Split (1)

train · 33.1k rows

text stringlengths 163 1.05M	url stringlengths 16 927
Ođđasat - Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas - Studeanttaviesu almmolaš rahpan - Sámi allaskuvlla almmolaš rahpandoalut - Etnešguovttos: Konsearta kantiinnas 16.08.23 - Ođđa rektorin oahpásmuvvat - Ollu oahput ja alla ohcciidlogut Sámi allaskuvllas - Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oahpuide - Sámi allaskuvlla ođđa stivra - Plánegoahtán almmuhit dán jagaš "Sámi logut muitalit" raportta Stádabušeahtta 2019 Sámi allaskuvlla rámmaruhtadeapmi bissu seammá dásis. Ruhtadeapmi lassána 2,6 miljovnnain, mii oalle justte gokčá hadde- ja bálkálassáneami. Oktiibuot oažžut 93,3 miljon ruvnno stádabušeahta bokte. Lassáneapmi lea čadnon guovtti váldooassái: vuođđorámmii ja boađusjuolludeapmái. Sámi allaskuvlla vuođđorámmii addo lassáneapmi mii galgá gokčat hadde- ja bálkálassáneami. Das aŋkke gesso 455 000 ruvnno nu gohčoduvvon "avbyråkratiseringsreformen" geažil. Dat lea ráđđehusa politihkkalaš váikkuhus man ulbmil lea stádalaš ásahusaid movttidahttit beaktileabbon bargat. Boađusjuolludeami lassáneapmi lea čadnon studeantalohkui ja dutkamii 2017s. Dutkanoassi stuorru 888 000 ruvnnuin, earenoamážit dan geažil go 2017s lihkostuvaimet EO-ruhtadeami ja BOA-sisaboađuid háhkat. Vaikko ledje earenoamáš buorit studeantalogut 2017s, de aŋkke unnu ruhtadeapmi 227 000 ruvnnuin dan geažil go kandidáhttabuvttadeapmi unnui. Buvttadeapmi lea unni earret eará dan geažil go oahpaheaddjeoahppu ii oba álggahuvvonge 2013s, ja nu eai geargan kandidáhtat 2017s. Go visot dáid bidjá oktii, de bušeahttalassáneapmi justte gokčá hadde- ja bálkálassáneami. Dat ges mearkkaša ahte Sámi allaskuvlla ruhtadeapmi bissu seammá dásis. Bušeahttadetáljaid birra sáhtát eambbo dás lohkat.	https://www.samas.no/se/a/stadabuseahtta-2019?page=6
Ođđasat - Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi - Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain? - Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri. - Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon - - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča! - Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra - Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas - Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon - Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?" Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra Antologiija "Searvedoaibma: Art and Social Communities in Sápmi" vuolggasadji lea paradoksas, mii laktása sámi dáidaga ja kultuvrra sajádahkii. Maŋimuš jagiid sámi dáidda ja duodji leat ožžon ođđa oinnolašvuođa riikkaidgaskasaččat, ja máŋggat sámi dáiddárat ja duojárat leat ovdanbuktán bargguideaset árvvus adnojuvvon čájáhusain ja institušuvnnain. Goittotge eavttut bargat sámi dáiddárin Sámis eai leat rievdan seammá láhkai. Sámi dáiddainstitušuvnnat leat ain unnán, sámi dáiddamusea váilu ain, davviriikalaš álbmotstáhtaid ekonomalaš doarjjaráhkadusat eai leat vuogáiduvvan rájiid rasttildeaddji sámi dáiddasuorgái, ja sámi dáidaga kuráhtorovdáneapmái váikkuha menddo dávjá dat ahte ii leat sámegiellamáhttu iige máhttu árbevieruin ja bargovugiin. Mathias Danbolt, Britt Kramvig ja Christina Hætta leat doaimmahan girjji Sámi allaskuvlla Dieđut-ráiddus. Girji sisttisdoallá čállosiid eanaš sámi dutkiin, kuráhtoriin ja dáiddáriin, geat suokkardallet eavttuid bargat sámi dáidagiin ja dujiin áigodagas, masa lea mihtilmas duohtavuođa- ja soabadanproseassat ja aktivisttalaš vuostálastin sihke koloniijaválddi ja Davviriikkaid álbmotstáhtaid geavadagaid ja politihka vuostá. Girjji čállosat gieđahallet viidát iešguđet fáttáid, mat leat guovddážis sámi dáidaga ja servošiid geaidnoruossas dán áigge, queer sámi deaivvadanbáikkiid mearkkašumis performánssa ja dánsuma vejolašvuođaide ja soabadanproseassaide. Ovttas čállosat bohciidahttet gažaldagaid sámiid iešmearridanrievtti mearkkašumis sámi dáidaga ja kultuvrra ja ovdaneapmai – ja dat laktásit nannosit dáistaleapmái eanan- ja čáhcevuoigatvuođain. MIELDE: ELISABETH STUBBERUD, TUULA SHARMA VASSVIK, GUNVOR GUTTORM, IŊGA ELISA PÅVE IDIVUOMA, SAMUEL VALKEAPÄÄ, ERIKA DE VIVO, CHRISTINA HÆTTA, GRY FORS SPEIN, ASLAK HEIKA HÆTTA BJØRN, JENNI LAITI, PETRA LAITI, NIILLAS HOLMBERG, BRITT KRAMVIG, JA MATHIAS DANBOLT Oktavuođat: Mathias Danbolt ([email protected]) or Christina Hætta ([email protected]). Jus háliidat diŋgot girjji, váldde oktavuođa: [email protected]	https://www.samas.no/se/a/odda-girji-sami-daidaga-ja-duoji-dili-birra?page=2
Allaáiggálaš buresboahtin Beijingas Majestehtaguovttos Gonagas ja Dronnet leaba guossástallamin Kina, gosa Eksellense Presideanta Xi Jinping lea sudno bovden. Odne sávve sudnuide buresboahtima allaáiggálaš seremoniijain olggobealde Álbmoga stuora hálla Almmálaš ráfi báikkis. Álbmoga friddjadahkan veahka lei seremoniija rámman, ja Presideanta Xi Jinping ja Kina vuosttašroavvá, Peng Liyuan sávaiga Gonagasbárrii buresboahtima Kinai. Našunálalávlagat čuojahuvvo ja Gonagas Harald inspiserii gudnisoalddáhiid, fárrolaga Presideanttain. Almmolaš govven Álbmoga stuora hálla olggobealde. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix Gonagasbárra bijai kránssa Álbmoga sáŋgáriid Monumeantta lusa. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix Mannjel seremoniija láidesteigga Presideanta Xi Jinping ja Gonagas Harald dien guovtti riika delegašuvnnaid ságastallamiidda, gos Norga ja Kina vuolláičáliiga golbma stuora ovttasbargošiehtadusa. Šiehtadusat gusket dutkan, innovašuvdna, ealáhusaid ja falástallan ovttasbargui. Stuorámus ealáhusdelegašuvdna mii goassege leamaš Go Gonagasbárra lea stáhtaguossástallanmátkkiin, de sudno fárus lea álo stuora delegašuvdna mas lea norgga hálddahusa, kultuvrra, dutkama ja ealáhusaid ovddasteaddjit. Ealáhusdelegašuvdna mii dán Kina mátkkis lea Gonagasa ja Dronnega fárus, lea stuorámus joavku mii goassege leamaš sudno fárus. Badjel 300 olbmo geat ovddastit norgga doaimmaid leat mielde, ja sis leat ollu čoahkkimat kiinnálaš kundariiguin, gálvolágideddjiiguin ja ovttasbargiiguin. Gonagas Harald rabai ealáhuskonferánssa Beijingas. Govva: Heiko Junge, NTB Scanpix Odne iđđes rabai Gonagas Harald stuora ealáhuskongreassa Beijingas: Norway-China Business Summit 2018. Sártnistis deattuhii Gonagas dan mot gávppašeapmi ja ealáhusovttasbargu maiddái ásaha politihkalaš gulahallama, ovttasbarggu ja fierpmádagaid. - As we expand our trade and technological cooperation into new areas, such as medical, welfare and environmental technologies, we must learn from each other's challenges and successes. Our economic relations are thus about far more than just business. They also create a room for political dialogue, cooperation in the field of education, and important scientific networks. Olles 24 ovttasbargošiehtadusa vuolláičállojuvvo otná konferánssas. Munch kiinnálašgillii Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leigga maiddái dilálašvuođas gos ođđa girjeráidu «Edvard Munch. Samlede malerier» almmuhuvvui kiinnálašgillii, kulturlunšša oktavuođas mii lágiduvvui norgalaš resideanssas Beijingas. Muncha dáiddalašvuohta presenterejuvvo njealji girjjis, ja girjealmmuheapmi lea vuosttaš oassi stuora Munch-čájáhussii mii galgá leat Beijinga Našunálamuseas ja Shanghai Museas boahtte čavčča. Beijinga Našunálamusea direktevra Wang Chunfa ja Munchmusea direktevra Stein Olav Henriksen almmuheigga girjjiid. Govva: Heiko Junge / NTB Scanpix Beijinga Našunálamusea lea okta máilmmi stuorámus museain ja doppe fitne badjel gávcci miljovnna guossi 2017:s. Čájáhusas galget lea birrasii 100 dáidaga Munchmusea čoakkáldagas, daid searvvis 50-60 maleriija. Dat šaddá njealját geardi go Edvard Munch čájehuvvo Kinas – vuosttaš geardde lei 1961:s. Bankeahtta Odne eahket leaba Gonagas ja Dronnet Presideantabára guossit bankeahtas Álbmoga stuora hállas. Ihttin joatká Gonagasbárra guossástallanmátkkis. De soai guođđiba Beijinga ja joatkiba mátkki Shanghai gávpogii, gos maŋemus oassi stáhtaguossástallamis galgá čađahuvvot. Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas: Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid. Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus.	https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?sek=74887&tid=165742
Latest news - Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla - Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur - Nå kan du søke på høstens studier - Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab - Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023 - Søk studier til våren 2024 - Utvid din kompetanse innen samisk språk - Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning - Samiske tall forteller 15 er publisert Leif Rantala muitun Sámi allaskuvlla muitosánit Leif Rantalai (26.12.1947 – 8.1.2015) Ođđajagemánu 8.beaivve 2015 jámii Leif Rantala. Son devddii 67 jagi diibmá juovllaid. Máŋgasat mis leat dovdan su persovnnalaččat dahje bargguid bokte, sámegiela ja -kultuvrra oahpaheaddjin, čeahpes jorgaleaddjin ja dulkan, doaimmaheaddjin ja nuortasámi kultuvrra ja historjjá berošteaddjin ja dutkin. Mii moraštit ovttas su bearrašiin. Leif mearkkašii ollu gulahallamii Nuorta-Sámi ja oarjebeale sámiid gaskkas. Giellačeahppin son álkit vánddardii giellarájáid rastá, máhtii sajuštit dieđuid kultuvrralaš ja gielalaš kontekstii ja sihkkarastit buori gulahallama. Leif doaimmai máŋggaid logijagiid jorgaleaddjin ja dulkan sámegielas suoma-, ruoŧa-, eŋgelas- ja erenoamážit ruoššagillii, ja nuppe guvlui. Son lea jorgalan čáppagirjjálašvuođa, etnográfalaš čállosiid, historjjálaš dokumeanttaid, dutkiid mátke- ja bargomuitalusaid ja dutkamušaid, ja maiddái Sámiráđi julggaštusaid ja eará kulturpolitihkalaš dokumeanttaid main lea mearkkašupmi miehtá Sámi. Ruoššabeale Sápmái son lea mearkkašan hui ollu. Son lea áŋgiris bargguidis bokte čoaggán dieđuid, govaid, girjjiid, kárttaid, dujiid ja eará dávviriid ja dehálaš historjjálaš materiálaid Nuorta-Sámis ja erenoamážit Beahcáma guovllus ja áhkilsámi guovllus. Su čoakkáldagas lea stuorra árvu. Lappi universitehta (Roavvenjárggas) lei Leifa váldobargosadji. Son oahpahii ja bagadalai, váldoáššis davvisámegiela ja sámi kultuvrra. Lappi universitehta čálaráidduin Leif almmustahtii ollu čállosiid. Mii muitit giitevašvuođain Leif Rantala, Sámi ustiba, giellačeahpes jorgaleaddji, áŋgiris dutki ja dieđuid čeahpes gaskkusteaddji. Ráfi lehkos su muittuin. Sámi allaskuvla Rektora bok	https://www.samas.no/nb/node/678?page=2
Latest news - Tospråktesten våren 2024 - Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk - Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg - Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene? - Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk - Ny bok om samisk kunst og duodji lansert - - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere! - Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi - Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole Dutket mánáid giela ja jurddašeami Sámi allaskuvlla dutkit áigot guorahallat makkár oktavuohta lea mánáid giellageavaheamis ja ehtalaš jurddašeamis. Ulbmil lea čielggadit mot mánáidgárde- ja skuvlamánát dulkojit ja árvvoštallet iešguđetlágan ehtalaš gažaldagaid, ja dasto guorahallat mot dát árvvoštallan boahtá ovdan mánáid gielas. – Prošeakta galgá addit lassidieđuid mánáid giellaoččodeamis ja das mot mánáidgárddis ja skuvllas sáhttá ehtalaš áššiid birra ságastallat mánáiguin, dadjá prošeaktajođiheaddji Johanna Johansen Ijäs. Prošeakta bistá golbma jagi, ja dan ruhtada Norgga dutkanráđđi. Sámi allaskuvla lea ráhkadan neahttasiiddu www.manaidgiella.weebly.com masa leat čohkken eambbo dieđuid prošeavtta birra. Oktavuođadieđut: Johanna Johansen Ijäs Prošeaktajođiheaddji [email protected] tlf. 977 56087	https://www.samas.no/nb/node/4502?page=1
