Leeveena bearaš lea dolin orron Amadjuakas, su áddjá bivddii ja jođii dain guovlluin! De dáidá leat nu, ahte munno máttut leat deaivvadan dalle guokte buolvva áige!! Imaš, amma lea?! Ja dál moai Leeveenain letne seamma klássas. Dasa lassin Leeveena dajai ahte okta su fulkkiin lea náitalan sápmelaččain! Mu mielas diet fearán orru šaddame eanet aht eanet gelddolažžan. Son galggai jearrat su eatnis eambbo, nu ahte go mun dieđán eambbo, gal mun de muitalan. Nugo TVs láve oidnot: To be continued! Har også sett at mange drikker brus ganske ofte, både til middag og lunsj. Sjøl er jeg ikke så veldig fan, men noen ganger drikker jeg det. Som idag. Vi hadde pizza til middag og da tenkte jeg at en cola passer til. Gikk til kassa for å kjøpe brus. Så at de hadde bl.a. en liten, søt colaflaske på disken der. Da sa mannen i kassa: "Do you know they make them here in Iqaluit?" Det viste seg at Coca cola companys tapper brus her, og et av kravene for at de skulle få lov til å legge fabrikken hit, var at de gjør en spesial-versjon hit, som selges kun her! Det visste ikke jeg, så jeg måtte sjekke flaska. Ja visst, det står at den er tappa her, både på inuktitut, frank og engelsk! Who knew? :) Mannen i disken sa at jeg må ta et par med hjem, for å vise folk. Kanskje jeg gjør det?! "Miibat dá lea??" "Galggango mun borrat dán?!" Lean nai oaidnán ahte máŋggas juhket bruvssa hui dávjá, sihke gaskabeivviide ja lunsjii. Ieš in liiko juhkat dan beare dávjá, muhtomin dohkke. Dego odne. Mis lei pizza gaskabeaivin ja jurddašin dasa gal dohkkešii bruvsa. Mannen kantiidnabargi lusa oastit cola. Oidnen hui unna søtas colabohttala diskkas. De almmái dajai munnje: "Do you know they make them here in Iqaluit?" Čájehuvvui ahte Coca cola companys lea fabrihkka dáppe, gos ráhkadit bruvssaid, ja okta dain eavttuin vai galge deike beassat ásahit fabrihka, lei ahte ráhkadit erenoamáš colabohttala, man eai vuovdde eará sajis go dáppe! Dan gal in diehtán, nu ahte gehččen bohttalis, ja duohta lei: Das čuožžu ahte lea ráhkaduvvon dáppe, sihke inuittagillii, fránskagillii ja eŋgelasgillii! (Govva colabohttalis) Gii dan diđii? :) Kantiidnabargi logai mun gal ferten sáddet muhtin bohttala ruoktot, vai besset oaidnit, beasašin čájehit olbmuide! Gal mun soaittán váldit fárrui muhtun bohttala. Og såpass kan jeg si: Wings night er helt crazy! Jeg og Brenda dro for å stå i køen utenfor Storehouse allerede halv fem, for å vente til de åpna dørene, fordi hun sa folk kommer tidlig dit for å sikre seg et bord. Trodde ikke på henne, da hun sa ahte det kommer til å bli en lang kø. Ikke før jeg så det med egne øyne! My goodness! Folk er helt gale etter wings night! Wings er kort for chicken wings, kyllingvinger rett og slett. Og kanadensere elsker sine wings! Spesielt når det koster kun 5 dollar for ti. Skjønner dem godt. Jeg spiste honey garlic wings, nammenam. Smakte også på lemon pepper og barbeque wings, men jeg fant min favoritt øyeblikkelig. Anisa, Holly og Layli kom også dit. Vi hadde det kjempekoselig, lo og spiste wings. By the way girls; Cosmopolitan drinkene er brune her! Ja, BRUN, ikke rosa, som hjemme. Jeg kikka litt skeptisk på glasset jeg fikk, når jeg fikk en brun drink, og tenkte at bartenderen har mixa feil drink til meg, men neida. Tranebærjuicen de bruker er brun. Det var litt rart, når man er vant til at Cosmopolitan er en skikkelig jentedrink, rosa og med det navnet. Har også prøvd å spille airhockey, men det gikk heller dårlig. Brenda slo meg 7-3. Jeg har ikke øye-hånd-koordinasjon til å spille det, så det ble med det ene forsøket. Vi ble ferdige kl 19, da gikk vi derifra. Folk sto enda i kø! Og køen var laaaaang! Det var rart å se. Folk liker virkelig wings.. Craig kom og henta oss. Han er en bekjent av Brenda, fra Baker Lake, samme stedet hun er fra. Han kjørte alle hjem- men først råna vi Iqaluit rundt. Fikk se alle severdigheter. Og nu kan jeg si, med stolthet i stemmen: I'VE BEEN ON THE ROAD TO NOWHERE! :D Det er en vei her som heter faktisk The Road to Nowhere! Og jeg har vært der! Har bevis på det også! Kult, ikke sant?! :D Nu har jeg begynt å bli kjent med folk her. Lørdag tar Brenda meg med på "facial", dvs skjønnhetspleie. Det blir interessant. Jeg er så trøtt, men klokka er bare halv ti på kvelden. Sovner tidlig og våkner tidlig, men likevel går tia så fort. Virker som jeg har vært her lengre, men har knapt vært her i en uke. Tenk på det. Jeg har vel opplevd så mye, at jeg trenger litt tid til å absorbere alle inntrykk. Well, god natt, for now. Wings night lei áibbas mielaheapme! Moai vulggiime Brendain čuoččehit Storehouse restoráŋŋa uvssa olggobeallái beal viđas juo, vuordit dassái rahpet uvssaid, go son dajai ahte olbmot bohtet árrat dohko. In jáhkkán go dajai ahte lea mielahis guhkes ráidu vuordime uvssa olggobealde ja ferte hui árrat boahtit vai oaččošii beavddi. In jáhkkán ovdal oidnen iežan čalmmiiguin. My goodness! Olbmot leat gusto helt jallat wings nightii mannat. Wings mearkkaša njuolggut chicken wings, namalassii vuonccáčivgga soajit, vuonccábiergu. Ja kanadalaččat ráhkistit wingsaid! Erenoamážit go mákset dušše 5 dollára 10 bihtá ovddas. Ipmirdan sin bures. Borren honey garlic wings, honnet- ja vilgeslávke-sojiid, nammenam. Máisten nai lemon pepper ja barbeque wings, muhto gávdnen mu favorihta ovttatmano. Anisa, Holly ja Layli nai bohte dohko. Mis lei hui hávski, govvedeimmet govaid, boradeimmet ja reškkiimet eahketbotta. By the way girls; Cosmopolitan drinkkat leat ruškadat dáppe! Jua, don logat riekta; ruškadat, eai rosa, nugo ruovttus. Gehččen hui skeptiska dan lásii, go ožžon ruškes drinkka, jurddašin ahte bartender lei boastut addán munnje, muhto ii fal. Cranberryjuice'a, mainna seaguhit dan, lei ruškat go njorrii lásii. Oalle ártet, go olmmoš lea hárjánan ahte dat lea albma "nieidadrinka", go lea rosa ja go lea diekkár namma go Cosmopolitan. Lean maiddái geahččalan spillet airhockey, diet spilla gos lea diet puck'a man fertet oažžut nuppi beavdebeali ráigái scoret. Brenda časkkii mu 7-3. Mus ii leat beare buorre čalbme-giehta-koordinašuvdna diekkár spealu speallat, nu ahte šattai dušše dien okte. Go gearggaimet doppe die 7-áigge, de vázzáimet olggos. Olbmot ledje ain vuordime ráiddus olggobeal! Ja ráidu lei máŋgaloht mehtera guhkki! Áibbas imaš oaidnit. Craig bođii viežžat min. Son lea Brenda oahpis, Baker Lake'as eret, seamma sajis gos Brenda. Son doalvvui buohkaid ruoktot. Mii álggos vuojašeimmet birra Iqaluitas. Ožžon oaidnit vaikke maid. Ja dál sáhtán dadjat: I'VE BEEN ON THE ROAD TO NOWHERE! :D Dáppe lea okta luodda, man namma lea The Road to Nowhere! Ja mun lean leamaš dan luottas! Ja mus leat duođaštusat nai dasa! Ihttin meinet mannat kafeai Northern Lights (guovssahasat) ja boradit lunsja doppe. Lávvordaga Brenda váldá mu fárrui oažžut "facial"; muhtin sáloŋŋa addá hálbbes vai nuvttá diimmu ámádáju dikšut, sminket ja nu ain. Lean veahaš speanta, danin go Anisa ja Holly nu rámpuiga dan, erenoamážit bavssa- ja giehtavuoidasa. Dál lean duođai oahpásmuvvagoahtán olbmuide dáppe. Lean nu váibbas, muhto diibmu lea dušše beal 10 eahkes. Mun nohkan árrat ja lihkan árrat, muhto lihkká orru áigi golláme johtilit. Orun dego livččen guhkibut dáppe orron, muhto duođas in leat vahkuge leamaš vuos. Jurddaš dan. Lean várra nu olu vásihan, dárbbašan áiggi absorberet visot. Well, buorre