– Otná beaivi buvttii hirbmat vuoimmi midjiide. Ayla ja daid earáid áššáskuhttimat gessojedje ruoktot dan dihtii go politiijaid gieđahallamat eai leat leamaš doarvái čorgadat, njulgestaga. Dat lei máilmmi buorre ođas. Dan dadjá Ella Marie Hætta Isaksen. – Lea stuorra geahpádus, dadjá son. Hætta Isaksen lea ain áššáskuhtton, muhto unnaoappáža áššáskuhtton gessui ruoktot. – Šadden hui ilus. Dat čájeha ahte ávkkuhii deike boahtit, iige dušše dohkkehit, muhto čájehit vuostehágu, dadjá unnaoappáš Ayla Iselin Hætta Isaksen. – Doaivva áššis Bottus lei stuorra ávvu ja giehtaspeažžun go dán vihttasa áššáskuhttimat gessojedje ruovttoluotta. – Dat hušša maid leat dovdan gorudis dán áigodaga, viimmat luovvanii. Dál lea mus ollu stuorát doaivva áššái go mii mus ikte lei. Dan dadjá Eeva Katri Kristiina Kitti, gii dál ii leat šat áššáskuhtton. Marit Jensen Michelsena áššáskuhttin maid gessui ruoktot. – Álggos dat bođii šohkkan, ja de šattaimet hui ilus. Buorrestalaimet ja čieruimet, dadjá Jensen Michelsen. Áššáskuhtti geassá ruoktot viđa akšunistta áššáskuhttimiid, geat demonstrerejedje Ruhtadandepartemeantta olggobealde. Amnesty Norgga politihkalaš ráđđeaddi, Aili Keskitalo mielas berrejit buot aktivisttaid áššáskuhttimat gessot. – Diggeášši govvida hui čielgasit ahte buot aktivisttaid áššáskuhttimat berrejit gessot ruovttoluotta. Eiseválddiide berre leat stuorra ášši ovdalgo mannet cealkin- ja čohkkenfriddjavuođa ovdii, dadjá Keskitalo. Duopmu celko cuoŋumánu 12. beaivvi, dajai duopmár Kim Heger. Eahpečielggas gii mearridii aktivisttaid váldet gitta – Ii leat čielga diehtu gii mearridii vuosttas geardde sin váldit gitta. Dan dadjá áššáskuhtti Stian Hermansen dikkis. Maŋŋá politiijaid vihtančilgehusaid de bođii ovdan ahte ii lean čielga diehtu gii dat mearridii váldet gitta akšunisttaid geat ledje Ruhtadandepartemeantta olggobealde. – Hestvik muitalii ikte ahte lei dan beaivve mearrideaddji jurista gii mearridii sin gitta váldet, muhto mearrideaddji jurista gis lei ádden nu ahte Hestvik dat mearridii dan. Dat bođii ovdan Eirik Hestvik ja eará politiijaid vihtančilgehusain. – Lea leamaš lossat dovdat ja lea eahpevuoiggalaš ahte dušše sii váldojedje gitta báljes giddagaslatnjii, ja danin leage hui buorre dovdu go sii eai dál dárbbaš vuordit nu galle vahku dassážii go duopmu celko, lasiha stuorraoabbá Ella Marie Hætta Isaksen. Dat 13 aktivistta, geat demonstrerejedje Oljo- ja energiijadepartemeantta vuostáiváldimis, leat ain áššáskuhtton. – Miellačájeheamit eai váikkuhan šállošeapmái – Mus lea stuorra respeakta miellačájeheddjiide. Dan dadjá energiijaministtar Terje Aasland iežas vihtančilgehusas Fovse-aktivisttaid diggeáššis. – Sávvat ahte son dovddasta ahte miellačájeheamit dahke ahte stáhta mieđihii olmmošvuoigatvuođarihkkuma Fovses. Dan dajai Ella Marie Hætta Isaksen ovdal Terje Aaslanda vihtančilgehusa. Muhto Aasland ii leat ovtta oaivilis dasa ahte miellačájehemiid dihtii sii mieđihedje olmmošvuoigatvuođarihkkuma. – Dat bargu álggahuvvui njuolgga maŋŋá go Alimusriekti celkkii duomus, dadjá energiijaministtar. Ráđđehus šállošii boazosámiide njukčamanu 2. beaivve. Dán beaivve mearridedje aktivisttat heaittihit miellačájehemiid Oslos. – Lei dehálaš šállošit njuolga boazoealáhusa olbmuide, ja singuin deaivvadin njukčamánu 2. beaivve, dadjá Aasland, ja dadjá maid ahte dán eai dahkan miellačájehemiid geažil. – Ollu áigi lei vássán dan rájes go Alimusriekti celkkii duomus. Manne ádjáneiddet 500 beaivve plánet šállošeami?, jearrá duopmár Kim Heger. – Midjiide lei lunddolaš šállošit njukčamánu 2. beaivve. Dalle bohte Fovse boazosámit Fovses Osloi, ja danin lei lunddolaš dahkat dan go deaivvadeimmet singuin, vástida Aasland. Reagere Aaslandda vihtančilgehussii – Mu mielas lea imaš go eat lean gullan sis maidege. Debatten TV-prográmmas maŋŋebárgga ovdal, ii miehtan ministtar dadjat olmmošvuoigatvuođarihkkon sáni. Dan dadjá Fovse boazoeaiggát Sissel Stormo Holtan dikkis. Son lei maid vihtanin diggeáššis. – De manai beannot beaivi, ja son šállošii olmmošvuoigatvuođarihkkuma. In leat sutnje ovtta oaivilis, dadjá Stormo Holtan. Dikkis čilgii son maid ahte ášši ovdánii eambbo akšuvnnaid maŋŋá, ja ahte šiehtadallanproseassa mii doalvvui sin dálá šiehtadusaide, álggahuvvui miellačájehemiid maŋŋá. Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) lei maid vihtanin dikkis duorastaga. – Livččen sávvan ahte olmmošvuoigatvuođarivttiid várjaleaddjit eai livčče dárbbašan dáppe leat odne, dadjá Muotka. – Sii leat duostilat, ja lea stuorra paradoksa go sii leat áššáskuhtton, dadjá son. Boazoeaiggát ja Mátta-Fovse siidda jođiheaddji Leif Arne Jåma oaivvilda ahte akšuvnnain ledje čielga váikkuhusat Fovse-ášši ovdáneapmái. – Fovse-akšunisttaid haga jáhkán ášši livččii ádjánan ráđđehusvuogádagas. Jåma mielas lei áššis njoazes ovdáneapmi, dassážii go Fovse-akšunisttat demonstreregohte Oslos diimmá giđa. – Lean agi beaivve giitevaš sin veahki ovddas. Lea áibbas čielggas ahte sii dat váikkuhedje min áššái. Jåma lei dikkis duorastaga doarjun dihtii aktivisttaid. – Olu giitu. Giitu go lehpet dáppe, ja giitu dan ovddas maid lehpet dahkan, dadjá son. Beaska Niillas (NSR) reagere garrasit Aaslandda vihtančilgehussii. Son lea čuvvon dikki álggu rájes, ja searvvai ieš maid Fovse-akšuvnnaide. – Sus ii leat makkárge vuoigatvuohta iežas bajidit mangeláhkai nie mo viggá, dan ii leat. Aasland čilgii dikkis ahte miellačájeheamit eai váikkuhan ráđđehusa áššečuovvuleapmái. Dat ii doala deaivása, oaivvilda Beaska Niillas. – Lea dáid akšuvnnaid dihtii ahte mii leat ná guhkás joavdán Fovse-áššis. Son čujuha dasa go guktot siiddat, maidda Fovse bieggaturbiinnat váikkuhit, leat vuolláičállán šiehtadusaid huksejeddjiiguin. Akšunerejedje OED:s njeallje beaivve Fovse-aktivsittat šávihedje OED vuostáiváldimii duorastat iđida. Doppe sii ledje vuossárgga čuovganeapmái. Eahkeda ovdal, de finai sámediggepresideanta sin guossis. – Munnje lei dehálaš háleštit nuoraiguin, dajai Muotka dikkis. Veahá maŋŋá go Muotka lei fitnan aktivisttaid guossis, de gudde politiijat aktivisttaid olggos OED:s. – Oidnen iđđes ahte aktivisttat ledje guddojuvvon olggos. Njuorrasin das. Dan maŋŋá sii demonstrerejedje gitta dassážii go stáhtaministtar mieđihii Fovse olmmošvuoigatvuođarihkkuma. – Stáhtaministtar Støre ja Terje Aasland šállošeigga olmmošvuoigatvuođarihkkuma, ja dat lei okta váikkuhusain das go mii giddiimet departemeanttaid. Dan čilgii Ella Marie Hætta Isaksen vuosttas diggebeaivvi. Go diggeášši álggii, de ledje 18 aktivistta áššáskuhtton rihkkon lága Fovse-miellačájehemiid oktavuođas Oslos diimmá giđa. Maŋŋágo áššáskuhtti gesii ruoktot vihtta akšunistta áššáskuhttima, de leat dušše dat 13 aktivistta, geat demonstrerejedje OED:s áššáskuhtton.	https://www.nrk.no/sapmi/energiijaministtar-terje-aasland-_ilge-ie_as-a__i-fovse-aktivisttaid-diggea__is-1.16804415
Jiehtanasa iđit Sunna Kitti Don bealde davimus násti Issát gávdná dološ máilmmi, man ávdin guovlluid hálddašit maŋimuš jiehtanasat. Namahit sápmelačča beaivvi bártni árbbolažžan, ja čállet sutnje oasi sin árbbis. Issát lea ohcamin dan, man jiehtanasatge leat láhppán. Sárggosráidu lea vuođđuduvvon Feallán Ándde - Anders Fjellnera eposii "Beaivvi bártni soakŋomátki Jiehtanasa mailbmái". Sunna Kitti lea ráhkadan iežas muitalusa joatkagin Feallán Ándde eposii.	https://www.gavpi.org/tegneserier/1645-jiehtanasa-idit.html
Latest news - Official Opening of the Student House - Official Opening of a New Academic Year - Concert in the canteen 16.08! - Get to know our new principal - Tuition fees for international students - School sessions and gatherings autumn 2023 - Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall! - Unique on-line courses on special education - Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration Sámi máná áigumušat – Sámi mánáidgárddi, skuvlla ja lagasbirrasa máhttofievrrideapmi Sámi allaskuvla lea doallan nuppi bargobáji prošeavttas Sámi máná áigumušat – Sámi mánáidgárddi, skuvlla ja lagasbirrasa máhttofievrrideapmi. Prošeakta lea akšuvdnadutkanprošeakta ulbmiliin ovdánahttin sámi kulturvuođđuduvvon oahppanarena ja oahppandoaimmaid. Oahpaheddjiid máhttu ja konkrehtalaš barggu mánáidgárddis, skuvllas ja oahpaheaddjeoahpus leat guovddáš. Bargobaji ulbmil lei oahpásnuvvat digitála veahkeneavvuide ja álgit lágidit digitála muitalusaid oahpahussii. Sámi allaskuvlla dutkit ja bargit ovttasbarget oahpaheddjiiguin ja bargiiguin Gáhkkorčorru mánáidgárddiin, Guovdageaidnu mánáidskuvllain, Láttošluohká mánáidgárddiin, Kárášjohka mánáidskuvllain, Suaja Maanagierten ja Åarjel-Saemiej Skuvles. Prošeakta lea ruhtaduvvon Norgga Dutkanráđis ja bistá áigodagas 01.09.2015-31.07.2017. Dá bargobáji bohtosat. Anne-Lise Dunfjeld ja Ellen Sara Helene Sokki ráhkadeaigga dán Flipagramas: Tone Marie Larsen ja Berit Inger Alette M. Hætta Gaup leaba ráhkadan dán: Laila Joma Flipagrámma:	https://www.samas.no/en/node/968?page=2
1Nu ollašuvai albmi ja eanan ja buot daid veahka. 2Čihččet beaivvi Ipmil lei ollašuhttán oppa dagus. Ja Ipmil vuoiŋŋastii čihččet beaivvi go lei dahkan dán buot. 3Ja Ipmil buressivdnidii čihččet beaivvi ja basuhii dan, dasgo dan beaivvi son vuoiŋŋastii buot sivdnidandagustis. Olmmoš Edena gilvvagárddis 4Dát lea muitalus das mo albmi ja eanan sivdniduvvui. Dalle go Hearrá Ipmil dagai almmi ja eatnama, 5de ii lean eatnama alde vel mihkkege miestagiid, iige mihkkege rásiid lean šaddan, dasgo Hearrá Ipmil ii lean diktán arvit eatnamii, iige olmmoš lean vel bargamin eatnama. 6Muhto čáhci vuožui eatnamis ja láktadii eananbajildasa. 7Dalle Hearrá Ipmil hábmii olbmo eatnama muolddas ja bosádii su njunnái eallinvuoiŋŋanasa, ja olmmoš šattai ealli siellun. 8Hearrá Ipmil gilvvii gilvvagárddi nuorttas, Edenii, ja dohko son bijai olbmo gean lei hábmen. 9Hearrá Ipmil šaddadii eatnamis buotlágán muoraid mat ledje čábbát oaidnit ja maid šaddosat ledje buorit borrat, ja gasku gilvvagárddi son šaddadii eallima muora ja dieđu muora buori ja bahá hárrái. 10Edenis golggiidii johka mii láktadii gilvvagárddi, ja dat juohkásii doppe njealljin suorgin. 11Vuosttamučča namma lea Pišon. Dat golgá oppa Havila eatnama birra, gos lea golli, 12ja dan eatnama golli lea buorre. Doppe lea maiddái suovasgáhčči ja onyksgeađgi. 13Nuppi joga namma lea Gihon. Dat golgá birra oppa Kuša eatnama. 14Goalmmát joga namma lea Hiddekel, ja dat golgá Assura nuorttabeale. Njealját johka lea Eufrat. 15Hearrá Ipmil bijai olbmo Edena gilvvagárdái bargat ja gáhttet dan. 16Ja Hearrá Ipmil rávvii olbmo ná: "Don oaččut roahkka borrat buot gilvvagárddi muorain. 17Dušše dan muoras mii addá dieđu buoris ja bahás, don it oaččo borrat, dasgo dan beaivvi go don das borat, de don jámát." 18Hearrá Ipmil celkkii: "Olbmui ii leat buorre leat okto. Mun dagan sutnje guoimmi gii sáhttá leat sutnje veahkkin." 19Ja Hearrá Ipmil hábmii muolddas buot fuođđuid ja buot almmi lottiid ja buvttii daid olbmo lusa, vai beassá oaidnit manin son daid gohčoda. Ja nugo olmmoš gohčodii guđege ealli, nu dat šattai navdojuvvot. 20Olmmoš attii namaid buot šibihiidda, buot almmi lottiide ja buot meahcielliide. Muhto olbmui ii gávdnon heivvolaš guoibmi gii lei su láhkásaš. 21Dalle Hearrá Ipmil oađđáhii olbmo losses nahkáriidda, ja go son lei oađđimin, de Ipmil válddii ovtta su erttetdávttiin ja devddii dan saji oččiin. 22Hearrá Ipmil dagai dán erttetdávttis nissona ja buvttii su olbmá lusa. 23Dalle olmmái celkkii: "Dát lea dal dákti mu dávttiin ja oažži mu oaččis. Nissonin son galgá gohčoduvvot, olbmás son lea váldojuvvon." 24Dan dihte olmmái guođđá áhčis ja eatnis ja eallá áhkáinis, ja soai šaddaba oktan oažžin. 25Olmmái ja nisson leigga goappašagat álás, eabage soai heahpanaddan. (c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019 (c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019	https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/GEN.2
Kapihttal 2. Prográmmaid ja oahppoovttadagaid kvalitehtasihkkarastin Ulbmil Dokumeanta galgá sihkkarastit allakvalitehtat hálddašeami allaskuvlla oahppofálaldagain, gos sihke departemeanta, NOKUT ja allaskuvlla gáibádusat ja mearrádusat váldojit vuhtii. Doaibmaguovlu Dokumeanta guoská buot dábálaš oahppoprográmmaide ja –ovttadagaide Sámi allaskuvllas. Gáibádusaide, mearrádusaide ja ávžžuhusaide oahpuid, oahppoovttadagaid, oahppoprográmmaid, oahpposurggiid ja jahkeoahpuid álggaheamis, heaittiheamis ja rievdadeamis. Dát guoská maid oahppoovttadagaid čilgehusa ja oahppo-/fága-/prográmmaplánaid sisdoalu gáibádusaide. PhD-oahppu lea čilgejuvvon sierra kapihttalis. Vejolaš báikkálaš kvalitehtasihkkarastin prosedyrat ja rutiinnat oahpuid, oahppoovttadagaid ja oahppoprográmmaid leat čilgejuvvon sierra. Lágat ja njuolggadusat Oahppoovttadagaid ja oahppoprográmmaid hálddašeami Sámi allaskuvllas regulerejit čuovvovaš lágat, láhkaásahusat ja mearrádusat: - Lov om universiteter og høyskoler (universitehta ja allaskuvlaláhka) - Forskrift om kvalitetssikring og kvalitetsutvikling i høyere utdanning og fagskoleutdanning (Alit oahpu ja fágaskuvlaoahpu kvalitehtasihkkarastima ja kvalitehtaovdánahttima láhkaásahus) - Forskrift om grader og yrkesutdanninger, beskyttet tittel og normert studietid ved universiteter og høyskoler - Forskrift om krav til mastergrad (mastergrádaláhkaásahus) - Rundskriv vedrørende forskrift om kvalitetssikring og kvalitetsutvikling i høyere utdanning og fagskoleutdanning - Forskrift om tilsyn med utdanningskvaliteten i høyere utdanning - NOKUT:a ohcciidgiehtagirjjit - Nasjonalt kvalifikasjonsrammeverk for høyere utdanning - Sámi allaskuvlla eksámen- ja loahpalaš árvvoštallama láhkaásahusa - Sámi allaskuvlla bachelorgráda láhkaásahus - Sisaváldinnjuolggadusat Sámi allaskuvlla oahpuide Doahpagat Sámi allaskuvlla oahput lea organiserejuvvon jogo oahppoprográmman dahje oahppoovttadahkan. Oahppoprográmma lea oahppu mas lea čilgejuvvon sisdoallu fága- dahje oahppoplánas, mii loahpahuvvo eksámenin dahje grádain. Oahppoovttodat lea oassi oahpus/oahppoprográmmas/ grádas mii loahpalaččat árvvoštallo Sámi allaskuvlla eksámen ja loahpalaš árvvoštallan njuolggadusaid mielde. Unnimus ovttodat mii dohkkehuvvo oassin oahpus, oahppoprográmmas dahje grádas. Oahppoplána lea fágalaš sisdoalu plána oahpuin mat eai leat rámmaplána vuođul. Fágaplána fas lea fágalaš sisdoalu konkretiseren oahpuin mat leat rámmaplánaid vuođul. Ovddasvástádusjuohku Oahppofálaldagaid hálddašeamis lea ovddasvástádus juhkkon gaskkal allaskuvlastivrra, dutkan- ja oahppostivrra ja gođiid. Vuollelis bohtet ovdan váldočuoggát mat gusket oahpuid hálddašeapmái ja kvalitehtasihkkarastimii. Allaskuvlastivrras - Lea ovddasvástádus láidestit ja jođihit allaskuvlla barggu oahppodoaimmaid kvalitehtasihkkarastimiin - Lea ovddasvástádus mearridit láhkaásahusaid mat gusket oahppodoaimmaide - Lea ovddasvástádus mearridit oahppoprográmmaid álggaheami ja heaittiheami, dákko bokte maiddái sihkkarastit ahte buot eavttut leat devdon oahpuid álggaheami oktavuođas - Lea stivrenovddasvástádus Sámi allaskuvlla oahpuin (mearridit ja čuovvolahttit mihtuid, boađusgáibádusaid, stivrensignálaid, fágaovdáneami, strategiija, vuoruheami ja resurssageavaheami). Dutkan- ja oahppostivra (DOS) - Doaibmá ráđđeaddin ja mearrideaddjin stivrra delegašuvnna vuođul - Lea ovddasvástádus mearridit biddjojit go almmuhuvvon oahput johtui - Galgá sihkarastit kvalitehta ja kvalitehtasihkarastinortnegiid Sámi allaskuvlla oahpuide guoskevaš doaimmain - Mearrida dárkileabbo kvalitehtamihtuid ja ortnegiid daid iešguđet kvalitehtadimenšuvnnaide mat gusket oahpuide - Galgá gozihit fágalaš birrasa, oahppobirrasa ja doarjjadoaimmaid kvalitehta - Mearrida ja ođasmahttá árvvoštallanvuogádaga- ja ortnegiid mat leat oassin kvalitehtasihkarastinvuogádagas. - Mearrida oahpuid ja oahppoprográmmaid vuođđomeriid, oahppomodeallaid ja prográmmaid, ođđa fága- ja oahppoplánaid ja buot fágalaš ođastemiid mat gullet oahpuide - Mearrida eará oahpuid dohkálašvuođa oassin ásahusa iežas oahppoprográmmaide (vrd. U/A lága § 3-4) - Galgá guorahallat oahppodoaimmaid álgoálbmotásahusaid gáibádusaid vuođul Fágagoađit - Leat fágalaš ráđđeaddit oahpahusáššiin - Plánejit oahpuid ja oahpahusa bargoresurssaid mielde - Galget čatnat oktii dutkama ja oahpahusa ja bearráigeahččat ahte oahpahus lea dutkanvuđot - Čuovvut mearrádusaid ja áigemeriid mat gusket kvalitehtasihkkarastimii ja oahpuid hálddašeapmái - Ráhkadit fága-, oahppo- ja prográmmaplánaid goađi oahpuide guoskevaš gáibádusaid vuođul ja dákko bokte sihkkarastit ja doalahit buori fágalaš kvalitehta - Čađahit ja čuovvolahttit oahppoovttadagaid ja prográmmaid árvvoštallamiid - Ovddidit fága-, oahppo- ja prográmmaplánaid rievdadusaid meannudeapmái - Dohkkehit lohkanmeriid - Goahtejođiheaddjis lea ovddasvástádus čuovvolahttit ja ovddidit kvalitehtasihkkarastinbargguid iežas fágagoađis. Allaskuvladirektevra oahppohálddahusa bokte - Fágalaš árvvoštallama vuođul ovddidit allaskuvlastivrii áššiid ja mearrádusárvalusaid mat gusket mearridit oahppoprográmmaid ja oahpposurggiid álggaheami ja heaittiheami, dákko bokte árvvoštallat leatgo guoskevaš gáibádusat NOKUTis, departemeanttas ja allaskuvllas devdojuvvon - Ráhkadit oppalašgeahčastagaid, suokkardemiid ja statistihkaid vuođđun allaskuvlla jođihangotti ja stivrra oahpuid vuoruheami ja ovdáneami bargui - Ođasmahttit dieđuid main boahtá ovdan makkár grádaid, oahpuid ja oahpposurggiid allaskuvla fállá áiggis áigái - Ovttas fágasurggiin almmuhit allaskuvlla oahppokataloga allaskuvlla ruovttusiidui - Ođasmahttit ja almmuhit dokumeantta mii čilge oahpuid hálddašeami departemeantta, NOKUTa ja ásahusa iežas mearrádusaid ja gáibádusaid vuođul. Allaskuvlla oahppofálaldagaid kvalitehtasihkkarastin oppalaččat Allaskuvlastivrras lea oppalaš stivrenovddasvástádus fágaovddideapmái ja allaskuvlla oppalaš resurssageavaheapmái. Lea dárbbašlaš čađat árvvoštallat allaskuvlla oahpuid oppalaš viidodaga. Balánsa gaskkal oahppofálaldagaid viidodaga ja jierpmálaš resurssageavaheami oahpahankapasitehtas lea hástalus. Oahppoprográmmaid rekruteren ja olggosgolut bures kvalitehtasihkkarastojuvvon oahpuid fállama oktavuođas, berre váldot vuhtii. Ođđa prográmmaid ja oahpposurggiid ásaheapmi vástideaddji geahpideami haga mielddisbuktá ahte oahpahussii guoski resurssat hágganit vástideaddjin. Dát lea earenoamáš hástaleaddji go ođđa oahppoprográmmat eai leat vurdojuvvon rekruteret ođđa studeantajoavkkuid allaskuvlii, muhto mielddisbuktá ahte šaddá eambbo siskkáldas gilvu seamma studeanttaid alde. Allaskuvlastivra berre ge váruhit ahte oahppoprográmmaid, oahpuid ja oahpposurggiid ásaheapmi ii mielddisbuvtte hágganan resurssageavaheami dahje ahte bálddalas fágabirrasat huksejuvvojit máŋgga goahtái. Akkrediteren ja fágalaš fápmudusat Norggas leat golbma váldokategoriija ásahusaide mat leat akkrediterejuvvon alit ohppui: Allaskuvla, dieđalaš allaskuvla ja universitehta. Dáidda kategoriijaide leat addon iešguđet lágán fágalaš fápmudusat. Allaskuvllain lea fápmudus ásahit ođđa oahppofálaldagaid bachelordási rádjai. Bachelordásis bajás ferte ásahus ohcat dohkkeheami NOKUT:is. Seamma viiddis gáibádusat oahppofálaldagaide gustojit beroškeahttá ásahuskategoriijas. Lea dehálaš ahte allaskuvllas leat buorit rutiinnat ja njuolggadusat oahpuid ja oahppoovttadagaid kvalitehtasihkkarastimii, sihke oahpuid ásaheami ja dálá oahpuid árvvoštallama ja kvalitehtasihkkarastima bokte. Viidásit lea nu ahte NOKUT sáhttá boahtit dárkkistit ja dahje/árvvoštallat juohke oahppofálaldaga juolluduvvon akkreditereme reviderema várás (vrd. Departemeantta Forskrift om kvalitetssikring og kvalitetsutvikling i høyere utdanning og fagskoleutdanning). Dát mearkkaša ahte NOKUT sáhttá vaikko goas boahtit árvvoštallat ásahusa oahpuid, maiddái eaŋkiloahpuid. Dákkár bearráigeahču ulbmil lea oažžut čielggasin gokčet go oahppofálaldagat guoskevaš kvalitehtagáibádusaid. NOKUT:a Forskrift om tilsyn med utdanningskvaliteten i høyere utdanning lea vuođđun dása. Árvvoštallamis NOKUT árvvoštallá devdojuvvojit go guoskevaš gáibádusat oahppoplánaid sisdoalus ja struktuvrras, fágasuorggis mii lea čadnojuvvon oahppoprográmmaide, infrastruktuvrras, internašunaliserema ortnegiin ja riikkaidgaskasaš ovttasbargguin relevánta fágasurggiin ja maiddái kvalitehtasihkkarastimis. Maiddái fágalaš dássi ja dokumenterejuvvon bohtosat árvvoštallojuvvojit. NOKUT:a oahppfálaldagaid bearráigeahččan galgá dáhpáhuvvat rutiinnaid vuođul, muhto sáhttá maiddái biddjot johtui jus čájehuvvo ahte kvalitehta orru hedjoneame. 2012s sisafievrridii NOKUT ođđa bearráigeahččan modealla, mas ásahuvvon oahpuid bearráigeahččan lea organiserejuvvon njealji oassái: kárten, čilgen, dialoga, ovdánahttin ja revideren. NOKUT sávvá dáinna lágiin oažžut fuomášumi ođđa oahpuid akkrediteremis ásahuvvon oahpuid bearráigehččui, ja dáinna lágiin dagahit ahte bearráigeahčus biddjo eambbo fuomášupmi oahppokvalitehtii ja studeanttaid oahppanjoksosiidda. Dutkanvuđot oahppu Buorre čanastat ja oktavuohta gaskkal oahpu ja dutkama lea dehálaš sihke studeanttaid, fágabargiid, ásahusa ja servodaga dárbbuid ektui. Jus studeanttat dovdet ahte sii vásihit unnán dutkama oahpus, de sáhttá dát čuohcat ovdamearkka dihte oahppanjoksosiid olaheapmái ja dutkama rekruteremii. Alitoahpu našunála máhtolašvuođa meroštallama njuolggadusain leat dutkanbohtosiid ja –metodaid dovdan ja dieđalaš jurddašanmálle oahppan dehálaš oasit. Universitehta ja allaskuvlalága ja NOKUT:a bearráigeahččoláhkaásahusa (tilsynsforskrift) vuođul lea Sámi allaskuvllas geatnegasvuohta fállat oahpuid main lea doarvái čanastat dutkamii, fágalaš ja/dahje dáiddalaš ovdánahttinbargui, heivehuvvon oahpuid dássái, viidodahkii ja iešvuhtii. Dát lea maid vuođđuduvvon Sámi allaskuvlla strategiijaplánii. Dutkanvuđot oahppu sáhttá leat iešguđet lágán. Oahpuin sáhttá leat sisdoallu dutkanvuđot, oahpahusas sáhttet guovddážis leat dutkanproseassat ja dieđalaš jurddašanvuogit, oahpahus sáhttá lágiduvvot nu ahte studeanttat aktiivvalaččat leat mielde digaštallame dutkanvuđot sisdoalu ja studeanttat sáhttet leat oassin guorahalli oahppanproseassain. Ávžžuhuvvo ahte oahpuin leat oassin elemeanttat buot namuhuvvon vugiin. Praktihkalaččat sáhttá dutkanvuđot oahppu leat oahppu gos oahpahusa vuođđun lea dutkanbohtosiid ođđaseamos bohtosat, oahpahus lea čadnon dutkanbirrasii dahje ahte oahpahusas deattuhuvvo hárjehallat geavahit dieđalaš metodaid ovttas dutkiiguin. Maiddái oahpu birrasis sáhttet leat oahpaheaddjit ja earát geat aktiivvalaččat dutket, lohkanmeari ektui sáhttá oahpahusa vuođđun leat dutkama ođđaseamos bohtosat ja studeanttaide sáhttá oahpahit guottuid mat ráhkkanahttet váldit vuostá ođđa oahpu ja máhtu ja dáiddu digaštallat ja čoavdit čuolmmaid. Kvalitehtasihkkarastima barggus leat studeantaárvvoštallamat earenoamáš mávssolaččat. Dás sáhttá iskat man dutkanvuđot oahput maid allaskuvla fállá leat, gokko lea unnán čanastat gaskkal oahpu ja dutkama ja maid sáhttá buoridit. Dán vuođul berre ráhkaduvvot raporta gos evttohuvvojit buoridandoaimmat ja jurdagat mo sisafievrridit dutkama oahpuide. Alitoahpu našunála máhtolašvuođa meroštallama njuolggadusat Alitoahpu našunála máhtolašvuođa meroštallama njuolggadusat čilgejit máhtu ja dieđu, gálggaid ja oppalaš gelbbolašvuođa mii vurdojuvvo buot kandidáhtain go leat gárven oahpu addon dásis. Olahusaid graderen dahkko árvosátneskálain. Dásit leat bachelor, master ja PhD. Máhtolašvuođa meroštallama njuolggadusat leat huksejuvvon nu ahte galgá leat progrešuvdna dásis dássái. Dehálaš mihttu njuolggadusaiguin lea čielggasin dahkat studeanttaide maid sii galget oahppat, addit čielgaset dieđuid oahpuid birra bargoeallimii/earáide ja addit kandidáhtaide kvalifikašuvnnaid mat leat eambbo heivehuvvon bargoeallima gáibádusaide. Njuolggadusaid bargu sáhttá maiddái leat metodalaš lávki oahpuid kvalitehtasihkkarastima struktureremis. Njuolggadusat fátmmastit buot oahpuid, sihke teorehtalaš vuđot akademalaš oahpuid, dáiddalaš oahpuid ja profešuvdnaoahpuid. Njuolggadusaid formuleremat leat oppalaččat ja dáid lea dehálaš heivehit ja dulkot fágalaš oktavuhtii. Dát lea fágalaš/fágapedagogalaš reflekšuvdna ja ovdánahttinproseassa man vuođđun lea oahpu fágalaš ollislašvuohta, iešvuohta ja identitehta. Dát bargu galgá leat vuođđuduvvon fágasuorgái, mas hálddahus lea doarjjan. Njuolggadusat leat čadnon oahppoprográmmaid dássái. Oahppoovttadagat galget gehččojuvvot ovttas oahppoprográmmain mas leat oassin. Oahppoovttadagaid oktiibidjan galgá vuđolaččat árvvoštallojuvvot