idja, for now. Feb 18, 2008 Et bilde fra klasserommet: verb paa inuktitut Alfabehta callojuvvon stavvalsystema vuodul (syllabics) Alfabetet skrevet med syllabics, et system basert paa lyden av stavelsen Vardu Collegeas vulos markanii. Utsikten fra College ned mot byen. Et kart over inuitt-omraadene. Karta inuihtaid duovdagiid badjel. Beal ovccis vulggiimet biillain Nunavut Arctic Collegii (NAC). (Govva NAC) Doppe dearvvahin Penny, gii bargá registreremiin, ja Neil, gii lea leamaš Guovdageainnus guokte jagi áige. Oidnen hálddahusas gova ovddit joavkkus gii lei lonohallamis, oahpaheaddjestudeanttat Juhán Niillas, Sara ja Aura. Somá oahpes ámádájuid oaidnit! Mu klássas leat 5 eará studeantta, aivve nissonolbmot; Leeveena, Sanaaq, Brenda ja Amauyah. Okta ii boahtán odne. Hui hávski singuin oahpásmuvvat, orru hui vuogas joavku. Kursa lea juste seamma go mis lei čakčat, álgo lohkan- ja čállinoahpahus! Áidna erehus lea ahte dát kursa lea eŋgelasgillii! Borranbottus fertiimet vuodjit ruovttoluotta internáhttii boradit. Dál mun gal čohkkájin skuvlaoappáid searvvis ja boradin. Skuvla bistá juohke beaivvi gaskal 9.00 ja 16.00. Skuvlla maŋŋel fertet bargat ruovttubarggu. Mii oažžut nu ollu ruovttubarggu Leighas, ahte jáhkán mun in astta šat blogga čállit, dušše lohkat ja bargat bihtáid. Jus eat bargga ruovttubarggu, de gesset vulos árvosáni ja maŋemusat eai dohkket kurssa; it oaččo čuoggáid. Oalle garra njuolggadusat gal leat dáppe. Ii ábut obanassiige leat eret nu ahte ii dieđit ovdagihtii, muđui it oaččo čuoggáid. Brenda válddii mu mielde márkanii, čájehii gos leat rámbuvrrit, kino, vuojadanhálla, kafea, bára, hotealla ja nu viidáset. Gávppošin dárbbašlaš diŋggaid, ovdal bijadin ruoktot fas. Deiven ovtta dánska nissona kantiinnas, humadeimme dárogiela/dánskagiela. Fuobmájin man doaŋgasit hupmen dárogiela, jur heahpat, hehe. Ártet man jođánit olmmoš hárjána eŋgelasgillii. Buohkat dáppe leat nu smáđáhkkát, moddját ja veahkkát. Olbmot moddjájit dutnje vaikke gosa manat, eai suvrá. Lean máŋgasa (áibbas amas olbmuid skuvlla feaskáris) dearvvahan; sii jearahit movt muinna manná, gos mun lean eret, manin lean dáppe jnv. Vuosttaš skuvlabeaivi manai bures. Dál lea dušše bargagoahtit skuvlabargguid. Árvideames šaddet huššas vahkut ovddosguvlui, go eksámen lea njukčamánu 7. beaivvi, golmma vahku geahčen. Dassážii galggan ovdanbuktima nai čađahan, mii lohkko 25% mu árvosánis. Wish me luck! I dag var første skoledag. Hadde ordna klar klærne jeg skulle ha på meg første skoledag, så jeg hadde bare å våkne opp, hoppe i dusjen, spise frokost og dra til skolen. Her er skoleskyssen en stor van (bil). (Foto av van'en) Halv ni dro vi med skoleskyssen til Nunavut Arctic Collegii (NAC). (Foto NAC) Der hilste jeg på Penny, som jobber med registreringen, og Neil, som har vært i Kautokeino to år siden. Jeg så et bilde av den forrige samiske delegasjonen som var på utveksling her, lærerstudentene Juhán Niillas, Sara og Aura. Litt artig å se kjente fjes! I klassen min er det 5 andre studenter, bare kvinnfolk; Leeveena, Sanaaq, Brenda og Amauyah. En kom ikke idag. Koselig å bli kjent med dem, virker som vi blir en fin gruppe. Kurset er akkurat det samme som vi hadde i høst; grunnleggende skrive- og leseopplæring! Eneste forskjellen er at kurset blir holdt på engelsk! Lunsjen er på internatet, så vi måtte kjøre dit og tilbake til College igjen etterpå. Denne gangen slapp jeg å sitte alene i kantina, fordi to av mine medstudenter bor også her og vi satt sammen. Skolen varer hver dag fra 9.00 til 16.00. Etter skolen må vi gjøre lekser. Leigh gir masse lekser, så jeg tror ikke jeg kan skrive blogg lengre, bare gjøre lekser. Hvis man ikke gjør leksene sine, blir det trekk i karakteren og til slutt får du ikke kurset godkjent; man mister studiepoengene. De er ganske streng på det her. Man må ikke være borte en eneste gang uten å melde ifra til skolen, ellers får man ikke kurset godkjent! Brenda viste meg rundt i Iqaluit city; viste alle butikkene, kinoen, svømmebassenget, kafeen, hotellet, baren og sånt. Shoppa alle nødvendigheter og dro hjem igjen. Traff en dansk kvinne i kantina, vi snakka norsk/dansk. Hørte hvor gebrokkent jeg snakka norsk, det er nesten skam, hehe. Rart hvor fort man vender seg til engelsk. Folk her er så vennlige og behjelpelige med alt. Folk smiler til meg uansett hvor. Har hilst på mange totalt ukjente i gangen på høyskolen; de spør hvordan det går med meg, hvor jeg er fra, hvorfor jeg er her osv. Første skoledag gikk fint. Nu må jeg bare begynne med leksene. Regner med at jeg får mye å gjøre framover, fordi eksamen er 7. mars, om knappe tre uker. Til da skal jeg også holde en presentasjon om et tema, som er 25% av karakteren min. Wish me luck! Igår satt jeg på tv-rommet og så på toy story 2. I to og en halv timer snurra filmen, avbrutt av reklamer hvert tiende minutt. Skikkelig irriterende! Klokka fem var middagen. I kantina sitter jentene og damene rundt et bord, herrene og guttene rundt et annet. Bortsett fra et par, som sitter for seg selv. Og jeg alene. Hørte i går at husene på den andre siden av veien er faktisk fengsler! Ene for ungdom, andre for voksne. Og når jeg så etter, oppdaga jeg høye gjerder rundt begge hus. Her tror folk at jeg er fra Grønland. "Are you greenlandic?" spør de. Jeg finner det ganske artig! Er jeg så lik grønlendere? Det må være de høye kinnbeina og skråe øynene mine, hehe! Rommet mitt er iskaldt. Har prøvd å skru på ovnen, men den varmer ikke uansett mer. Hørte fra folk på tvrommet at hele huset plages med kulda. Det er vinden, sier noen. Og jeg trodde at det var jeg som ikke tålte kulda her! J Ikte ledjen tvlanjas geahččame toy story 2. Filbma ádjánii sihkkarit lagabui guokte ja bealle diimmu, go ledje nu jalla ollu reklámat gaskkas, juohke 10. minuhta, in dájoge! Albma suhttadeaddji. Diibmu viđas ledjen gaskabeivviid borrame. Kantiinnas nieiddat ja áhkut čohkkájit ovtta beavddis ja dievddut ja bártnit nuppis. Earet bárat, geat čohkkájit guovttá ovtta beavddis. Ja mun akto. Gullen ikte ahte dat viesut nuppebeal luotta leat giddagasat. Okta lea nuoraid giddagas ja nubbi rávisolbmuide.. Ja go gehččen dárkileappot, de fuobmájin ahte leat stuora áiddit daid viesuid birra. Oavdu ledjege! Dáppe jáhkket mun lean ruonáeananlaš. "Are you greenlandic?" leat máŋggas jearran. Oalle somá mu mielas. Sulástahtángo mun nu ládje sin? Fertejit leat mu alla nierradávttit ja finju čalmmit, hehe! Mu latnja lea ihán galmmas! Lean geahččalan botnjat ommána juohkeládje, vai liegganivččii, muhto ii fal. Gullen orrunlanjas ahte earáin nai lea galbma latnja ja olles viesus bártidit galbmasiin. Ii leat gusto dušše mun, gii lean galmmeš. Vajálduhtten muitaleames ahte Almonte, gos Kate ja Noel orruba, lea dovddusin leat dat sadji, gos basketballa hutke ! Doppe lea basketmusea ja visot! Jurddaš dan. Go girdis čohkkájit, de ipmirdin manin Canadas lea ishockey nu stuorra sporta! Dan riikkas leat nu ollu smávva jávrrit ja jogažat! Dat sihkkkarit jikŋot hui johtilit ja de lea hui somá luistet daid alde. Noel muitalii ahte Ottawas manná okta johka gávpoga čađa ja das luistejit olbmot -bargui nai! Etter kveldsmåltidet, en god natts søvn og en rask dusj hos Noel og Kate i Ottawa, gikk reisen videre. På flyplassen i Ottawa gikk alt bra. Bortsett fra at vi nesten ble igjen av flyet. Når boardinga