ja vuođđun dása galget leat oahppoprográmma oppalaš oahppanjoksosat. Oahppoovttadaga ovddasvástideaddji galgá dán dihte máhtti muitalit mo ovttadat lea relevánta ja mo dát mielddisbuktá ahte studeanta olaha oahppoprográmma oppalaš oahppanjoksosiid. Oahppoprográmma oahppanjoksosat leat bajimusas ja stivrejit prográmma ovttadagaid oahppanjoksosiid. Prográmmain main lea stuorra válljenmuni oassi ferte vuđolaččat árvvoštallat makkár ovttadagas/ovttadagain leat galget njuolggadusaid bajimus gáibádusat. Guovddáš hástalusat sisafievrridanbarggus leat gávdnat govttolaš balánssa detáljadásis. Dát mearkkaša man spesifihkka dahje oppalaččat berre prográmma oahppanjoksosiid defineret. Berre maiddái dárkilit árvvoštallat makkár pedagogalaš metodat leat vuohkkasat studeanttaide oahppanjoksosiid olaheapmái ja makkár árvvoštallanvuogit galget adnot go árvvoštallá leatgo oahppanjoksosat olahuvvon. Njuolggadusat galget leat vuođđun oahppoprográmmaid hábmemis. Departemeanta lea mearridan ahte 2012 loahpas galget njuolggadusat sisafievrriduvvon buot alitoahppoásahusain. Allaskuvllas lea leamaš sierra proseassa dán barggus. Juohke oahppoprográmmii galgá formulerejuvvot okta ollislaš oahppanjovssus, mas čilgejuvvo máhttu ja diehtu, gálggat ja oppalaš gelbbolašvuohta. NOKUT čilge dán ná mearkkašumis Forskrift om tilsyn med utdanningskvaliteten i høyere utdanning: "Go galgá dušše okta ollislaš oahppanjovssus hábmejuvvot juohke oahppoprográmmii, mearkkaša dát ahte vejolaš spesialiseremat galget addit seamma oahppanjoksosa». Nu mo namuhuvvon presisere NOKUT ahte galgá leat oktavuohta gaskkal ovttadagaid oahppanjoksosiid ja prográmma ollislaš oahppanjoksasa. Dát mearkkaša ahte ovttadagat mat eai atte prográmma ollislaš oahppanjoksosa galget fállojuvvot sierra oahppun dahje oassin eará oahpuin. Hárjehallan oahpuin – gáibádusat hárjehallanšiehtadusaide, kvalitehtasihkkarastimii ja árvvoštallamii Lea ráhkaduvvon čilgehus mo kvalitehtasihkkarastit hárjehallama. NOKUT:a bearráigeahččoláhkaásahusa (Forskrift om tilsyn med utdanningskvaliteten i høyere utdanning) § 7.3 vuođul gáibiduvvo ahte oahpuin main lea hárjehallan galgá sihke fágasuorggis ja olggobealde hárjehallanbagadalliin leat doarvái vásáhus hárjehallamiin. Viidásit galgá hárjehallan leat láhččojuvvon nu ahte studeanta galgá sáhttit olahit mearriduvvon oahppanjoksosiid. Oahpuin main hárjehallan lea oassin galget leat čálalaš šiehtadusat gaskkal oahppoásahusa ja hárjehallanbáikki. Mihttun dáinna lea sihkkarastit áššiid main lea dadjamuš studeanta hárjehallama čađaheapmái ja viidásit sihkkarastit govttolaš bargojuogu gaskkal oahppoásahusa ja hárjehallanbáikki. Hárjehallanbáikki fágalaš gelbbolašvuohta ja infrastruktuvra galgá kvalitehtasihkkarastojuvvon ovdal šiehtadus dahkko. Hárjehallanšiehtadusat leat gáibiduvvon NOKUT:a Forskrift om tilsyn med utdanningskvaliteten i høyere utdanning, § 7.1 vuođul. Čuovvovaš oasit berrejit leat mielde šiehtadusas: - Hárjehallanáigodaga oahppanjoksosat ja gáibádusat hárjehallanáigodaga ceavzimii - Hárjehallanbáikki ja oahppoásahusa ovddasvástádus ja bargu - Studeanttaid čuovvolahttima doaimmaid reguleren - Gáibádusat olggobealde hárjehallanbagadalli gelbbolašvuhtii ja kapasitehtii - Eará vejolaš áššit main lea dadjamuš hárjehallanáigodaga čađaheapmái. Hárjehallama árvvoštallan lea čilgejuvvon sierra dán dokumeanttas. Árvvoštallamat galget sihkkarastit ahte buot beliin vižžojuvvojit duođaštuvvon dieđut, earenoamážit studeanttaid oahppanjoksosiid ektui. Oahpuid álggaheapmi Sámi allaskuvllas lea fápmudus álggahit ođđa prográmmaoahpuid bachelordásis. Masterdási oahpuid galgá NOKUT dohkkehit ovdal álggahuvvot. Ođđa prográmmaoahpuid álggaheami dohkkeha allaskuvlastivra. Stivra mearrida makkár prográmmaoahput galget álggahuvvot čuovvovaš oahppojagi. Allaskuvlastivra lea juolludan dutkan- ja oahppostivrii fápmudusa dohkkehit prográmmaplánaid. Unnit oahppoovttadagaid álggaheami dohkkeha dutkan- ja oahppostivra oahppoplána dohkkehemiin. Prográmmaplána Prográmmaplána galgá leat dohkkehuvvon dutkan- ja oahppostivrras. Dát galgá leat hábmejuvvon allaskuvlla málle mielde, maid dutkan- ja oahppostivra lea dohkkehan. Ođđa oahpuid álggaheami oktavuođas lea dehálaš čielggadit mo plánejuvvon oahppu heive allaskuvlla strategiijaplánii ja mihtuide. Galgá maid čielggaduvvot mo fágabiras mii galgá čadnot ohppui deavdá NOKUT:a gáibádusaid mat bohtet ovdan Forskrift om tilsyn med utdanningskvaliteten i høyere utdanning. NOKUT definere fágabirrasa leat olbmot geat leat oassin oahpu plánemis ja organiseremis. Fágabirrasa oktiibidjan, sturrodat ja čohkkejuvvon gelbbolašvuohta galgá leat heivehuvvon oahpu sisdollui, vurdojuvvon studeantalohkui ja oahpu oahpahusdárbui, ja galgá leat doarvái sihkkarastit dutkama ja fágalaš ovdánahttinbarggu mii dáhpáhuvvá. Oahpuide main lea hárjehallan lea gáibádus ahte fágabirrasis ja olggobealde hárjehallanbagadalliin lea vásáhus hárjehallamis. NOKUT:a bearráigeahččoláhkaásahusa (tilsynsforskrift) vuođul galget goađit galle årsverk leat čadnon juohke oahppoprográmmii. Mearriduvvon proseantaoassi årsverkain galget leat olbmot geain lea hovedstilling allaskuvllas. Dáin galgá mearriduvvon oasis leat unnimusat førstestillingskompetanse guovddáš osiin prográmmas. Goađit galget maiddái máhttit čilget makkár oktavuohta lea gaskkal fágabirrasa dutkama ja ovdánahttinbarggu ja prográmma fágalaš sisdoalu ja dási. NOKUT:a bearráigeahččoláhkaásahusas čilgejuvvo lagabui makkár gáibádusat leat fágabirrasii. NOKUT:a ohcciidgiehtagirjjiin čilgejuvvojit detáljat. Ávžžuhuvvo ahte fágabiras oahpásmuvvá dáiguin. Dáppe gávdno earret eará tabealla mainna sáhttá čilget kvantitatiivvalaččat fágabirrasa čanastaga prográmmii mii galggašii akkrediterejuvvot: Bargoviidodat: Goađit galget čilget prográmma vurdojuvvon bargoviidodaga. NOKUT:a eavttuid vuođul galgá goahti čilget mo láhččojuvvo dilli ollesáigge bargui prográmmas nu ahte studeanttat dihtet mii sis vurdojuvvo. NOKUT ávžžuha ahte dát čilgehus dahkko álkin ja čorgadin. Goađit galget čilget falle diimmu lágiduvvon oahpahus prográmmas lea ja galle diimmu lea vurdojuvvon ahte studeanttat barget iešheanalaččat ja ráhkkanit eksámeniidda. Oahpuin mat bistet máŋga jagi galgá dát leat čilgejuvvon juohke jahkái. NOKUT lea bidjan vuođđun ahte vurdojuvvon bargoviidodat ovtta oahppojagis lea 1500-1800 bargodiimmu (ECTS vuođul). Sámi allaskuvllas lea okta oahppojahki oktiibuot 40 vahkku, earret beassášluomu (18 vahkku čakčalohkanbajis ja 22 vahkku giđđalohkanbajis). Lea lunddolaš atnit vuođđun ahte ollesáiggestudeanta galgá bargat iežas oahpuin sullii 38-42 diimmu vahkkui olles oahppojagis. Dát mearkkaša ahte studeanta bargá gaskkal 1520-1680 bargodiimmu juohke oahppojagi. Jus rehkenastá ahte ollesáiggestudeanta bargá 40 diimmu vahkkui, de mearkkaša dát ahte son bargá 1600 diimmu juohke oahppojagi. Go jurddaša ahte ovtta oahppojagis leat 60 oahppočuoggá ollesáiggestudeanttain, de mearkkaša dát ahte 1 oahppočuoggá dahká birrasiid 26-27 bargodiimmu ja ahte 10 oahppočuoggá dahká 260-270 bargodiimmu. ECTS vuođđun lea bargoviidodat maid studeanttat fertejit atnit vuođđun vai olahit mearriduvvon oahppanjoksosiid. Vurdojuvvon bargoviidodat sáhttá dán dihte leat iešguđet lágán oahpus ohppui. Dán dihte lea dehálaš ahte fágasuorgi čilge studeanttaide makkár bargoviidodat lea vurdojuvvon juohke oahpus. Dát sáhttá dahkkot ovdamearkka dihte oahppoplánas dahje diehtojuohkimis studeanttaide. Barggut mat sáhttet leat oassin bargoviidodaga rehkenastimis: - Logaldallamat ja eará lágiduvvon oahpahus - Bagadallan - Joavkobarggut - Iešheanalaš barggut, eksámeniidda ráhkkaneamit - Joavkobarggut - Prošeaktabarggut - Mátkkit - Hárjehallan - Eksámenat Infrastruktuvra: Oahpuin main gáibiduvvojit earenoamáš rusttegat dahje lanjat galget dárbbašlaš rusttegat ja lanjat árvvoštallojuvvot. Dás galgá maid árvvoštallojuvvot man muddui studeanttaid sihkarvuohta ja muđui oahppobiras lea váldon vuhtii. Teknihkalaš ja hálddahuslaš bálvalusat galget leat heivehuvvon prográmmii ja studeantalohkui. Galgá sihkkarastojuvvot ahte studeanttain leat doarvái DGT-bálvalusat. Gođii lea ovddasvástádus dieđihit DGT-ossodahkii fágalaš rievdadusaid ja eará dilálašvuođaid mat gusket DGT-ossodahkii ja dáid bálvalusaide. Girjerádjosa bálvalusat galget leat álkit gávdnamis ja olámuttos ja galget čuovvut prográmma fágalaš sisdoalu ja dási. Gođiin lea ovddasvástádus dieđihit ja ovttasbargat girjerádjosiin fágalaš rievdadusain ja eará vejolaš dilálašvuođain mat gusket girjerádjosii ja dán bálvalusaide. Rekruteren: Goađit galget čilget vurdojuvvon studeantalogu ja studeantarekruterema dohkálaš oahppobirrasa huksema ja doalaheami ektui ja maiddái goađi resursadili ektui. Sisaváldinkapasitehta ja oahpposajit: Goađit galget rehkenastit sisaváldinkapasitehta ja árvvoštallat leago dárbu mearridit galle oahpposaji oahpus lea. Kapasitehta galgá árvvoštallojuvvot oahpahanresurssa, oahpahuslanjaid, rusttegiid dárbbu ja juohke oahpu bušeahta ektui. Sisaváldinkapasitehta galgá árvvoštallojuvvot olles prográmma ektui. Sisaváldinkapasitehta ferte maiddái gehččojuvvot goađi ja ásahusa ollislaš studeantalogu ektui. Kvalitehtasihkkarastin: Galgá oanehaččat čilgejuvvot mo prográmma kvalitehtasihkkarastojuvvo ja mo dát galgá ovdánahttojuvvot allaskuvlla oahppodoaimmaid kvalitehtasihkkarastima ektui. Ođđa oahpuid álggaheami ja oahpuid ovdánahttima/rievdama oktavuođas galgá earenoamážit fokuseret fágalaš sisdoalu kvalitehtasihkkarastimii (fágalaš dássi, progrešuvdna jna.). Dutkan: Goađit galget čilget mo oahpus lea dohkálaš čanastat dutkamii, fágalaš ja/dahje dáiddalaš ovdánahttinbargui oahpu dási, viidodaga ja earenoamášvuođa ektui. Internašunaliseren: Goahti galgá čilget makkár internašunaliserenvejolašvuođat oahpus lea. Ruhtadeapmi: Goahti galgá čilget mo oahpu álggaheapmi ja oahppu ruhtaduvvo. Dákko bokte čilget galgá go leat siskkáldas ruhtadeapmi vai leago dárbu lassiruhtadeapmái. Oahpuide main ii leat siskkáldas ruhtadeapmi galgá bušeahtta ráhkaduvvot ja ovdanbuktot. Olggobealde ruhtaduvvon oahpuin galgá goahti sihkkarastit ahte bušeahtta ja šiehtadusat hálddašuvvojit dohkálaččat. Sihke ruhtadanvuohki ja ruhtadanproseanta galgá boahtit ovdan. Oahppoplánaid sisdoalu gáibádusat Tabeallas/málles vuollelis oidno mii galgá leat oassin fága-/oahppoplánas. Dás oidno makkár gáibádusaid departemeanta, NOKUT ja allaskuvla leat bidjan. Buot fága-/oahppoplánat galget deavdit dáid gáibádusaid. Oahppoprográmmaide maid našunála rámmaplánat regulerejit bohtet dáid gáibádusat vel lassin. Siskkáldas prosedyračilgehusain boahtá ovdan makkár dieđut FS:ii galget biddjot sisa ja mo dát dahkko. Bákkolaš oasit Sámi allaskuvlla prográmma-, oahppo- ja fágaplánain Oahppoprográmmaid rievdadeapmi Dutkan- ja oahppostivra meannuda ja dohkkeha rievdadusaid oahppoplánain. Dása lea seamma prosedyra ja áigemearit go oahppoplánaid dohkkeheami bargui. Jus gođiin lea ovttasbargu oahpu ektui, de galget buot goađit leat ovttaoaivilis rievdadusaid ektui. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta, de mearrida dutkan- ja oahppostivra ášši. Dutkan- ja oahppostivra lea juolludan dutkan- ja oahppostivrra jođiheaddjái dohkkehit smávit rievdadusaid oahpuin. Mii lea smávit rievdadus ferte árvvoštallojuvvot sierra juohke áššis. Ovdamearkka dihte sáhttet dát leat rievdadusat mat eai mielddisbuvtte ahte studeanttaid vuoigatvuođat unnot, ahte oahppoáigi guhkku dahje ahte eksámenvuogit rivdet studeanttaide geat leat jo álgán ohppui jna. Jus rievdan mielddisbuktá ahte šaddá dárbu eambbo resurssaide dahje jus oahppu rievdá nu ahte šaddá earán go manin álggos lei dohkkehuvvon, de galget rievdadusat ovddiduvvot dutkan- ja oahppostivrii. Oahpuid heaittiheapmi Allaskuvla sáhttá ieš mearridit heaittihit oahpuid maid eai leat ohcan akkrediterejuvvot NOKUT:is ja ožžon lobi departemeanttas álggahit. Dákkár oahpuid heaittiheami mearrida dutkan- ja oahppostivra. Jus lea prográmma maid NOKUT lea akkrediteren ja departemeanta dohkkehan ahte álgá, de ferte allaskuvla ohcat departemeanttas lobi heaittihit prográmma. Dákkár oahpuid heaittiheapmi mearriduvvo allaskuvlastivrras ovdal ohcan sáddejuvvo NOKUT:ii. Oahpu heaittiheami oktavuođas galgá guoskevaš goahti árvvoštallan ja čilgen makkár váikkuhusat heaittiheamis leat studeanttaide geat leat álgán ohppui, muhto eai leat vuos gárven oahpu. Árvvoštallamis galgá boahtit ovdan mo studeanttaid fágalaš beroštumit váldojit vuhtii. Dábálaččat lea nu ahte studeanttas guhte lea váldon sisa dihto prográmmii lea riekti gárvet oahpu prográmma-/oahppoplána vuođul mii lei fámus go sisaváldin dahkkui ja progrešuvnna vuođul mii dás boahtá ovdan. Berre váldot vuhtii ahte studeanttat sáhttet maŋŋonit oahpuin. Studeanttain sáhttá leat riekti permišuvdnii buozanvuođa, eará earenoamáš ákkaid, mánnáoažžuma dihte jna. Dát mearkkaša ahte studeanttain lea vuoigatvuohta beassat gárvet oahpu unnimusat guokte jagi maŋŋel normerejuvvon oahppoáiggi. Goađit galget fállat sihke oahpahusa ja eksámeniid oahppoplána vuođul dán áigodagas. Earret dán ii leat vejolaš addit oppalaš mearrádusaid mat gusket oahpuid heaittiheapmái. Goađit galget árvvoštallat njuolggadusaid heaittiheami oktavuođas. Vuođđun dása galgá leat oppalaš árvvoštallan sisaváldon studeanttaid ektui. Allaskuvlla oahpuid dárkkisteapmi Oassin systemáhtalaš kvalitehtasihkkarastimis galget fágagoađit dađistaga dárkkistit oahppoovttadagaid ja prográmmaid ja árvvoštallat leago dárbu rievdadit dáid. Lea dárbu geahččat oahpuid servodaga gelbbolašvuođa dárbbu ektui ja studeanttaid oahpposávaldagaid ektui. Rievdadeamit prográmma-/oahppoplánain galget boahtit ovdan fágaraporttain. Oahpuid viidásit ovdánahttinbarggus ávžžuhuvvot goađit čuovvovaš eavttuid atnit vuođđun: - allaskuvlla ja goađi strategalaš vuoruheamit - oahppo- ja dutkandoaimmaid oktavuođat - goađi ja allaskuvlla resursadilli - NOKUT:a eavttut ja dásit akkrediterejuvvon oahpuide - Allaskuvlla eavttut oahpuid dárkkisteamis. Allaskuvlla oahppoovttadagat galget leat heivehuvvon oahppoprográmmaide nu ahte studeanttaide fállojuvvo doarvái fágalaš govdodat ja čiekŋudeapmi juohke oahppoprográmmas. Ovttadagat galget maid árvvoštallojuvvot relevánssa ja buori resursageavaheami ektui. Plánaid dohkkeheapmi Allaskuvlastivra lea Dutkan- ja oahppostivrii addán fápmudusa dohkkehit oahpuid ja oahppoprográmmaid vuođđomeriid, oahppomodeallaid ja prográmmaid, ođđa fága- ja oahppoplánaid ja buot fágalaš ođastemdiid mat gullet oahpuide. Goahtejođiheddjiin lea ovddasvástádus su goađi oahppoplánaide. Goahtejođiheaddji nammada koordináhtora gii ráhkada dahje ođasmahttá plána. Oahppohálddahusas lea hálddahuslaš doarjjadoaibma oahppoplánabargguid ektui. Oahppojagi álgima ovdal sádde oahppohálddahus muittuhusa koordináhtoriidda ahte prográmma-/oahppo-/fágaplánat galget dohkkehuvvon ovdal oahppojagi álgima ja sádde oahppoplánamálle oktan láidehusain koordináhtorii (O:\Fága- ja oahppoplánat\Oahppoplánamála oktan láidehusain). Oahppohálddahus bidjá áigemeari goassái plána galgá gárvvis ja sáddejuvvot hálddahussii. Go plána boahtá hálddahussii dohkkeheapmái, de hálddahus ráhkkanahttá ášši dutkan- ja oahppohálddahussii siskkáldas prosedyraid vuođul: Dutkan- ja oahppostivra lea juolludan goahtejođiheddjiide fápmudusa goađi lohkanmeriid dohkkehit. Oahppohálddahus meannuda dán siskkáldas prosedyra vuođul. Jus plána dahje lohkanmearri ii dohkkehuvvo, de addo diehtu plána/lohkanmeari ovddideaddjái ahte plána ii leat dohkkehuvvon. Dát meannuduvvo dasto siskkáldas prosedyraid vuođul. Go plána/lohkanmearri lea dohkkehuvvon, de hálddahus addá dieđu plána/lohkanmeari ovddideaddjái, vurke dohkkehuvvon plána/lohkanmeari mearriduvvon vuorkái ja sádde lohkanmeari girjerádjosii. Dutkan- ja oahppostivra lea dutkan- ja oahppostivrra jođiheaddjái addán fápmudusa dohkkehit smávit rievdadusaid plánain. Go plána dohkkehuvvo mearrádusnotáhtain de ovddiduvvo ášši diehtoáššin dutkan- ja oahppostivrii. Diehtu addo ovddideaddjái ja plána vurkejuvvo mearriduvvon vuorkái oktan mearrádusnotáhtain. Lohkanmeriid dohkkeheapmi Lohkanmearri lea oassi oahppoplánas, muhto sáhttá dohkkehuvvot sierra. Jus leat smávit rievdadusat, de sáhttá goahtejođiheaddji dohkkehit, dutkan- ja oahppostivrra mearrádusa áššis DOS 89/13 vuođul. Lohkanmearit sáhttet rievdaduvvot gitta 6 mánu ovdal eksámena. Oanehisáiggeoahpuid lohkanmearri ii galgga šat rievdadit maŋŋel go oahppu lea álgán. Áigemearit Kvalitehtasihkkarastin: - Ulbmil ja huksehus - Aktevrrat ja ovddasvástádusjuohku - Kvalitehtadimenšuvnnaid mihtut - Evalueremat - Oahppokvalitehta analysa - Bargo- ja ovddasvástádusjuohku kvalitehtasihkkarastimis ja oahpuid hálddašeamis - Kapihttal 1. Oahppoáššiid meannudeapmi Sámi allaskuvllas - Kapihttal 2. Prográmmaid ja oahppoovttadagaid kvalitehtasihkkarastin - Kapihttal 3. Rekrutteren - Kapihttal 4. Oahpuid sisaváldin - Kapihttal 5. Studeanttaid registreren ja studeantaregistrerema ođasmahttin - Kapihttal 6. Studeanttaid progrešuvnnat - Kapihttal 7. Oahpuid sisaheiveheapmi - Kapihttal 8. Lonohallanšiehtadusat ja studeantalonohallan - Kapihttal 9. Eksámen ja árvvoštallan - Kapihttal 10. Oahppoduođaštusaid hálddašeapmi - Kapihttal 11. Hárjehallan - Kapihttal 12. Váiddaáššit - Kapihttal 13. Studeanttaid dohkálašvuođaárvvoštallan - Kapihttal 14. Disiplineara reakšuvnnat studeanttaide - Kapihttal 15. Studeantadieđuid meannudeapmi - Kapihttal 16. PhD-gráda hálddašeapmi Sámi allaskuvllas	http://samas.no/se/node/522
Latest news - Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom - Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen - Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere - Studietilbud våren 2023 - Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022 - 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole - Samarbeidsavtale underskrevet - Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser! Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposia 2.–3.2.2016 Romssas Symposia lágideddjiid bealis sáddejuvvo čuovvovaš ovdadiehtu: UiT Norgga árktalaš universitehta, Sámi allaskuvla ja Oulu universitehta lágidit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkan- ja bagadallansymposia Romssas 2.–3.2.2016. Mii bovdet buot sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkiid ja studeanttaid searvat miellagiddevaš symposiai. Dieđiheapmi rahppojuvvo čakčat. Abstrávttaid áigemearri: 11.11.15. Dieđihanáigemearri: 12.12.15. Eanet dieđut almmuhuvvojit maŋŋelis. - Symposijumen barkoegïelh leah gaajhkh saemiengïelh. Buerie båateme! - Symposian bargguogielah leäh gájkah sámiengielah. Buerestbåhtieme! - Symposiuma barggogiela le divna sámegiela. Buoris boahtem! - Symposia bargogielat leat buot sámegielat. Bures boahtin! - Symposium pargokielah láá puoh sämikielah. Pyereest puáttim! - Symposiuum tuejjǩiõl liâ puk sää´mǩiõl. Pue´tted tiõrvân! - Симпозиум лыххкэм кӣл ле̄в пугк са̄мь кӣл. Пуэдтӭ тӣррвэнҍ! Symposia lágideddjiid bealis Lene Antonsen, UiT Norgga árktalaš universitehta Berit Nystad Eskonsipo, UiT Norgga árktalaš universitehta Lill Tove Fredriksen, UiT Norgga árktalaš universitehta Laila Susanne Oskarsson, UiT Norgga árktalaš universitehta Jussi Ylikoski, UiT Norgga árktalaš universitehta Outi Guttorm, Sámi allaskuvla Marjatta Jomppanen, Oulu universitehta Lágideaddjijoavkku oktasaš e-poastačujuhus: [email protected] (Kort sammendrag på norsk: UiT Norges arktiske universitet, Samisk høgskole og Oulu universitet arrangerer Forsknings- og veiledningssymposium i samisk språk og litteratur 2.-3.2.2016 i Tromsø og inviterer alle forskere og studenter innenfor fagfeltet til å delta på symposiet. Symposiet foregår på samisk. Mer informasjon følger senere.)	https://samas.no/nb/node/818?page=6
Kárášjoga gánda birgehallá bures spábbačiekčanšiljus, hárjehalla garrasit ja lea bidjan alcces mihttu. Cuoŋománu dán jagi oaččui Tromssa B-joavkku čiekči, kárášjohkalaš Daniel Ailo Sakshaug Bær iežas vuosttaš minuhtaid Tromssa A-joavkkus. Dál lea su mihttu beassat TIL A-jovkui fásta čiekčin. – Leamaš buorre áigodat Daniel Ailo čiekčá sihke Tromssa B-joavkkus, ja bártniid 19 joavkkus. Son vuoruha olu áiggi hárjehallamii ja lea duhtavaš áigodagain dán rádjái. – Leamaš hui buorre, ožžon olu čiekčanáiggi ja lean hárjehallan garrasit, dadjá son. Son lea aitto bártnit 19 joavkkus čiekčan, mas Daniel Ailo doalvvui spáppa gitta moala lusa. – Nuppi joavkkus lei čiehkačievččasteapmi ja de gáhčai spábba mu julggiid ala. De ožžon spáppa ja smihtten ahte mun gal beare bijan leahtu ja vihken buohkaid meattá dassái sáhtten čievččastit spáppa olbmái. – It don ieš háliidan geahččalit báhčit molli? – Mun smihtten ahte mu joavkoolbmás lei buoret posišuvdna go mus, ja álkit sus báhčit moala go mus. Ledjen ieš maid veahá váiban viehkat olles šilju. Mun smihtten ahte lea beare časkit, oainnat dat lei buoret posišuvnnas. Hárjehalla fásta saji vuostá Daniel Ailo lohká iežas duhtavaš čiekčamiin dán rádjái go lea ožžon olu čiekčanáiggi ja muđui olu luohttámuša hárjeheaddjis. – Oaččun maid eambbo ja eambbo hárjehallat A-joavkku mielde, dadjá son. – Mo lea hárjehallat A-joavkkuin B-joavkku ektui? – A-joavku lea alit dássi, dan gal lea. Buot manná jođánit ja buot ferte deaivat. Mu mielas gal nagodan dan dási doallat oalle bures go lean sin mielde hárjehallamin, vástida son. Eahpitkeahttá lea ge dá mihttu ja geaidnu masa nuorra spábbačiekči dál lea geahčastan, beassat Tromssa A-jovkui fásta čiekčin. – Dál álggos gal áiggun geahččalit beassat fásta A-jovkui vuos, maid álggos áiggošin olahit. Dastto ferte áigi čájehit mo ovddosguvlui šaddá. Lea hárjehallan garrasit ja joatká hárjehallamin geasi maid Daniel Ailo lea vuoruhan olu áiggi hárjehallamii ja lohká dainna áigut joatkit ain ovddosguvlui, maiddái geasi. Spábbačiekčan lea su fokus dál ovddosguvlui. – Dál lea mis geasseluopmu ja plána lea hárjehallat ja doalahit dási ahte ii gáhča vulos. Go boađán fas ruovttoluotta, de beasan fas álgit seamma sajis go luiten. In áiggo álgit fas ođđasit, muhto joatkit dušše buoret barggu ovddosguvlui, dadjá son.	https://www.avvir.no/nuorra-samis-sami-bardni-sikte-tromssa-a-jovkui/
Latest news - Offisiell åpning av studenthuset - Offisiell åpning av det nye studieåret - Bli kjent med vår nye rektor - Ny mulighet for å søke på høstens studier - Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging - Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen - Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift - Ny mulighet til å søke på høstens studier - Studieavgift for internasjonale studenter Muitosánit gudneduojár Jon Ole Andersena eretvádjoleami oktavuođas Mannan vahkus bođii midjiide diehtu ahte Sámi allaskuvlla gudneduojár Jovnna Ovllá, Jon Ole Andersen lea vádjolan. Min jurdagat leat Jovnna Ovllá lagamuččaid luhtte dál. Giitevašvuođain muitit Jovnna Ovllá, go anii nu árvvus duoji ahte bijai searaid veahkehit sámi nuoraid beassat bargat dujiin ja maiddái váldit alit duodjeoahppu. Su buorredáhtolašvuohta lei ovdagovvan midjiide geat galggaimet huksegoahtit duoji boahtteáiggi Sámi allaskuvllas. Go Jovnna Ovllái bođii jearaldat ahte sáhttágo son mielde árvvoštallamin studeanttaid geat váldet duodjeváldofága mii lágiduvvui 1990-logu álggus Stáda hábmenoahpaheaddji skuvllas Oslos, de lei gearggus váldit dan doaimma, vaikko ieš čuoččuhii ahte iihan sus leat go 7 jagi vuođđoskuvlla oahppu. Son oinnii ahte jus mii galgat sáhttit hukset alit duodjeoahpu, de fertejit mis leat fágaolbmot geat sáhttet oahpahit doppe, ja mii oinniimet ahte leat dehálaš ahte min eallilan duojárat sáhttet leat alit oahpus fágačeahppin. Dát dáhpáhus lea darvánan velá Sámi skuvlahistorjjá girjái. Maŋŋil go mii allaskuvllas oaččuimet johtui duodjeoahpuid, de Jovnna Ovllá minge luhtte lei gearggus leat dárkkisteaddji. Jovnna Ovllá álo juogadii, ja leat máŋggas mis geat leat galledan su ja beassan háleštit suinna, ožžon rávvagiid ja láidehusa, muhto maiddái su sáhkkiivuođa gullat mo mii nuorat buolva háliideimmet ovddidit duoji ja duodjejurddašeami. Sámi allaskuvla anii nu árvvus Jovnna Ovllá máhtu ja eallinviisodaga, ahte álggogeahčen 2000 nammadeimmet su vuosttas ja áidna gudneduojárin min ásahussii. Go mii leat allaskuvla, de mii eat beassan