begynte, sa Noel at han ikke orker å stresse til køen. Vi satt og prata helt til vi hørte at her blir vi ropt opp via høyttalerene! De folka vi trodde skulle til Iqaluit, skulle på et annet fly og de ansatte venta på oss! Da sa Noel; Now it's time to go, when they start to call you up! Flyturen gikk bare bra. Hvite vidder så langt øyet ser! Er faktisk litt overraska over de vidstrakte områdene her i Canada! I Iqaluit kom Leigh for å møte oss. Han er lærer på Nunavut Arctic College (NAC) og skal holde kurset jeg tar, Language and Literacy. Når vi venta på bagasjen ropte de opp mitt og Noels navn igjen! Vi trodde de hadde mista bagasjen vår, men faktisk var noen der for å hente oss. Noel var positivt overraska og sa det er et godt tegn at noen faktisk venter på meg. Nunatta Residence heter stedet jeg bor på. Det er en kjempesvær, gammel militærbase. I hvert rom er det senger til fire stykk. Her fins både en kjempesvær gymsal og styrkerom, kantine, flere tv-rom, biljardrom, dusjrom, vaskerom og datarom. Tenk deg hvor svært det er, siden det er påtenkt til flere hundre soldater, og her bor vi, mellom tjue og tretti studenter! Var hos Leigh og kona hans på middag i går kveld. Kona Kyu (hun er fra Sør-Korea) laga så god mat, scampi og fisk. Det var en kjempekoselig kveld, men jeg var så trøtt. I ti-tiden kjørte Leigh meg hjem og ønska meg en god natt. Det gjorde jeg også, da jeg endelig kom meg i seng. YEAH RIGHT! Plutselig blir jeg vekt av en infernalsk lyd! Sov så godt når noe begynte å bråke så inn i he..! Jeg var jo helt i svima og måtte ta en kikk ut i gangen for å se hva det var som hylte. Så at branndørene var igjen, da først skjønte jeg hva det var. Måtte kle på meg og gå ned i resepsjonen. Der sto folk, noen i bare pysjamasbuksa og teppe rundt seg. Brannmenn kom for å slå av alarmen. En jævel hadde kommet på den smarte ideen å slå på alarmen. Klokka var halv tre på natta! Jeg gjespa så kjeven nesten gikk ut av leddet. Det var godt å komme under teppet igjen. Nu har jeg spist en ordentlig amerikansk frokost i kantina; french toast with syrup, omelett, bacon og poteter. Været utenfor er minst -30 celsius og vind. Skal ikke ut idag, med mindre jeg er nødt til det. Rapport fra Iqaluit; her står alt bra til. Sitter på Halifax flyplass og nyter en Starbucks kaffe. Har vært på tur siden klokka fem om morningen. Har overnatta hos gudmor Solveig i Oslo. Var virkelig koselig å se henne, "bonus" Tom, Thomas og Inga igjen. Vi spiste en knallgod lasagne til middag og praten gikk. Sovna sikkert ikke før nærmere midnatt og opp igjen kl fem. Tom var så snill og kjørte meg til flyplassen! På Gardermoen var jeg heeelt borte, var vel enda søvnig når jeg kom dit. Når jeg skulle i passkontrollen, så spurte dama bak skranken hvor skal du. Hun så litt rart på meg da jeg svarte Canada. Jeg skjønte ikke hva hun ville, før hun spurte via? – Oslo! Svarte jeg. Da lo ho godt, dama, og slapp meg forbi, når jeg stotra fram London. Heathrow var okej. Reisa over Atlanteren gikk fort, syns jeg. Satt ved siden av ei kvinne fra Jordan, Amal het hun. Ble så godt kjent med henne at hun ga meg nummeret sitt hvis jeg skulle komme via Halifax igjen. Reisen går fort når skravla går. Immigration i Canada var litt vrien. Måtte vise fram bevis på at jeg er student, men hadde lagt papirene i kofferten. Venta sikkert en time på bagasjen, før jeg kunne vise brevet til dama. Først når jeg hadde oversatt brevet til henne, fikk jeg stempel i passet. Flyet er 6 timer forsinka. Dritdårlig kundeservice gjør at jeg ikke frivillig fær hit igjen. Måtte stå flere timer i køen for å få informasjon. Og plaster på såret var en matkupong på 12 dollar. Da måtte jeg gjennom sikkerhetskontrollen to ganger, som var et helvete fordi jeg hadde så mye teknisk utstyr i sekken. Det var såvidt de ikke stripsearcha meg, hehe! En litt artig episode er at jeg har hatt nærkontakt med en hummer! Gikk innom Clearwater, som er en gourmetbutikk, med en enorm hummertank og spurte om jeg kan få se litt på en hummer. Da har jeg gjort det også! Man skal ta de mulighetene man får. If life gives you lemons, ask for a bottle of tequila and some salt! ;) Feb 17, 2008 Ikte olliime Noeliin Iqaluitii. Ottawa girdisiljus manai bures, moai innsjekkiime ja vácciime gateii. Doppe ledje Noelis oahpes olbmot, geainnna hupmagođii. Go boardinga álggii, de dajai Noel ahte son ii goit gille stresset ráidui čuoččehit. Na moai vurddiime ja humadeimme gitta fahkká álge munno čuorvut høyttalariin. Hehe, dat olbmot geat moai jáhkiime ledje ráidun Iqaluit-girdái ledje manname eará girdái ja girdišilljobargit ledje munno vuordime!! De gal logai Noel; Now it's time to go, when they start to call you up! Girdimátki manai bures. Vilges duoddarat nu guhkás go čalbmi oinnii! Lean veháš hirpmáhuvvan daid viiddis eatnamiid badjel! Iqaluitas bođii Leigh ovddal. Son lea Noela oahpis, eŋgelasalmmái, ja maiddái oahpaheaddji NACas. Son galgá oahpahit dan kurssas, masa mun álggán, Language and Literacy. Dan botta go čuoččuimet ja vurdiimet gálvvu, de fas čurvo munno Noela namaid høyttaleris! Noel garrudii ahte dál dieđusge leat láhppán munno bagasja. Manaime jearrat mii lei, de čájehuvvui ahte soames lei sádden ovtta olbmá viežžat munno! Noel lei hirpmáhuvvan ja dajai lea buorre mearka; soames diehtá ahte mun lean boahtime. Nunatta Residence lea namma dan sajis gos orun. Lea máilmme stuora viessu, dološ militearabáse viessu. Juohke lanjas čáhket njealjis orrut, nu ahte mu lanjas leat njeallje seaŋgga. Dáppe gávdno máimme stuora gymsála, gievrudanlatnja, kantiidna, dievva tv-lanjat, bassanlanjat ja basádanlanjat. Dieđát dat lea stuoris, go lea jurddašuvvon čáhkkehit máŋga čuođi soalddáha ja dás mii orrut, moaddelogi studeantta..! Ledjen ikte Leigh ja su eamida luhtte gaskabeivviid borrame. Su eamit Kyu (son lea lulli-Koreas eret) gohkkii nu njálgga biepmu; scampi ja guoli. Lei hui hávskkes eahket, muhto mun ledjen nu váibbas. Logeáigge eahkes doalvvui Leigh mu ruoktot. Dajai vel ahte son sávvá munnje "a good night's sleep" ja ahte vuoiŋŋastivččen ihttin! Dan sávven mun nai, go viimmat sutnjen seŋgii. YEAH RIGHT! Ihkku manai buollinálárbma! Ledjen nu njálgát oađđime, go álggii juoga huikit, ja dakkár infernalska jietna ii lean leaika! Gal don dieđát mun ledjen áibbas guovtti ilmmi gaskkas ja imaštin mii hearráid nie ges álggii rigeret. Mannen feaskárii, guovlalin goabbátge guvlui ja oidnen ahte buollineastadanuvssat ledje giddejuvvon. De árvidin ahte dát ferte leat buollinálárbma. Na ruovttoluotta latnjii, gárvodit joggebuvssaid pysjamasbuvssaid badjel, ullobáiddi ja ulloliinni ja vázzát vulos. Vuollin čužžo dievva olbmot, muhtimat pysjamasbuvssaiguin ja teppen birra. Eat mii goit šaddan gitta olggos mannat, vaikko galggašii várra gal. Buollinčáskkadeaddjit bohte ja fitne iskame mii lei. Soames lei álárpma bidjan johtui iešmielat! Na mii fertiimet vuordit dassái jáddadedje álárpma ja mus nu nahkárat! Gávastin aht gávastin. Jetlag, árvideames. Diibmu lei beal golbma. Odne lean boradan katiinnas frokosta. Albma american breakfast; french toast with syrup, omelett, bacon ja buđehat. Jus dainna lagiin joatkkan, de daiddan oba jorbbas go ollen ruoktot fas. Dál lean goit mailen ahte lean dearvan Iqaluitas ja manná bures dáppe. Hvite vidder saa langt oeyet ser. Her er et bilde av havet som er frosset. Dovddus fiskes girditoardna Iqaluitas. Det beroemte gule flytaarnet i Iqaluit. Guoldu ja dalki go vulgen Alttas, guoldu ja dalki go bohten Nunavutii! Uvaer naar jeg dro fra Alta, uvaer naar jeg kom til Nunavut! Čohkkán dál Halifaxa girdišiljus ja jugadan Starbucks gáfe. Lean leamaš jođus viđa rájes iđđes Norgga áigge. Idjadin mannan ija Oslos, Solveig risteatni luhtte. Lei nu hávski su, Toma, Thomasa ja Ingga oaidnit fas. Boraimet njálgga lasagne ja mus šadde nu nahkárat go gergen. In dáidde nohkkan ovdal gaskija, lihkkan fas 5 áigge. Tom lei nu siivui ahte doalvvui mu girdišilljui! Oslo girdisiljus ledjen jorbbodan. Ledjen várra ain nahkáriin go ollejin dohko. Go galgen pássakontrolla čađa, de jearai nisu skráŋkka duohken gosa mun galggan. Go vástidin Canada, de geahčai munnje jorbbodan čalmmiiguin. Mun in ipmirdan maid oaivvildii, ovdal jearai "Via?" ja vástidin Oslo! De gal reškkii nisu njálgát, ovdal mun fuobmájin ahte galgen dadjat London! Bessen goit viidáset, mojiin. Girdit ábi badjel manai johtilit! Čohkkájin hui smáđáhkes nissona guoras, gii lei Jordanis eret. Su namma lei Amal ja son nai lei oahpaheaddji. Oahpásnuvven oalle bures suinna, nu ahte attii vel iežas nummára munnje. Áigi gal golai go nie smáđáhkes mátkeolmmái lei. Immigration Canadas lei oalle garas. Mun fertejin čájehit duođaštusa ahte lean lonohallanstudeantan, muhto ledjen guođđán báhpira goffárii. Gárten goffára vuordit measta diimmu ja šaddagohten balus ahte massán vel girdi. Dopmen immigrationii báhpiriin ja čájehin nissonii dan. Dat lei dárogillii, nu ahte ballen son ii dohkket dan, muhto das čuoččui goit juobe Nunavut Arctic College, mu namma ja ahte lei lonohallanprográmma. De gal ožžon steampila pássii. Ledjen várra veahaš balus oaidnit, go de gal moddjái dat bargi skráŋkka duohken. Girdi lea 6 diimmu maŋŋonan!! Ja dál in olle Ottawai ovdal lagabui gaskijaáigge, de lean gohcan ja mátkkoštan jándora! Dáppe Halifaxa girdišiljus ledje ollu maŋŋoneamit ja kanselleringat odne ja dievva duhtameahttumis olbmot. In vuolgge nuppes dán girdišilljui vaikke mii de leaš. Gárten máŋga diimmu vuordit oažžut dieđuid- fertejin mannat olggos innsjekkingai ja sihtat biebmolihpu ja de fertejin vohon vázzit sihkarvuođabearráigeahču čađa, mii lea helvet, danin go mus leat nu ollu teknihkalaš rusttegat seahkas. Lean gallás gal, go osten biepmu dan 12 dollára ovddas, maid ožžon. Olmmoš ferte utnyttet daid vejolašvuođaid maid oažžu. Bessen eske duohtadit hummera! Mannen Clearwaterii ja jerren oaččungo duohtadit ovtta hummara. Doppe lei stuora máilmme tankka dievva hummariin, sihke unnibut ja stuorrát. Feb 9, 2008 Jagis 1921 vulge okta joavku sápmelaččat Vuolle-Mázes ealuineaset Baffin-sullui Canadai oahpahit inuihtaide boazodoalu. The Hudson Bay Company osttii ealuid sámiin ja suvde don beallái ábi. Mu máttaráddjá, máttaráhkku ja áddjárohkki, gii lei dušše jahkebeallásaš go vulge, ledje soapmásat sis. Muittán ahte áddjárohkki lávii muitalit sin vásáhusaid birra mátkkis, ee. dan stuora dámppa Nascopie birra. Son muitalii movt gumppet spedje ealu ja movt doppe bohccot nelgo, go ledje dakkár jieŋat, maid čađa ii beassan spehtain ge. Doppe ii lean ealát bohccuide, ja inuihtat eai lean guođoheaddjit, muhto bivdoálbmot. Dan mátkkis nissonolbmot oktan mánáineasetguin máhcce fas Sápmái dušše jagi maŋŋel, mu máttaráhkku ja áddjá nai. Máttaráddjá fertii báhcit vel jagi, muhto beasai iežas kontrávttas 1924:s. Boazodoallu Baffinsullos ii lihkostuvvan, muhto sii máhcce ruoktot eallinagi vásáhusaiguin! Dál, 85 jagi maŋŋel go áddjárohki máhcai fas Sápmái, de vuolggán mun dohko! Iqaluit, gosa galggan, lea oalle máttuidan dološ goahtesaji lahka. Jurddaš dan! -------- Noen undrer kanskje på hvorfor jeg er på tur til Nunavut. Den offentlige forklaringa er at jeg skal gjennomføre den siste lærerpraksisen der. Jeg skal ta to kurs på Nunavut Arctic College og blir der til 1. april. Men: Jeg har en (heller dårlig) skjult agenda der også! I år 1921 dro en gjeng reindriftssamer fra Nedre Masi med reinflokken sin til Baffin Island i Canada for å lære inuittene å drive med reindrift. The Hudson Bay Company kjøpte rein fra samene og sendte reinene samt eierne "over there". Min oldefar, oldemor og bestefar (morfar), som var bare halvåret gammel da reisen begynte, var noen av dem. Husker at bestefar pleide å fortelle historier fra reisen. Han fortalte om det store skipet Nascopie. Han fortalte om ulvene som åt opp flokken, og isen over beitet som gjorde at reinen sulta ihjel. Det var ikke levegrunnlag for reinflokken der, og inuittene var ikke gjetere, men et jaktende folk. Kvinnene og barna dro hjem til Sápmi etter et år, blant dem min oldemor og bestefar. Oldefar måtte bli igjen et år til, men ble løst fra kontrakten sin i 1924. Reindrift på Baffin Island mislyktes, men dem kom hjem med opplevelser for livet! Nå, 85 år etter at min bestefar kom hjem igjen til Sápmi, drar jeg dit! Iqaluit, hvor jeg skal, er relativt nært mine forfedres gamle boplass! Tenk deg det! Feb 8, 2008 Lean ráhkkaneame vuolgit ja lea issoras ollu hommamus diekkár guhkit mátkái. Lean viimmat viezzan mu stuora amerihkkakoffára ja galggasin várra páhkkegoahtit. Logan girjjiid Nunavuta ja inuihtaid historjjá birra. Ráhkkanan praktihkalaccat ja mentálalaccat. Dál ii leat go 6 beaivvi vel dassái vuolggán! =) Holder på med forberedelser og det er mye man skal gjøre før en sånn lengre tur. Har endelig henta den store amerikakofferten og skal vel egentlig bynne å pakke, sånn smått. Leser bøker om Nunavut og inuittenes historie. Forbereder meg både praktisk og mentalt. Nu er det bare 6 dager igjen til jeg skal reise! =)
http://karenmonika.blogspot.com/2008/02/
LO geassepatruljat leat jođus Romssas ja Finnmárkkus, mat bearráigehččet ahte nuorra bargiin leat dat rievttit mat sis galget. Jahkásaš doaimmain, man LO lágida, lea mihttun ovddidit oadjebas ja buriid bargodili nuorra bargiide miehtá riikka. Geassepatruljat finadit olu bargosajin Romssas ja Finnmárkkus boahttevaš vahkkuid ja sávvet deaivvadit olu nuorra bargiiguin miehtá regiovnna. Geassepatrulja oaseváldit leat sihke nuorra luohttámušolbmot ja eará áŋgirat fágasearvvis, áigot hupmat nuorra bargiiguin, vástidit sin jearaldagaide, ja fállet ráđiid ja doarjaga sin rivttiid ja geatnegasvuođaid birra bargoeallimis. Daid vahkkuid go geassepatruljat leat aktivitehtas, de geahččalit sii fokuseret earenoamážit nuorra bargiide geat vuosttaš barggus áigot čájehit ahte eai leat okto dilálašvuođas mii sáhttá leat sihke gelddolaš, muhto maid balddihahtti. – Juohke jagi oaidnit mii daid seamma rihkkumiid bargobiraslágas beare máŋgga bargosajis min regiovnnas. Rihkkunproseanta maŋŋel čađahuvvon patrulja ii njieja, muhto manná baicce nuppe guvlui. Dat lea issoras ovdáneapmi mii čalmmustahttá man dehálaš dát fágalihkadus ja geassepatrulja lea. Min mihttu lea sihkkarastit ahte buot nuorra bargiin leat dieđut sin rivttiid birra ja ahte sis lea oadjebas ja positiiva bargovásáhus, dadjá LO Romssa ja Finnmárkku fágalaš nuoraidčálli, Kirsten Lia, preassadieđáhusas. – LO geassepatrulja lea buot deháleamos maid LO bargá Romssas ja Finnmárkku nuoraide, ja dat lea movttegis patrulja mii galgá dahkat áŋgiruššama bargoeallimis sihke bargiide ja bargoaddiide, loahpaha LO Romssa ja Finnmárkkus fágalaš nuoraidčálli, Daniel Andres Ordenes.