nammadit gudnedoaktára, de mii nammadeimmet gudneduojára, mii midjiide lei allaárvosaš namahus. Jagi 2003 lei Sámi allaskuvla verddeásahussan go Nordiskt Forum för Forskning och Utvecklingsarbete inom utbildning i slöjd (NordFo) doalai jahkásaš konferánssa, masa sullii 50 davviriikkalaš duodje- ja hábmenfágalaš allaskuvlla ja universitehta dutki ja oahpaheaddji oassálaste. Jovnna Ovllás lei sierra ja guovddáš rolla konferánssas, go mii leimmet plánen ahte oassi konferánssas galggai čađahuvvot meahcis. Son láidestit ovttas dalá Høgskolen i Telemark (dálá Universitetet i Sørøst Norge) giehtabargolektor Jostein Sandvenain duottarvázzima mas hábmen lei guovddážis. Dán vázzima ulbmil lei áddet duoji sámekultuvrras, ja váccedettiin oažžut ođđa estehtalaš vásáhusa mii boahtá ávkin hábmemii. Olles vahku šattai riggodahkan oasseváldiide, go Jovnna Ovllá lei nu vuohkkasit čilgen dutkiide oktavuođa gaskal duoji kulturárbbi ja mo dan ádden ođđa dilis ja oktavuođain, ja mo son rabas mielain guldalii maid oasseváldit oidnet mátkkis, ja sin válddii vuhtii. Midjiide allaskuvllas ge lei vuot čájehan mo gussiid vuostái váldá ja gulahallá. . Midjiide lei mávssolaš go Jovnna Ovllá bođii guossái allaskuvlii ja searvvai min doaluide, ja maiddái go searvvai bargobájiide maid duodjeoahpuin čađaheimmet. Muitit erenoamážit 2009 čavčča go min vuosttas duodjebachelor joavku beasai searvat vahkku bargat suinna ja Riddoduottar museas/Gilišiljuin Guovdageainnus, prošeavttas njeaidit ja hukset ođđasit goađi. Ledje gávcci áŋgiris duodjestudeantta geat vahkku su litna bagadusaid mielde veahkehedje cegget goađi. Dáid studeanttaid gaskkas leat eatnašat joatkán dujiin, jogo joatkán duodjeoahpuid váldit dahje šaddan ámmátduojárin. Giitu Jovnna Ovllá, min árjjálaš gudneduojár, go dus lei nu garra jáhkku duodjái ja alit duodjeohppui. Giitu du buorredáhtolašvuođas. Vuoiŋŋat ráfis.	https://www.samas.no/nb/node/5848?page=4
03/12/2021 KIRSI PALTTO Giissáid duddjomin Kárášjoga Sámid Searvi lea lágidan giisákurssa, ja dál beasat guovtti artihkkalis čuovvut makkár bargomuttut giissá ráhkadeamis leat. Don fertet leat loggejuvvon sisa jus áiggot lohkat dán ášši. Jus juo leat diŋgojeaddji, deaddil dákko vai sáhtát logget sisa. Muđui fertet oastit jahkediŋgojumi vai sáhtat lohkat áššiid. Diŋgo dákk	https://samimag.no/sme/?p=13134&post_type=post
ju-joavkkus lea almmustuvvan ođđa musihkkavideo. Musihkkavideo lea dahkkon šukŋii Muhtumin, mii lea jagis 2018 almmustuvvan skearrus Ođđa áigodat. Video lei Ilta-Sanomat -aviissa vuosttaščájeheamis duorastaga ja dat lea oaidninláhkai maiddái earret eará Solju-joavkku YouTube-kanálas. Video lea čállán ja bagadallan suopmelaš gráfalaš plánejeaddji ja hábmejeaddji Stefan Lindfors. Solju-jovkui gullet eadni ja nieida Ulla Pirttijärvi-Länsman ja Hildá Länsman ja sudno lassin Teho Majamäki ja Janne Puurtinen. Solju-joavkku Ođđa Áigodat -albuma lei oktan evttohassan dán jagáš Teosto-bálkkašumi oažžun. Teosto-bálkkašupmi lea okta Davviriikkaid stuorimus dáiddabálkkašumiin.	https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/solju-joavku_almmustahtii_oa_musihkkavideo__govat_samis_soais_ja_meahccebuollimiin/11026004
Ođđasat - Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái - Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023 - Oza giđa 2024 oahpuide - Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa - Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon - Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan? - 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid - Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana - Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid Oza north2north stipeandda ja vuolgge lonohallamii! Oza north2north stipeandda ja vuolgge lonohallamii, oahppojagi 2019- 2020! Don sáhtát vuolgit lonohallamii universitehtii dahje allaskuvlii olggobealde Norgga mii lea Árktalaš universitehta/ University of the Arctic miellahttu. Miellahttoásahusat leat USA:s- Alaskas, Kanadas, Ruoššas, Dánmárkkus/ Kalaallit Nunaatas/ Færsulluin, Islánddas, Suomas ja Ruoŧas. Loga eambbo north2north lonohallama birra, dáppe. OHCANÁIGMEARRI LEA 18.02.2019. Maiddái studeanttat miellahttoásahusain USA:s, Ruoššas ja Kanadas, sáhttet ohcat north2north stipeandda boahtit Sámi allaskuvlii gazzat oahpu, oahppojagi 2019- 2020. Loga eambbo dáppe. Studeantalonohallan ferte leat gaskkal 6 vahku- 10 mánu. Don sáddet e-boastta [email protected], jus háliidat vuolgit lonohallamii. Bija maiddái motivašuvdnareivve mielddusin e-bostii (reivves eai galgga peršundieđut). Váldde oktavuođa jus dus leat jearaldagat, tlf. 78448458, dahje e-boastta bokte.	https://www.samas.no/se/a/oza-north2north-stipeandda-ja-vuolgge-lonohallamii?page=4
- Álbmotmeahcit - Eará guovllut - Historjáčuozáhagat - Johtolagat - Luondduguovddážat - Sámi meahcceguovllut - Stobut - Boazodoalloguovlu Boazojávri, láigostohpu Guokte unna stobu Giehtaruohttasa meahcceguovllus Boazojávrri (Porojärvi) geažis. Stohpu dovdojuvvo Kekkosastohpun, danin go dat leamaš presideanta Kekkosa giehtaruohttasa čuoiganmátkkiid doarjjabáikin. Dohko beasá vácci, čuoigga dahje mohtorgielkkáin Gilbbesjávrris (45 km). Bivnnuhamos áiggit leat giđđadálvi ja čakča. Láigostohpu, 4+4 olbmui. 15m2 +15m2. Sávdni lea sierra. Várrehusat Dorvvolašvuođa muitinlistu stobuid várrejeaddjiide. Stobuid sáhttá várret njuolga Eräluvat.fi -neahttagávppis (eraluvat.fi). Várreneavttuit Boazojávrri láigostohpui. Sajádat Davvi-Lappi, Eanodat,Giehtaruohttasa meahcceguovlu Stobu koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 69° 8.784' lon: 21° 35.108' ETRS-TM35FIN: N: 7680184 E: 285117 Riikkageainnu mielde E8 Gilbbesjávrái, gos 45 km vácci, čuoigga dahje mohtorgielkkáin. Stohpu lea Boazojávrri (Porojärvi) nuorttageaži máttagáttis Poroeno njálmmis. Ránnján lea Boazojávrri ávdinstohpu 1 km geahčen. Kalohttageinnodaga gárta Retkikartta.fi (suomagillii) Haddi 250 € / jnd. dahje 1500 € / vahkku. Hattit sis. 10% alv. Čoavdagat leat stobu seaidnái giddejuvvon čoavddaskáhpus, man sáhttá leahkkut kodain. Rávvagat ja koda sáddejuvvo várrejumi oktavuođas. Biergasat Kekkosastobus leat guokte geardeseaŋgga, ginttalčuovga, gássauvdna, liggen muorrauvnnain. Bálddas lea j.1998 huksejuvoon fuolahanstobus vuoššannurki, gássauvdna/uvdna, ginttalčuovga, guokte geardeseaŋgga, main nubbi bartaisida lanjas, liggen muorrauvnnain. Sierra gáddesávdni ja olgohivsset. Fanas. Stobus lea ruskabáiki. Vánddardeaddjit galggašedje ieža buktit bázahusaideaset eret meahcis. Loga lasi ribahis vánddardeamis. Fuopmášumit Gilbbesjávrrái lea mátki 45 km. Dobbe lea gávpi, boaldámušjuohkin ja restauráŋŋa. Meahciráđđehusa Gilbbesjávrri luondduguovddáš lea rabas sesoŋgaáiggiid giđas čakčii. Eanodaga girkosiidii Heahttái lea mátki 120 km. Heahtás lea girdingielddi, Duottar-Sámi luondduguovddáš ja eará bálvalusat. Mohtorgielkkáin johtin stobu lusa gáibida meahccejohtaluslobi. Lobi sáhttá skáhppot Duottar-Lappi luondduguovddášis, tel. 0206 39 7950. Fuomáš! Skáhppo lobi maŋimustá vahku ovdal go vuolggat čuozáhahkii. Guođe stobu dan ortnegii, go ieš livččet čuovvovaš áššehas. Min fuolahus ii nagot dárkkistit stobuid áššehaččaid maŋŋá. Jos stohpu lea boađedettiinat čorgekeahttá, váldde oktavuođa dalán stobu fuolaheaddjái. Čorgemeahttun stobus ja šiljus gártat álo čállit rehkega. Jávrri gáddái lea mátki s. 50 m. Guolástanguovlu Fávlesajiin guolástettiin galgá leat máksojuvvon guollenáliiddikšunmávssu (eräluvat.fi, suomagillii) sihke Käsivarsi-Tarvanto 1401 (eraluvat.fi, suomagillii). Lätäsenos guolástettiin galgá leat Lätäseno guolástanguovllu lohpi (eraluvat.fi, suomagillii). Lohpi vuoigadahttá guolástit guovllus Poroeno -Isokurkkio, Vähäkurkkio ii gula lohpeguvlui. Guolástanlobiid vuvdet Meahciráđđehusa áššehasbalvalansajiid lassin maiddái báikkálaš fitnodatdoallit. Smávvafuođđoguovlu Meahcástanguovlu 1613 Giehtaruohtas (eraluvat.fi, suomagillii). Meahcastanšlájat leat lagamustá rievssat ja njoammil. Beatnagiin meahcásteaddjit galget váldit oktavuođa bálgosa siiddaid isiđiidda. Meahcástanlobiid vuvdet Meahciráđđehusa áššehasbálvalansajit, ee Duottar-Lappi luondduguovddáš. Fuolahusas vástida Meahciráđđehus, Luonddubálvalusat. Lassedieđut: Duottar-Sámi luondduguovddáš tel 0206 39 7950. Vánddardanetikeahtta 1. Gudnejahte luonddu. 2. Vállje merkejuvvon máđijaid. 3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas. 4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid. 5. Ruskkahis vánddardeapmi.	https://www.lundui.fi/boazojavrilaigostohpu
Ijahis ija ovdabileahtaid vuovdin lea álgán! Jagi 2024 Ijahis idja -eamiálbmogiid musihkkafestivála ovdabileahtaid vuovdin lea álgán otne. Ovdabileahtaid sáhtá oastit čujuhusas lippu.fi sihke Lippupiste doaibmabáikkiin. Ollesolbmuid vahkkoloahpa ovdabileahta haddi lea 69,60€ ja mánáid (7-15j) ovdabileahtta lea 22,60€. Ovdalgihtii oston ollesolbmuid beaivebileahtta lea 38,59€ ja mánáid 11,59€. Ovdabileahtaid hattit sisttisdollet Lippu.fi bálvalanmávssu 1,60-4,60€. Diŋgonmáksu 1,50€ ja vejolaš doaimmahanmáksu, mii heaŋgá doaimmahanvuogis, lasihuvvojit loahpalaš haddái. Uvssas ollesolbmuid vahkkoloahpa bileahtta lea 80€ ja mánáid 25€ ja ollesolbmuid beaivebileahtta 45€ ja mánáid 15€. Vuollái 7-jahkásaččaide lea nuvttá sisabeassan. Ávžžuhit olbmuid oastit bileahta ovdalgihtii ja geavahit koartta, jos ostet uvssas. Bábirruđain sáhtá maid máksit uvssas. Ijahis idja lágiduvvo Anáris 16.-17.8.2024. Artisttat leat Mari Boine, Ailu x Amoc & Trio Boogiemen, Tundra Electro, Kevin Boine, DJ Ailo & DJ iDJa, Lávre, Ánnámáret, Ravggon, Jalvvi Niillas ja Ed Littlefield sihke sihke árbevirolaš sámemusihka konseartas Nils-Heikki Paltto, Lars Heaika Blind ja Anna Lumikivi. Prográmmii gullo maiddai duodjemárkanat, njoarostangilvu, Talent stage, Ijahis idja 20 jagi -seminára ja lassin buot Ijahis ija festiválagiehtabáttiin beassá nuvttá sisa Sámemusea ja Luondduguovddaš Siidda čájáhusaide festiválavahkkoloahpa (be-so) áigge. Duorastaga 15.8.2024 lea Wilderness Hotel Juutuas nuvttá Ijahis idja -ovdafeasta ovttas Yungmiquin. Ovdafeasta lea K-18. Lassidiehtu: Veahkkebuvttadeaddji Aleksi Ahlakorpi aleksi.ahlakorpi(át)samediggi.fi +358 44 901 4950	https://www.ijahisidja.fi/dav/ijahis-ija-ovdabileahtaid-vuovdin-lea-algan-4/
Olggosoaidnin Dette er en liste over alle pekersider på Wikipedia. En side regnes som en pekerside hvis den inneholder merket __DISAMBIG__ (eller et tilsvarende alias). Davvisámegiel Wikipedias ii gávdno dán siiddu Sáhtát álggahit artihkkala Pekersider.	https://se.wikipedia.org/wiki/Erenoam%C3%A1%C5%A1:Pekersider
Buorre Idit Sápmi - 07.01Agnete, Hver Gang Vi Mötes - Mu LullánlávllaKompositör: Arvid Solvang, Maria MenaBolag: Mastiff Music Norway - 07.05Adjagas - Mun Ja MunAlbum: AdjagasKompositör: Lawra Somby, Andreas MjösBolag: Ever - 07.17Elina Ijäs - Biekkat BosádeKompositör: Andreas GundersenBolag: Meronat Records	https://sverigesradio.se/avsnitt/2419343
Kokemäki (ruoŧagillii: Kumo) lea Suoma gávpot Satakunta eanangottis. Dan rádjegielddat leat Eura, Harjavalta, Huittinen, Köyliö, Pori, Sastamala ja Ulvila. Aakula, Askola, Haavasoja, Haistila, Hampula, Harola, Hassala, Herttola, Hintikkala, Huivoo, Hyrkölä, Häyhtiönmaa, Järilä, Kaarenoja, Kakkulainen, Kankaantausta, Kareksela, Kaukaritsa, Kaurula, Kauvatsa, Keipilä, Ketola, Kiettare, Kiusala, Kokemäen kartano, Korkeaoja, Koskenkylä, Krannila, Krootila, Kuittilo, Kukola, Kuoppala, Kuurola, Kyttälä, Köömilä, Laikko, Lempainen, Mattila, Meinikkala, Paistila, Pappila, Peipohja, Pelhola, Penttilä, Pirkkinäinen (Birknäs), Pukkala, Pumpala, Purjala, Pyhänkorva, Pälpälä, Riste, Ronkka, Rudanko, Ruikkala, Ryytsälä, Sonnila, Säpilä, Talonen, Teikari, Tulkkila, Tuomaala, Vallila, Viikari, Villiö, Vitikkala, Vuolle (Vuoltee, ruots. Vuoltis), Ylistaro, Äimälä, Öykkäri	https://se.wikipedia.org/wiki/Kokem%C3%A4ki
Nissondeaivvadeapmi čájálmas čájehuvvui vuohččan 25.1.2019, čájálmas maid geahččit liikoje. Nissondeaivvadeapmi čájálmas čájehuvvui vuosttaš geardde ođđajagimánu 25. B. 2019, Guovdageainnus. Čájálmas lihkkostuvvui bures, sihke čájálmasa bagadalli Mette Brantzeg ja čálli Sven Henriksen leigga Guovdageainnu kulturviesus gos álgočájálmas lei, soai leigga goappašagat hui duhtavaččat mot čájálmasa golbma neavttára, Ánne Mággá Wigelius, Sarakka Gaup ja Anja Saiva Bongo Bjørnstad, nákcejedje neaktit, oadjebasat ja jáhkehahtti ja bures. Dás govas bajábealde, dakka maŋŋel go čájálmas lei čájehuvvon. Vuolabeale dán fas govva mii čájeha sin geat leat duohtandahkan čájálmasa, sihke bargit, hábmejeaddjit ja muđui ge. Dás eanet dieđut čájálmasa birra, čájálmas mii čájehuvvo moddii vel Guovdageainnus ovdal go johttágoahtá viiddis čájálmasmátki miehtá sámi.	https://beaivvas.no/nissondeaivvadeapmi-algocajalmas-cajehuvvon/
Latest news - 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid - Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana - Sami Education Conference: New deadlines - Min birrasat conference is open for registration - Sami health conditions - Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week - Sami cultural heritage's place in relation to global challenges - Fall 2024 Study Programs - State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences Máŋgalot ohcci ođđa eamiálbmotjournalisttaohppui Miehtá máilmmis ohcet Sámi allaskuvlii beassat studeantan ođđa eamiálbmotjournalistihka masterohppui. Dál lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla lágida masteroahpu eamiálbmotjournalistihkas. Oahppu bistá beannot dehe guokte jagi. Das sáhttá váldit 90, dahje 120 oahppočuoggá. Ohppui lea čájehuvvon hui stuorra beroštupmi ja 35:as leat ohcan beassat journalista masteroahppostudeantan Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvlla rektor Jelena Porsanger lea hui movttet dan stuora beroštumis. – Lean hui duhtavaš ahte allaskuvlla ođđaseamos masterohppui álgoálbmotjournalistihkas leat ollu ohccit, geaid gaskkas mii válljet buoremusaid. Nie lohká rektor Jelena Porsanger. – Dan prográmmas lea vejolaš lohkat ja čállit masterdássái sihke sáme- ja eŋgelasgillii. Lea illudahtti oaidnit ahte ohccit leat nuppelot riikkas: Norggas, Suomas, Ruoššas, Frankriikkas, Kenyas, Brasilias, Thailandas, Taiwanis, Turkias, Pakistánas ja Amerihkás.	https://www.samas.no/en/node/489?page=1
DIEĐÁHUSAT Sámemusea ja Badje-Lappi luondduguovddáš Siiddas Anáris leat čuvvon olles dálu historjjá áigge dan, man ollu doppe fitnet galledeaddjit. Juovlamánu 1. beaivve čájáhusguossi Paolo Moriconi Itálias lávkii sisa ja son lei guossi nummir miljovdna. Su bálkkašedje Siida Shop skeaŋkakoarttain ja Siida-koarttain, mainna beassá nuvttá geahččat Siidda čájáhusaid olles loahppaeallima. Guoládaga sámiid kultuvrra áššedovdi ja Lappi universitehta guhkesáigásaš universitehtalektor Leif Rantala riegádeamis lea dán jagi gollan 70 jagi. Dán gudnin Sámemusea Siida ja Sámi Arkiiva ordnejit Leif Rantala ustitvuođaseminára lávvardaga 7.10. dmu 12‒16. Rantala gudnin lea maid Sámemusea Siiddas čájáhus, mas su eallinbargu lea ovdan. Sámemusea Siida ordne rávvenbeaivvi huksenárbbi dikšumis vuossárgga čakčamánu 11. beaivve dii 16.30-18.30 Siidda olgomuseas. Dáhpáhusa ulbmilin lea addit konkrehtalaš rávvagiid hirsavisttiid dábálaš váttisvuođain ja nie movttiidahttit olbmuid divvut boares visttiideaset. Dán vuoro temán leat hirsabarggut ja árbevirolaš fiellogáhtu divvun dahje ođasmahttin. Čájáhusas iežaset birra muitalit Anára guovllu badjebearrašat. Iešváldin ja buvttadan govaid ja dáidaga bokte sii muitalit mo sii oidnet árgaeallimeaset. Boazoeallin-čájáhus lea ovdan Siiddas 2.9. – 8.11.2017. Sámemusea Siiddas Anáris ordnejuvvo riikkaidgaskasaš Indigeneity in the Museum sámemuseaid áššedovdičoahkkaneapmi borgemánus 23. – 25.8.2017. Guovtti beaivásaš deaivvadeami temán leat sápmelaš čájáhuspolitihkka ja eamiálbmotmusea geavadat. Dáhpáhussii leat bovdejuvvon badjel 20 sámi museasuorggi áššedovdi sierra sámemuseain ja akademalaš museasuorggi áššedovdi Davviriikkain. Dáhpáhusa oktavuođas ordnejuvvo maiddái doavttergráđđastudeanttaide seminára, mii fállá earenoamáš buori vejolašvuođa oažžut kommeanttaid njunuš áššedovdiin. Suoma musealihtu eaktodáhtolaš barggu ánsomearka mieđihuvvo mearkkašahtti ja guhkesáigásaš eaktodáhtolaš barggus museadoaimma buorrin. Bargu sáhttá leat dahkkojuvvon Suoma musealihtu lahttomusea dahje eará ovttaskas musea buorrin. Evttohusa eaktodáhtolašbarggu ánsomearkkas dahká musea. Sámemusea Siida ordne musihkkaseminára Ijahis Idja – Álgoálbmogiid musihkkadáhpáhusa áigge 19.8.2017 dii 12.00. Seminára temán lea árbevirolaš sámemusihka mearkkašupmi modeartna musihkkamáilmmis. Seminára ordnejuvvo Siidda auditoriijas ja dáhpáhussii lea nuvttá sisabeassan. Veaddjájeaddji lea oaidnin láhkai Sámemusea Siiddas Anáris 25.7.–27.8.2017. Rahpandoalut leat vuossárgga 24.7.2017 dii 17.00. Siidda auditorias beassá gullat Álbmotgalleriija konserváhtor Kirsi Hiltunen ovdanbuktima Helene Schjerfbeck dáidagis almmolaččat, muhto earenoamážit su iežas suorggi oainnus. Ovdanbuktima maŋŋá guossit besset oahpásmuvvat Veaddjájeaddji-njuohtamii čájáhussáles. Anárvahkuid áigge Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas illudit geassebeaivvis. Dalle Veaddjájeaddjái ja Gieddegeažis-čájáhussii beassá oahpásmuvvat oahpisteami bokte. Ja juos Anárjávri atteš, de restoráŋŋa Sarridis beassá oastit suovasguoli.	https://web.archive.org/web/20171214153303/http:/www.siida.fi/sisdoallu/diedahusat
Latest news - Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole - Offisiell åpning av studenthuset - Offisiell åpning av det nye studieåret - Bli kjent med vår nye rektor - Ny mulighet for å søke på høstens studier - Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging - Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen - Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift - Ny mulighet til å søke på høstens studier Oahppojagi 2021-2022 ávvudoalut Sámi allaskuvla lágida 2021-2022 oahppojagi ávvudoaluid Diehtosiiddas geassemánu 15. beaivvi, diibmu 12:00 - 14:30. Mii ávvududit ja juohkit diplomaid kandidáhtaide geat leat gárven oahpu dán oahppojagi. Govva: Máster - ja bachelorkandidáhtat 2020/2021. Govven: Ánne Kátjá Gaup/Johtti Productions Prográmma Guoimmuheapmi - Sánčuári Oahppohoavda Áila Márge Varsi Balto sávvá bures boahtima Rektor Láilá Susanne Vars rahpansárdni Dearvuođat Word Indigenous Nations University nubbinjođiheaddjis Dr. Rongo Wetere Dearvuođat ja diplomajuohkin kandidáhtaide Snoahpamuš, gáffe ja gáhkku Diehtosiidda kantiinnas Guoimmuheapmi - Sánčuári Oktasaš govven Mis lea kándidáhtat gárven grádaid čuovvovaš oahpuin: - Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master - Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master - Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergráda - Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. dássi bachelor - Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu - Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor - Friddja bachelorgráda Doaluid sáhttá čuovvut neahta bokte dán Zoom liŋkkas: https://samas.zoom.us/j/67385726147	https://www.samas.no/nb/node/5556?page=4
Latest news - Tospråktesten våren 2024 - Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk - Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg - Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene? - Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk - Ny bok om samisk kunst og duodji lansert - - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere! - Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi - Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole juli 03. beaivi 2018 Ain rabas oahpposajit Sámi allaskuvllas leat čavčča 2018 ain rabas oahpposajit eanas oahpuide. Boađe studeantan máilmmi áidna sámegielat oahppoásahussii! Mii fállat gelddolaš oahppoprográmmaid ja ovttaskas oahpuid sámi ja álgoálbmot perspektiivvas. Oahppoprográmmat: Oahppoovttadagat: Lea maid vejolaš čoaggit ovttaskas oahpuid ja hukset friddja bacheloroahpu, dahje dušše lohkat muhtin ovttaskas oahpu Sámi allaskuvllas. Mii fállat oahppoovttadagaid boazodoalus, duojis, sámegielas, servvodatdiehtagis, álgoálbmotjournalistihkas ja oahpaheaddjeoahpuin. Boazodoalus: Duojis: Sámegielas: Servodatdiehtagis: Journalistihkas: Oahpaheaddjeoahpuin:	https://www.samas.no/nb/node/4383?page=1
Latest news - Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021 - Students' access to Diehtosiida - New covid-19 measures - SHoT 2021 - The application deadline for exchange is approaching - Information regarding term start in January 2021 - The application deadline has been extended - Mandatory e-learning course in infection prevention - Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas Cuoŋománu 18. beaivvi finadeaba Gonagaslaš Allavuođaguovttos Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa Sámi allaskuvllas gos galgaba earret eará deaivvadit min bargiiguin ja studeanttaiguin. Sámi allaskuvllas beassaba gullat allaskuvlla alit oahpuid ja dutkansurggiid birra. Lea earret eará árbevirolaš máhttu, duodji, sámegiella, osku ja eallináddejupmi masa lea biddjon fuomášupmi. Sámi allaskuvlla studeanttat ságastallet ruvdnaprinsapárain nuoraid geahčastagas sihke movt luondu váikkuha sámi kultuvrra seailluheapmái boahtte áiggis, Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpuid ja sámegiela álgooahpahusa ja ofelašdoaimma birra. Mátki lea sudno 50 jagi beivviid ávvudeami oktavuođas boahtte geasi mas háliideaba mátkkoštit viđa sadjái Norggas ja loktet ovdan áššiid maid atniba árvvus, nu go ee sámi kultuvra. Loga eambbo Gongasviesu neahttasiiddus (dárogillii).	https://www.samas.no/en/node/5866?page=4
Ođđasat - Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab - Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái - Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023 - Oza giđa 2024 oahpuide - Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa - Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon - Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan? - 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid - Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana Professor Emeritus 70 jagi Dr. Ole Henrik Magga lea Sámi allaskuvlla Professor Emeritus ja deavdá ihttin 70 jagi. Magga lea riegádan borgemánu 12. beaivvi 1947 ja lea guhkit áiggi bargan sámi ja álgoálbmotáššiid dutkamiin, vuoigatvuođaiguin ja politihkain, ja sus leat leamaš olu politihkalaš ja dutkamii guoski virggit sihke ruovtturiikkas ja riikkaidgaskasaččat. - Ole Heandarat lea iežas sámegiela ja servodat- ja eamiálbmotberoštumiiguin leamaš doarjjan ja ovdagovvan midjiide earáide. Son lea dakkár olmmoš gii sáhttá ja máhttá buot lágan olbmuiguin gulahallat, ja guldala ja rávve. Mun lean álo iešge dovdan buorre doarjaga Ole Heandaragas, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm. Mánnávuođa rájes lohká iežas juo fuomášan ahte sámiin lea vuolit sadji servvodagas go earáin. Nuorran go diđolaččat válljii čájehit sámevuođa de beasai gullat mo sihke stuorra servvodagas ja sápmelaččat ieža vigge sihke cielahit ja caggat sámi álbmoga. Sutnje šattai danne hui čielggas ahte lei riekta álgit áŋgiruššat sámi áššiid ovddas ja searvat sámi politihkkii. Ole Henrik Magga álggii nuorran juo bargat sámiid áššiiguin. Son lea bajásšaddán Ávževuomis Guovdageainnus. Vázzán vuođđoskuvlla Guovdageainnus ja Kárášjogas, gymnása Askeris ja lohkan reálafágaid ja sámegiela Oslo universitehtas. Son válddii magistargráda 1976:s ja doavttirgráda 1986:s. Son oahpahii sámegiela Álttá oahpaheaddjiallaskuvllas 1975–77. 1977-87 barggai Sámi Instituhtas. 1987:s šattai Oslo universitehta professor, ja 1990 rájes sus lea leamaš virgi dáppe Sámi allaskuvllas. Allaskuvllas son lea maiddái jođihan dutkanprográmma Ealát, boazodoalu ja dálkkádatrievdadusaid birra. Magga lea leamaš Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji 1980-85, Sámedikki presideanta 1989-97, Máilmmi Kultuvra- ja Ovdáneapmekommišuvnna lahttu 1993–95, ON Eamiálbmotáššiid Bissovaš Foruma ovdaolmmoš 2002–2004 ja Norgga dutkanráđi váldostivralahttu ja Finnmárkokommišuvnna láhttu. Son lea fargga 50 jagi aktiivvalaččat searvan luohttevaš doaimmaide politihkas, sihke sámeservviid ásahemiin, riikasearvvi jođiheaddjin, Sámedikki presideantan. Sámi allaskuvllas bohte olu váimmolaš lihkkosávaldaga.	https://www.samas.no/se/a/studenter/professor-emeritus-70-jagi?page=4