https://www.avvir.no/bearraigehccet-ahte-nuorain-lea-oadjebas-ja-positiiva-bargovasahus/
kielten etäopetus hanke etsii sivutoimista tuntiopettajaa lukuvuodelle 2024-2025 Sivutoiminen tuntiopettaja pohjoissaamen kielen opetukseen, Saamen kielten etäyhteyksiä hyödyntävän opetuksen pilottihanke ajalle 6.8.2024-31.5.2025 Hanke tarjoaa perusopetusta ja lukiokoulutusta täydentävää saamen kielten opetusta saamelaisalueen kuntien ulkopuolelle. Lukuvuonna 2024-2025 hankkeessa opiskelee noin 200 oppilasta/opiskelijaa yli 100 koulusta ympäri Suomea. Saamen kielen opetuksen tarkoituksena on tukea oppilaan aktiivisen monikielisyyden kehittymistä sekä herättää kiinnostus kielitaidon elinikäiseen kehittämiseen. Opetusta annetaan 2 vh/ryhmä. Sivutoimiselle tuntiopettajalle on tarjolla opetusta 4 vh ja oppitunnit sijoittuvat pääasiassa klo 12-17 välille. Työ tehdään etänä. Opettajan kelpoisuusvaatimus määräytyy opetustoimen henkilöstön kelpoisuusvaatimuksista annetun asetuksen mukaan (986/1998). Tehtävässä on neljän kuukauden koeaika. Tehtävään valitun tulee esittää rikosrekisterilain 6§ 2 momentin mukainen ote rikosrekisteristä 30 päivän kuluessa valintapäätöksestä. Hakemukset liitteineen pyydetään lähettämään 1.8.2024 klo 15:00 mennessä https://www.kuntarekry.fi kautta. Mikäli hakemusta ei ole mahdollista toimittaa sähköisesti Kuntarekryn kautta, niin hakemuksen liitteineen voi toimittaa myös osoitteella: Utsjoen kunta, Sivistystoimisto, PL 41, 99981 Utsjoki. Kuoreen työavaimen numero. Hakemusasiakirjoja ei palauteta. Siidodoaibmasaš diibmooahpaheaddji davvisámegiela oahpahussii, Sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohttafidnui áigái 6.8.2024-31.5.2025 Sámegielaid gáiddusoahpahusa pilohtafitnus fállat vuođđooahpahusa ja logahatskuvlejumi dievasmahtti sámegiela oahpahusa guokte vahkkodiimmu. Lohkanjagis 2024-2025 fitnus studerejit 200 oahppi/studeantta sullii 100 skuvllas birra Suoma. Sámegiela oahpahusa ulbmilin lea doarjut oahppi aktiivvalas mánggagielatvuoda ovdáneami ja boktit beroštumi giellamáhtu agibeaiovddideapmái. Oahpahusa addit 2 vahkkodiimmu/oahpahusjoavku. Siidodoaibmasaš diibmooahpaheaddjis lea oahpahus 4 vahkkodiimmu ja diimmut sajáiduvvet eanáš dii 12-17 gaskii. Bargu lea gáiddusbargu. Oahpaheaddjiid dohkálašvuođagáibádusat mearrášuvvet oahpahusdoaimma bargiid dohkálašvuođagáibádusain addojuvvon ásahusa mielde (986/1998). Mearreáigásaš bargiin lea 4 mánotbaji iskkadanáigi. Virggiide ja doaimmaide válljejuvvon olbmot galget buktit rihkusregisttarlága 6§ 2 momeanttas oaivvilduvvon váldosa rihkusregistaris 30 beaivvi siste válljenmearrádusa diehtun oažžumis. Ohcamušaid oktan čuvvosiiguin bivdit sáddet maŋimustá 1.8.2024 dii 15.00 https://www.kuntarekry.fi bokte. Jos ohcamuša ii leat vejolaš doaimmahit elektrovnnalaččat Kuntarekry bokte, de ohcamuša čuvvosiiguin sáhttá doaimmahit maiddái čujuhusain: Ohcejoga gielda, Čuvgehusdoaimmahat, PL 41, 99981 Ohcejohka. Konfeluhta ala bargočoavdaga nummir. Ohcamušáššegirjjit eai máhcahuvvo. Lisätietoja - Lisätiedot - https://www.kuntarekry.fi/fi/tyopaikat/tuntiopettaja-613142/ - Utsjoen kunta, Sivistystoimi, Etäopetus - Osa-aikatyöTyöpaikkaMääräaikainenVirkasuhdeTäysi etätyömahdollisuus - 613142 - 6.8.2024 - OVTES - 12.7.2024 08:00 - 1.8.2024 15:00 - Opetus- ja kulttuurialaAineenopettajat ja lehtoritLappiUtsjokiKunta Hanna Helander, projektipäällikkö, p. 040 7012 094 Utsjoki (pohjoissaameksi Ohcejohka) on Suomen pohjoisin ja ainoa saamelaisenemmistöinen kunta. Saamen etäopetushanke, on Utjsoen kunnan ja Saamelaiskäräjien yhteishanke, joka tarjoaa saamen kielten etäopetusta perusopetuksen ja lukiokoulutuksen täydentävänä opetuksena. Sijainti Utsjoen kunta, PL 41 99910 Kaamanen Muut tehtävään liittyvät tied
https://www.kuntarekry.fi/fi/tyopaikat/tuntiopettaja-613142/
Latest news - Information regarding the corona virus - Sámi National Day at Sámi allaskuvla - Apply for Spring 2020 studies - Academic administration - opening hours - Ten points to know about before diving into studentlife - Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences - Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange! - Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta - World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018 Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide Sámi allaskuvlla ohcciidlogut čájehit ahte Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master (VUOMA 5-10) logut leat sullii nu mo leat leamaš diibmá ja ovddetjagi. Muhto 2022 ektui leat beali unnit ohccit bidjan dán oahpu vuosttašvuoruheapmin. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master (VUOMA 1-7) ohcciidlogut njidjet veahá dimmáža ektui, muhto sullii seamma oallugat leat bidjan dán oahpu vuosttašvuoruheapmin. Fuomáš ahte dá leat ohcciidlogut, dat eai daja maide dan birra ahte gallis devdet sisabeassangáibádusaid ohppui. Dat logut almmuhuvvojit easka geasset, go fálaldagat almmuhuvvojit. Ohcciin lea maid vejolašvuohta rievdadit oahpuid vuoruheami gitta 1.7.24 rádjái, ja dat lea maid áigemearri buktit duođaštusaid sidjiide geat gárvejit oahpu dán giđa.
https://www.samas.no/en/node/6251?page=5
Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1 Davvi Girji 2005. Mu guovtti jagi barggus Kárášjoga nuoraidskuvlla oahpaheaddjin 1960-logu álggus, de mun, seammaláhkai go earátge mu bargoskihpáriin, oalle farga fuomášin váikkuhusaid das ahte sámegielat oahppit rahče oažžut ollislaš ávkki skuvlla oahpahusas. Dát oahpahus lei eanaš leamaš dárogillii juo dán rájes go mánát, čieža jahkásažžan, ledje boahtán skuvlii vuosttaš háve. Vaikko 1949 rájes lei fálaldat geavahit eanet sámegiela smávvaskuvllas, de lei váttis čađahit oahpahusa mii ávkkuhii. Váttisvuohtan lei earret eará ahte váilo sámegielat oahpaheaddjit ja oahppogirječállit. Dán váilevašvuođa vigge buoridit nuvttá sámegielakurssa fállama bokte ja bálkálasáhusaiguin sidjiide geat máhtte geavahit giela veahkkin oahpahusas, muhto ii dás ovdánan mihkkege. Dasa lassin lei nu ahte eai váhnemat eaige báikkálaš politihkkárat liikon jurdagii geavahit eanet sámegiela oahpahusas. Muhto, jos ledje oahpaheaddjit geat máhtte sámegiela, de geavaheimmet sin smávvaskuvllas. Dieđusge lassánii ohppiid dárogiela gelbbolašvuohta jagiid mielde, dađi mielde man ollu juohkehaš servvoštalai dárogielat mielohppiiguin dahje/ja ollesolbmuiguin, muhto ollusiidda lei ain mealgat mii váillui ovdalgo máhtte dárogiela doarvái bures go gerge ovccát luohkás. Go skuvla badjelgeahčai ohppiid eatnigiela, ja sin kultuvrralaš árbbi muđui, de dat dagahii fuones bohtosiid, ii dušše kvalitehta ja viidát máhtuid ektui maid skuvla lei oahpahan, muhto maiddái ohppiid áddejumi ektui man árvvus iežaset giella, iežaset kultuvra ja historjá lei. Norgga sámegielat-dárogielat guovlluin skuvla ovddastii dušše ovtta kultuvrra, ja dat lei dáru. 1960-logus lei ain nu ahte sámi oahppit loahpahedje bákkolaš skuvlla "eahpelihkostuvvan Norgga nuorat"-steampaliin. Lei várra oalle soaittáhagas ahte daláš skuvlainspektevra Lydolf Lind Meløy fuomášii artihkkala guovttegielat oahpahusa birra Vuolleeatnamiid frisalašhálli guovlluin (Frisaeatnamis), seammás go sus lei vuolleeatnanlaš oahpaheddjiid joavkkus. Muhto dát soaittáhat lei dattetge dat mii dagahii ahte mun juovlamánus 1963:s vulgen oahppomátkái Frisaeatnamii ja guorahallen ahte sáhttetgo frisalaš guovttegiela skuvllat, ja sin vásáhusat, leat sámegiela guovlluide ávkin. Dán guovtti vahkkus, maid ledjen frisalaš guovlluin, deaivvadin ollu olbmuiguin geat iešguđeláhkai beroštedje guovttegielalaš oahpahusas, sihke praktihkalaččat ja teorehtalaččat. Frisaeatnama frisalašhálli skuvladirektevra mieđuštii mu sierranas skuvllaide, gos mun bessen guldalit oahpahusa, geahčadit oahpponeavvuid maid sii geavahedje ja háleštit sihke oahpaheddjiiguin ja ohppiiguin sin vásáhusaid birra. Mánáid frisalaš eatnigiella lei oahpahusgiellan álgo guoktejagi mánáidskuvllas, seammás go riikka váldogiela oahpahedje njálmmálaččat muhtun diimmuin, ja dasto, go mánát ledje oahppan lohkat ja čállit iežaset gillii, de ohppe váldogiela maiddái čálalaččat. Goalmmát jagi rájes de gielat dađistaga molso saji. Vuolleeatnamiid giella geavai oahpahusgiellan ja frisalaš giella doalahii diimmuid sierra fágan diibmoplánas. Frisalaččat ledje nappo ollen mealgat guhkkelii dán áigodagas go maid sápmelaččat ledje das ahte árvvusatnit eatnigiela geavaheami oahpahusas. Muhto frisalaččaid vásáhusat ná guhkás joavdat, muitalii ahte ii lean váttis oaidnit máŋga sullalaš beali. 1957:s adde lobi álggahit guovttegielalaš skuvllaid Frisaeatnamis. Gielddain gos gielalaš dilálašvuođat ledje vuohkkasat ásahit dákkár skuvllaid, galggai dál juohke skuvla ieš oažžut mearridit galggaigo rievdadit skuvlaplána ja geavahišgoahtit eatnigiela nugo bajábealde lea čielggaduvvon. Dát mearkkašii ahte skuvlla oahpaheaddjit fertejedje leat miehtemielalaččat dasa, ja ahte eanetlohku váhnemiin dahke dan seamma. Ovttaskas skuvlla eai galgan bajit eiseválddit mearridit dán áššis. Eahpádusat mat ovdanbohte, erenoamážit váhnemiid gaskkas, ledje vuosttažettiin go jáhkke ahte eatnigiela geavaheapmi hehtte oahppamis riikka váldogiela ja nu muđuige oahpahusa. Dasa lassin oaivvildedje ahte lei dárbbašmeahttun eatnigiela oahpahusain skuvllas - mánná han máhtii juo dan, ja gielas ii lean makkárge árvu stuorraservodagas. Dát čájeha ahte ii lean beare álgit guovttegiela oahpahusain buot guovlluin gos frisalašhálli ruovttut ledje eanetlogus! Muhto dađistaga go eanet skuvllat besse geahččaladdat, de heite eahpideames eambo ahte eambo. Muđui lea veara deattuhit ahte eatnigiella ii oahpahuvvon dušše danin ahte galggai leat álkit áddegoahtit riikka váldogiela. Skuvlla ulbmil han lei guovttegielalašvuohta, dát mearkkaša ahte galge máhttit ja dovdat guktuid gielaid, sihke frisalaš oahppit ja vuolleriikkaidgielalaš oahppit. Frisalaš pedagogat ledje álggahettiin fidnen oaivadeami walisalaččain Stuorra- Británnias, ja ain doalahedje lagas oktavuođa singuin. Walisalaččat ledje menddo njunnožis, sihke das mii guoskkai guovttegielalaš skuvladoibmii ja áššáigullevaš dutkamii. Walesa lei muhtun lágan Mekka buohkaide geat beroštedje guovttegielalaš oahpahusas, ja danin mu garrasit rávvejedje dohko mátkkoštit. Go sáddejin ruhtaohcama Álbmotskuvlaráđđái (Folkeskolerådet) (maŋŋá Vuođđoskuvlaráđđi (Grunnskolerådet)) oktan dievašlaš raporttain mu vásáhusaid birra Frisaeatnamis, de dan bures vuostáiválde. Ráđi ovdaolmmoš, Erling Slaatto, dattetge eaktudii ahte oahppomátkki boađus galggai leat ahte mun čállen sámegiela áppesa. Raporttaid lohkamis sii ledje dolkan. Dál háliidedje addit sámegielguovlluid skuvllaide konkrehtalaš fálaldatvejolašvuođa geavahit eatnigiela álgooahpahusas. Leihan illudahtti ahte guovddáš skuvlaeiseválddit dihte man deaŧalaš lei geavahit eatnigiela. Girko- ja oahpahusdepartemeantta evttohushan Sd. dieđáhusas nr. 21 (1962-63) lei maiddái duođai miehtemielalaš dán dáfus. Slaatto eaktudussii ii lean dattetge nu álki mieđihit go in máhttán sámegiela ja ledjen leamaš dušše moadde jagi barggus sámegiela birrasis. Mu guorahallamiid ulbmilhan lei vuosttažettiin guovdilastit mii dáhpáhuvvá oahpaheaddji ja oahppi gaskka riikkain gos geavahit guovttegielalaš oahpahusa álgoluohkáin, ja de juogadit mu dieđuid singuin geat máhtte dan praktihkalaččat geavahit Norggas. Akademihkalaš áigumušain mun in beroštan, vaikko mun dieđusge in sáhttán garvit oahpásmuvvamis dán fáttá doaibmi dutkamii. Skuvlainspektevrra Lind Meløy ja Kárášjoga bargoskihpáriid movttiidahttin váikkuhii dasa ahte mun loahpas gávnnahin ahte ferten duostat. Dát mielddisbuvttii sámegiela iešoahpahallama dakkár dássái ahte munnje lei vejolaš čallit teavsttaid mat ledje pedagogalaččat-metodihkalaččat dohkálaččat ja mat ledje ohppiid birrasis, sihke duođalaččat ja dovdduid geasuheaddjit. Dán áigodagas lei Finnmárkku oahpaheddjiide fálaldat lohkat jahkásaš virgelobiin oktan bálkkáin sámegiela vuođđofága Oslos, dáinna eavttuin ahte geatnegahttojuvvojit oahpahit vihtta jagi sámegiela guovlluin. Váivvádus lei orrut ja bargat Oslos, muhto dan buorrin lei ahte mus ledje máŋga sámegielat giellakonsuleantta das lahkosis. Maiddái universtitehtalektor Thor Frette čuovui prošeavtta beroštumiin ja lei stuorra veahkkin. Guovtti vuosttaš áppesa osiid nagodin ieš čállit. Goalmmát oassi gáibidii gielladási man mun in hálddašan ja nu Álbmotskuvlaráđđi (Folkeskolerådet) dohkkehii mieldečálli. Dát lei mu bargoskibir Kárášjogas, Hans Eriksen. 1964´ čavčča ledjen njeallje vahkku Walesas. Nugo vurden, de lei dát mátki stuorra ávkin munnje. Mun galledin earret eará ovcci skuvlla, ja daid gaskkas ledje njeallje giliskuvlla 90-100% walisalašhálli ohppiiguin. Buot skuvllain guldalin mo álgolohkan- ja čállinoahpahus oahpahuvvui eatnigillii, ja mo eaŋgalsgillii oahpásmuvve nubbingiellan. Dasa lassin ledje mus maiddái dáppe čoahkkimat oahpaheddjiiguin máŋgga dásis (earret eará oahpaheaddjiallaskuvllas), báikkálaš skuvlaeiseválddiiguin, dutkiiguin ja oahpponeavvuid lágideddjiiguin. Seammalágan mátkki mun čađahin maŋŋelis čakčat Luxembourgas. Doppe lea eatnigiella ja hállangiella letzeburgesch, skuvlla, girku, media ja eanaš girjjálašvuođa giella lea alladuiskkagiella, ja almmolaš giella (mii ii leat hállangiella) ránskagiella. Maiddái dáppe lei eatnigiella, duiskkagiela dialeakta, ožžon saji skuvllas, vaikko duiskkagiella lei váldooahpahusgiella. Skuvla Luxembourgas lei nappo golmmagielalaš. Ođđajagemánus vulgen Finnmárkui, namalassii Guovdageidnui ja Kárášjohkii. Eanaš áiggi orron Guovdageainnus vai oahpásmuvan skuvladilálašvuođaide ja dilálašvuođaide muđui. Kárášjohka lei dan áigodagas beakkán go lei stuorra báikkálaš vuostálastin geavahit sámegiela skuvllas, ja sámegielat oahpaheddjiid virgáibidjamat ledje moadde jagi ovdalis hirpmahuhttán máŋgasa. Guovdageainnu servodat lei dán dáfus eanet miehtemielalaš. Guktuin báikkiin dattetge ledje oahpaheaddjit čađa positiivvalaččat. Siihan beaivválaččat oidne ahte dárogiela oktoráđđejeaddji dilli váikkuhii boasttu guvlui. Guovdageainnus ledje muhtun oahpaheaddjit, Lise Bamrud, Liv Johnsen ja Inger Seierstad, bargan áigumušaiguin ráhkadit oahpponeavvuid mat sáhtte leat áhpun ohppiide oažžut stuorát ávkki oahpahusas. Mu bargui lei hui ávkkálaš beassat ráđđádallat singuin ja gullat sin vásáhusaid. Mus lei erenoamáš lagas ovttasbargu Inger Seierstadain, gii galggai sárgut govaid áppesii. Mun sáhtten sutnje čájehit gaskaboddosaš bargoevttohusa, ja dáinna vuođuin sáhtten čilget makkár govaid mun ledjen smiehttan livčče heivvolaččat. Go son gárvii vuosttaš sárgojuvvon govaid, de illudin go dát ollásit orro heivemin mu čállosiidda. Su govat dagahedjege ahte mánát liikojedje girjjiide. Liv Johnsen (Jerpseth) ráhkadii maŋŋá dárogiela nubbingiellan álgooahpahusoahpponeavvuid. Áppesa golbma oasi, bagadusaiguin ja bargobihtáiguin, almmuhuvvojedje áigodagas 1967-69. Vuosttaš oasi, lás'se ja mát'te - ruovtos, ođasmahttii Sverre Hatle ja almmustuvai 1977:s namahusain dá læba lás'se ja mát'te. 1980:s dát almmustuvai ođđa deaddileamis go riektačállin rievddai. Seamma dáhpáhuvai dieinna guvttiin eará osiin, Lás'se ja Mát'te - Jåđos ja Lás'se ja Mát'te ja sudnu us'tibat. Sihke Guovdageainnus ja Kárášjogas čielggadin oahpaheddjiide pedagogalaš vuođu ahte vuoruhit eatnigiela álgooahpahusgiellan, ja eará guovlluid giellaseaguhusbirrasiid vásáhusaid. Kárášjogas lei maiddái erenoamáš dárbu geavahit liibba čielggadit skuvlastivrii ja berošteaddji váhnemiidda mo dát oahpahus doaimmai, ja makkár bohtosiid sáhtii vuordit vásáhusaid vuođul mat ledje dáhkkon eará riikkain sulastahtti dilálašvuođain. Mii fertet dás muitit ahte Kárášjoga sámiid álbmotčoahkkimis, cuoŋománu 9. beaivve 1960:s, 87:s 89 olbmos dohkkehedje cealkámuša Norgga ráđđehussii mas ee. čuovvovaččat celkojuvvui sámegiela geavaheami birra skuvllas: "Mii oaivvildat ahte lávdegotti evttohus (Sd. dieđáhus nr. 21) ahte eanet sámegiela skuvlii fievrredit lea lihkohis maŋáslávki, mii heađušta ovdáneami ja dagaha stuorra váttisvuođaid nuoraidasamet sin boahtteáiggi birgemis. ...Go juohke sámegiela oahppodiibmu vissásit duvdá eret eará deaŧalaš skuvlafágaid, de mii nannosit vuosttaldat sámegiela oahpahusa ja dohkkehat sámegiela dušše veahkkegiellan. ... ja otnáš duohta dilálašvuođas mii oaivvildat ahte Girkodepartemeantta skuvlanjuolggadus beaiváduvvon 18.04.1898 galgá leat min báikki skuvlla boahtteáiggi njuolggadussan." Riektavuođa dihtii berre namahuvvot ahte cealkámušas maiddái addui vejolašvuohta ásahit sierra linnjáid váhnemiidda geat dáhttot iežaset mánáide eanet sámegiela oahpahusa geavaheami. Cealkámuš nappo čájeha seamma balu go maid olbmot Friseatnamis ja Walesas ledje dovdan. Dán sáhtii áddet go muitá váttisvuođaid maid sápmelaččat ledje deaividan stuorraservodagas ja Norgga eiseválddiid ektui go sis lei heajos dárogielmáhttu ja váilevaš oahpahusávkkástallan. Go máŋga buolvva ledje ferten duhtat vuolimuš beavdegeahčai, de áddemis olbmot sávve eará boahtteáiggi mánáidasaset. Mu bargun lei geahččalit čilget ahte guovttegiela skuvllas lei seamma ulbmil go maid siige háliidedje. Dán ulbmila juksanvuohki lei dagahan áddejumi ahte nuppebeliid dat lei. Rievdadan dihtii doaibmi boasttuáddejumiid ja -guottuid, de lei dárbbašlaš čielggadit jáhkehahtti láhkai ja čielgasit manin dát vuohki válljejuvvui ja man láhkai dat lei doaibman buoremusat. Deaivvadeapmi skuvlastivrra miellahtuiguin ja berošteaddji váhnemiiguin ii gal dagahan ahte dallánaga earáhuhtte ovddeš oainnuid, muhto ii lean gal nuge ahte sii "borre" mu, nugo muhtun mu bargoskibir lei einnostan. Go dovdá riidduid mat ledje olbmuid gaskkas geat ledje mielas ja geat ledje vuostá Sámelávdegotti evttohusa skuvlaáššis, de soittii leat ovdamunnin ahte mun dán oktavuođas ledjen olggobealboahtti amas olmmoš ja ahte mun sáhtten duođaštit positiivvalaš vásáhusaid riikkain nugo Vuolleeatnamiin ja Stuorra-Británnias. 1966´ geasi lágidii Álbmotskuvllaráđđi kurssa Leavnnjas giellaseaguhusguovlluid oahpahusa birra, ja doppe mun ožžon liibba čielggadit áppes-girjjiid. Maŋŋá lágidedje eanet diekkár geassečoahkkimiid, ee. Sieiddás (Deanus).Álgooahpahusa eatnigiela geavaheami vuođđun leat guorahallamat mat duođaštit ahte ollislaš giella- ja doabaovdáneapmi dušše ovdána eatnigiela bokte, namalassii giela bokte mii addá mánnái oadjebasvuođa ja masa mánás leat dovddut. Mánnávuođashan dákkár ovdáneami vuođđu láhččojuvvo. Eatnigiela čiekŋudeapmi maŋŋá, ja ođđa gielaid oahppan, goazahuvvo mealgadii go dát vuođđu lea váilevas dahje ii oppa leatge. Mu bargu áppesiin ja mu guovttegiela skuvlla "propagánda", lei áibbas konkrehtalaččat oaivvilduvvon doarjut sámegielat máná dárbbu sáhttit ávkin atnit oahpahusa seamma vuođu alde go dárogielat mánát ledje sáhttán dahkat. Seailluhit iežas giela ja iežas kultuvrra, ja dáidda láhčit lunddolaš saji skuvlii, oidnen mun (ja oainnán) deaŧalažžan máná iežas dihtii. Hálddašeaddji giela ja hálddašeaddji kultuvrra stuorra váikkuhus, sáhttá álkidit doalvvuhit máná jáhkkit ahte su iežas duogáš ii leat mange veara jos galgá eallimis lihkostuvvat. Muhto ii oktage sáhte ollensadjái vuolgit jos ii dovdda vuolggasaji, beroškeahttá eallima dásiin. Iežas duogáža diehtit, ii leat makkárge bahán go galgá máilbmái vuolgit. Jos mánáid bágge dán vajálduhttit go leat guđa dahje čieža jagi boarrásat, de sin ala bidjet noađi mii sáhttá šaddat lossat guoddit.
http://skuvla.info/skolehist/boon-s.htm
Latest news - Kaleanddar 2020 - Sámi lohkanguovddáža juovlakaleanddar - Reálafágaáŋgiruššan: Matematihka bargoseminára mánáidgárddiide - Reálafágaáŋgiruššan: Matematihka bargoseminára vuođđoskuvlla oahpaheddjiide - Maid mearkkaša máhttit matematihka? - Čuovvolahttin Sámegiela lohkama nationála geahččalemiin - Gielladoaibma giellavahkkui - Dovddut plakáhtas - Sámi lohkanguovddáža giellavahkku doaimmat Álgosiidu Sámi lohkanguovddáš lea ráhkadan spealuid mat nannejit ee. máná giellaovdáneami, sátneriggodaga ja gielladiđolašvuođa. Spealut heivejit mánáidgárdái ja smávvaskuvladássái. Spealut leat davvi,- julev- ja lullisámegillii. Mii leat ráhkadan čuovvovaš spealuid: Mu vuosttaš lotto, Riibmalotto, Goallossánit, Njelješkoarttat ja Govvagoarttat, dahje ságastallangoarttat, main ulbmilin lea ahte mánná galgá daid bordit rivttes ortnega mielde. Spealut leat nuvttá ja daid sáhttá diŋgot e-boasta bokte: [email protected] dahje ieš čálihit www.ovttas.no siidduin. Najonalt senter for samisk i opplæringa har utarbeidet spill som bl.a. styrker barns språkutvikling, ordforråd og språkbevissthet og passer for barnehage og småskole. Spillene er på nord,- lule- og sørsamisk. Vi har utarbeidet følgende spill: Mu vuosttaš lotto (Min første lotto), Riibmalotto (Rimlotto), Goallossánit (Sammensatte ord), Njelješgoarttat (Firkort) og Govvagoarttat (Sekvenskort). Disse er gratis og kan bestilles pr. e-post: [email protected] eller lastes ned fra www.ovttas.no.
http://lohkanguovddas.no/se/odda-spealut?page=4
Osten girdibilehtaid Amsterdamii. Aigun gaskkamuttus borgemanus dohko.3-4 beaivvi dieppe. Ná mun gal lean duhtavaš dainna! Juo, odne geahččalin syhkkelastit mu odda sparkesykkeliin, na in gal ollen nu guhka dainna. Vissa buoremus syhkkelastit mihtin visti siste, omd. Allaskuvlas ;) Lean oastán odne diekkár dinga, doaivvumis dies lea ávki. Muhto goit ii leat nu divrras mávssii. Oktiibuot 99 ruvnno. Ihttin lea plána geahččalit bargui dáinna syhkkelastit. :)
http://sapmelash.blogspot.com/2011/07/
Ođđasat - Oahppá sámi bajásgeassinvuogi - SáMOS konferánsa "Unna olbmožiid dihtii" - guhkiduvvon dieđihanáigemearri - Muitosánit gudneduojár Jon Ole Andersena eretvádjoleami oktavuođas - Háliidedje oahpásnuvvat Sámi allaskuvllain - Kuhmunen mielde rámmaplánalávdegottis - Oza čavčča oahpuide! - Sámi allaskuvla váldá oasi morrašis - Rabasbeaivi 2023 - Unique on-line courses on special education Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon Sámi statistihka fágalaš analysajoavku lea almmuhan Sámi logut muitalit 15 raporta. - Mii leat duhtavaččat go leat lihkostuvvan bures dáinna bargguin sihke siskkáldasat FASS-joavkkus ja maid ovttasbargguin čálliiguin. Dát raporta ii leat boađus dušše loguin ja analysain; muhto čájeha 2023 gova sámi duohtavuođas, maid hárjánan dutkit leat čállán. Mii doaivut ahte raporta addá eanet ja čiekŋaleappot ipmárdusa sámi statistihkas ja dan mearkkašumis dálá servodagas muitala analysajoavkku jođiheaddji Inger Marie Gaup Eira. 2008 rájes lea Sámi logut muitalit – ráidu guoskkahan ollu surggiid. Eanemus čállosat leat leamaš skuvlla ja oahpahus guoski áššiid birra. Sámi logut muitalit 15 almmuheamis ledje čuovvovaš čallit ja artihkkalat: Kevin Johansen: Artihkal "Sámegiella formálalaš oahpahusas – dán ovdáneami treanddat" čájeha movt sámegiela oahpahus lea ovdánan iešguđet oahpahusdásiin Norggas, mánáidgárddi rájes alit ohppui. Artihkkalis guorahallojuvvojit sihke vejolašvuođat ja hástalusat mat sámegielas leat formálalaš oahpahusas. Mikkel Berg Nordlie: "Gávpotsápmelaččaid guovddášguovllut" artihkkalis gieđahallá gažaldagaid sámi urbaniserema ja gávpotsámiid ássanguovlluid birra. Dutki čujuha máŋggaid hástalusaide dieđuid ektui, maiddái dakkár doahpagiid nu go "urbanisma," "urbána guovllus," ja "sápmelaš." Kathrine Ivsett Johnsen: Artihkal "Stáhtalaš boazodoalu stivren ii soaba oktii sámi boazodoallomáhtuin" guorahallá movt stáda hálddašeapmi boazodoalus Norggas ii oktiivástit árbevirolaš sámi boazodoallomáhtuin. Čálli fuomášuhttá ahte rasjonaliserenpolitihka 1970-logus lea čuvvon otná beaivái ja dat lea dehálaš go galgá ipmirdit otná hástalusaid boazodoallosuorggis hálddašeami bealis. Tor A. Benjaminsen: Artihkal "Leago Norgga narratiiva sámi boazodoalu birra rievdamin?" guorahallá movt medias leat čallan boazodoalu birra. Sámi boazodoallu lea guhká adnojuvvon váttisvuohtan norgga servodagas. Earenoamážit lea boazodoallu Finnmárkkus cielahuvvon almmolaš digaštallamis. Artihkal čájeha dattege dát muitalanvuogit/narratiivvat leat rievdan. Svein Disch Mathiesen, Eli R. Skum ja Lars Moe: Artihkkalis "Bohccot mat jávke" artihkkalis gehččet rievdadusaid Norgga boazodoalu statistihkas ja práksisis mat gullet gáldemii. Historjjálaččat leat gáskkihat dehálaččat sámi boazodoalus, muhto seammás de eai leat váldon mielde Norgga boazodoallostatistihkkii ja gálden gildojuvvui 2010:s. Čállit guorahallet maiddái sullasaš dáhpáhusaid Soajatuniovnnas gáskkihiid oktavuođas. Anders Sønstebø addá jahkásaččat oppalašgeahčastaga Statistihkalaš guovddášdoaimmahagas, mii buohtastahttá ja kommentere oktilaš statistihka iešguđet servodatsurggiin. Loga raporttaid dán siiddus: Almmuheamit | Sámi logut muitalit (samilogutmuitalit.no)
https://www.samas.no/se/a/sami-logut-muitalit-15-raporta-lea-almmuhuvvon?page=9
Guovddášbellodat, Gb (dárogillii: Senterpartiet, Sp) lea Norgga registrerejuvvon politihkalaš bellodat mas lea vuođđu norgga vuođđoealáhus, vuosttažettiin boanda- ja guollelihkastemiide. Bellodat álggahuvvui riikačoahkkimis Norgga Boandalágas (Norges Bondelag) 1920:s, dalle lei namma ”Bondepartiet” (B) ja lei nubbi luohkábellodat Norggas Bargiidbellodaga maŋŋel. Bellodat heaittihii oktavuođaid boandalihkahussii 1922:s, ja 1959:s bellodat rievdadii nama Guovddášbellodahkan. Guovddášbellodat lei skábmamánu 2005 rájes golggotmánu 2013 rádjái ráđđehusas oktan Gurutbellodagain ja Bargiidbellodagain dan ruksesruoná ráđđehusas. Ovddit háve go Guovddášbellodat lei ráđđehusas, dat lei oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain Guovddášráđđehusas. Dat lei dat vuosttaš ráđđehus Norgga historjjás mii šattai guođđit ráđđehusa go vásihedje stuora vuostehágu Stuoradikkis ovtta birasášši dihte. Maŋŋel go Åslaug Haga heittii dearvvašvuođa gežiid dihte geassemánu 19. beaivve jagis 2008, doaimmai Lars Peder Brekk bellodatjođiheaddjin. Liv Signe Navarsete válljejuvvui ođđa bellodatjođiheaddjin čakčamánu 12. beaivvi 2008:s ja čohkkái 2014 rádjái. Cuoŋománu 7. b. 2014 válljejuvvui Trygve Slagsvold Vedum jođiheaddjin. Guovddášbellodaga nuoraidorganisašuvnna namma lea ”Senterungdommen”, ja bellodaga aviissa namma ges ”Sentrum”. Bellodaga nissonjoavkku namma lea ”Senterkvinnene” ja bellodagas lea sierra Sámepolitihkalaš ráđđi.
https://se.wikipedia.org/wiki/Guovdd%C3%A1%C5%A1bellodat
Latest news - Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi - Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune - Samisk utdanningskonferanse: nye frister - Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding - Samers helseforhold - Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke - Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer - Studieprogrammer høsten 2024 - Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole juli 03. beaivi 2018 Ain rabas oahpposajit Sámi allaskuvllas leat čavčča 2018 ain rabas oahpposajit eanas oahpuide. Boađe studeantan máilmmi áidna sámegielat oahppoásahussii! Mii fállat gelddolaš oahppoprográmmaid ja ovttaskas oahpuid sámi ja álgoálbmot perspektiivvas. Oahppoprográmmat: Oahppoovttadagat: Lea maid vejolaš čoaggit ovttaskas oahpuid ja hukset friddja bacheloroahpu, dahje dušše lohkat muhtin ovttaskas oahpu Sámi allaskuvllas. Mii fállat oahppoovttadagaid boazodoalus, duojis, sámegielas, servvodatdiehtagis, álgoálbmotjournalistihkas ja oahpaheaddjeoahpuin. Boazodoalus: Duojis: Sámegielas: Servodatdiehtagis: Journalistihkas: Oahpaheaddjeoahpuin:
https://www.samas.no/nb/node/4383?page=3