Eará dokumeanttat Sámiráđđi 02/07/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 02/07/2024 Policy paper on Indigenous Peoples and "Local Communities" Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 28/06/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 28/06/2024 Sámi Influence and Knowledge Exchange in EU Policy Factsheet Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 30/04/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 30/04/2024 Sámiid 22. konferánsa / Samenes 22. konferanse / 22nd Saami conference (report) Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Sámi lens evaluation on the European Green Deal Policy Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Project report: EU-Sámi Youth Idea Lab Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Fact Sheet: What Is The AWARE EU-Sápmi Project? Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 02/11/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 02/11/2023 Draft recommendations for ICARP IV, the International Conference on Arctic Research Planning (Open for Consultation) Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 25/10/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 25/10/2023 Guidelines for The Saami Council's Participation in Research Projects Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 14/10/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 14/10/2023 Roadmap to decolonial Arctic Research Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 07/08/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 07/08/2023 Statement of the Arctic Peoples' Conference 2023 Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 11/04/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 11/04/2023 Sámi Climate Report Read More Other documents, Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/03/2023 Other documents, Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/03/2023 Annual Report 2022 Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 19/12/2022 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 19/12/2022 Activity plan 2023 Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 18/10/2022 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 18/10/2022 Statements from the 22nd Saami Conference Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 12/08/2022 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 12/08/2022 Sápmi-EU strategy Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 31/05/2022 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 31/05/2022 7th Newsletter Filling the EU-Sápmi knowledge gaps ENG Read More Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 08/04/2022 Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 08/04/2022 The 22nd Saami Conference program Read More Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 18/03/2022 Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 18/03/2022 Working towards ethical guidelines for research involving the Sámi Read More Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 15/03/2022 Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 15/03/2022 Annual Report 2021 Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 30/11/2021 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 30/11/2021 6th Newsletter Filling the EU-Sápmi knowledge gaps ENG Read More Older Posts Eará dokumeanttat Sámiráđđi 02/07/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 02/07/2024 Policy paper on Indigenous Peoples and "Local Communities" Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 28/06/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 28/06/2024 Sámi Influence and Knowledge Exchange in EU Policy Factsheet Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 30/04/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 30/04/2024 Sámiid 22. konferánsa / Samenes 22. konferanse / 22nd Saami conference (report) Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Sámi lens evaluation on the European Green Deal Policy Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Project report: EU-Sámi Youth Idea Lab Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/02/2024 Fact Sheet: What Is The AWARE EU-Sápmi Project? Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 02/11/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 02/11/2023 Draft recommendations for ICARP IV, the International Conference on Arctic Research Planning (Open for Consultation) Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 25/10/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 25/10/2023 Guidelines for The Saami Council's Participation in Research Projects Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 14/10/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 14/10/2023 Roadmap to decolonial Arctic Research Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 07/08/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 07/08/2023 Statement of the Arctic Peoples' Conference 2023 Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 11/04/2023 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 11/04/2023 Sámi Climate Report Read More Other documents, Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/03/2023 Other documents, Eará dokumeanttat Sámiráđđi 09/03/2023 Annual Report 2022 Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 19/12/2022 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 19/12/2022 Activity plan 2023 Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 18/10/2022 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 18/10/2022 Statements from the 22nd Saami Conference Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 12/08/2022 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 12/08/2022 Sápmi-EU strategy Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 31/05/2022 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 31/05/2022 7th Newsletter Filling the EU-Sápmi knowledge gaps ENG Read More Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 08/04/2022 Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 08/04/2022 The 22nd Saami Conference program Read More Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 18/03/2022 Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 18/03/2022 Working towards ethical guidelines for research involving the Sámi Read More Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 15/03/2022 Eará dokumeanttat Kristoffer Hætta 15/03/2022 Annual Report 2021 Read More Eará dokumeanttat Sámiráđđi 30/11/2021 Eará dokumeanttat Sámiráđđi 30/11/2021 6th Newsletter Filling the EU-Sápmi knowledge gaps ENG Read M	https://www.saamicouncil.net/documentarchive/tag/English
Vuosttas radioođđasat bottu maŋŋá gullojedje bearjadaga 6.3.2015 diibmu 7.30. Radioođđasiid beassá gullat maiid Yle Areenas. Sámiráđđi lea ožžon dán rádjai máŋgalot duhát euro sturrosaš stáhtadoarjaga olgoministeriijas. Dál Sámiráđđi áigu iskat gávdnat eará molssaeavttuid ruhtadeapmái. Deanuleahki lea sieđgaluvvan, suhkon sogiiguin ja geaidnoguorat dahppon eará joavdelas rissiiguin. Dál goittotge máŋgga sivas njásket Deanu oidnosii geaidnoguoras. Asfalttityöntekijät ovat paiskineet hommia Lapin helteisessä säässä päällystystyömaalla, joka on ollut kesän pisin koko Suomessa.	http://yle.fi/uutiset/hoavddas_radiooasat_gullojit_fas/7850740
ámemusea ja luondduguovddáš Siida lea Anára márkanis, guovdu Suomabeale Sámi. Siidda doaimmain vástidit Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš. Min čájáhusat lea dáhpáhusat leat davviguovllu ofelažžan: mii oahpistat gussiideamet dološ ja ealli sámekultuvrii ja árktalaš lundui. Čájáhusat ja dáhpáhusat Vuođđočájáhus Vuođđočájáhusas sámiid kultuvra ja davviguovllu luondu čatnaseaba oktii oktan čájáhusollisvuohtan, mii fállá muosáhusaid, visuála vásihusa ja maiddái ollu dieđu. Vuođđočájáhusa leat Sámemusea ja Luondduguovddáš buvttadan ovttas. Loga eambboAlbma olbmot 23.6.2020 - 30.4.2021 Sámemusea Siidda molsašuddi čuovgagovvačájáhus "Albmo olbmot" stelle oaidninláhkái Pekka Sammallahti čáhppesvilges čuovgagovaid davvi olbmuin sin árgabeaivvi birrasiin čieža sierra jahkelogus, gitta 1960-logu rájes. Guovddážis leat Deanu čázádaga ássit, muhto govat leat maiddái Anáris, Eanodagas, Soađegilis, Gárasavvonis, Jielleváris, Várjjagis ja Álaheaivuonas. Čájáhusa namma speadjalastá eamiálbmogiid vuogi gohčodit iežaset olbmui albma olmmožin. Loga eambboÁrktalaš čuovga 1.7.2020 – 6.1.2021 Sámi gávcci jagiáiggi buktet maiddái čuovgagovvejeaddjái fiinna vejolašvuođaid eallit árktalaš vilda čuovgga máilmmis. Geasi nogakeahtes čuovgga vuostebeallin skábmaáigge hearkkes pasteallaivnnit ja čavčča ivdnečuvgesvuohta leat geasuhan miela álo. Lappi guovllu olmmoš lea juohkán doaimmas áiddo sierra jagiáiggiid mielde. Loga eambboSámi seremoniijat 8.10.2020 – 30.4.2021 Sámemusea Siida molsašuddi čájáhus Sámi seremoniijat – Saamelaiset seremoniat čuovvu Maarit Magga ráhkkaneami eadnin ja duojárin sogas seremoniijaide, konfirmašuvdnii ja gásttašeapmái, duodjekultuvrra bokte. Máinnas ovdána máŋgga dásis: mielde leat duoji lassin sámi árvvut, máilmmioaidnu ja vuohkekultuvrra sihke silolašvuohta ja vuoiŋŋalašvuohta. Loga eambboKaren Jomppanen – hutkái ja iskkadeaddji duojár 15.10.2020 - 30.4.2021 Sámemusea Siidda pop-up-čájáhus čájeha hutkái ja iskkadeaddji duodječeahppi Karen Jomppanen (1923–1996) duodječoakkáldaga. Karen Jomppanen árbbolaččat skeŋkejedje Karena duodječoakkáldaga oassin Sámemusea čoakkáldagaid 30.9.2020. Loga eambboMii leat Siida Sámemusea Sámemusea Siida lea riikkaviidosaš vástumusea, man earenoamašsuorgin lea sámekultuvra. Sámemusea lea maid guovllulaš vástumusea kulturbirasbargguid oktavuođas sámiid ruovttuguovllus. Mii vurket iežamet čoakkáldagaide Suoma sámiid immateriála ja materiála kulturárbbi ja ovdanbuktit kulturárbbi iežamet čájáhusain ja almmustahttimiin. Min guovddáš ulbmilin lea doarjut sámi identitehta ja kultuvrralaš iešdovddu. Sámemuseas lea guoibmemuseat eará Davviriikkain ja Ruošša bealde, mat vurkejit sámiid kultuvrra. Mii gullat maid... OahpásmuvaLuondduguovddáš Meahciráđđehusa luondduguovddážat leat máŋggabealat galledanbáikkit ja buorit gáldut háhkat dieđu luonddu birra. Mii movttiidahttit olbmuid lihkadit ja áhpásmuvvat luonddus. Luondduguovddáš Siida lea Meahciráđđehusa davimus luondduguovddáš ja mii bargat ovttas Sámemusea Siiddain. OahpásmuvaDáhpáhus Buohkaide rabas dilálašvuohta Siidda auditorias – Siida ođasmuvvá Duo 9.1.2020 dii 17-18:30 Sámemusea ja luondduguovddáš Siida ođasmuvvá 2020-2022. Bures boahtin gullat Siidda viiddidan- ja vuođđodivvunprošeavtta birra, sihke dasa gullevaš plánaid ja áigedávvaliid birra. Loga eambboSiiddas bálvalit Sámemusea Siidda rabas bargosajit Sámemusea ohcá kulturbirasovttadahkii fásta bargui arkeologa. Bargu álgá 1.1.2021 (dahje soahpamuša mielde) Friddja ohcamušat ja CV maŋimustá 20.11.2020 dmu 16.15 Sámemusea lea sámekultuvrra riikkadási vástumusea ja sámeguovllu kulturbirasbargguid guovllu vástumusea. Loga eambboSámemusea Siida ohcá fásta bargui čájáhusamanueanssa. Bargu álgá 1.1.2021 (dahje soahpamuša mielde) Friddja ohcamušat ja CV maŋimustá 20.11.2020 dmu 16.15 Sámemusea lea sámekultuvrra riikkadási vástumusea ja sámeguovllu kulturbirasbargguid guovllu vástumusea. Čájáhusamanueanssa bargguide gullet ovddidit Sámemusea Siidda čájáhusdoaimma, plánet ja duohtandahkat molsašuddi čájáhusaid ja čájáhusaide laktáseaddji gulahallan. Lagaš jagiid guovddáš bargun lea Siidda váldočájáhusa ođasmahttimii laktáseaddji barggut. Čájáhusamanueansa gullá Sámemusea sisdoallobargojovkui. Loga eambboSiida ođasmuvvá Sámemusea ja luondduguovddáš Siida ođasmuvvá Jagi 1988 rahppojuvvon Siida-ráhkadus vuođđodivvojuvvo ja viiddiduvvo 2020 – 2022. Viiddidanosiide bohtet Sámemusea čoakkáldatlanjat ja restoráŋŋa. Sámemusea ja luondduguovddáža oktasaš vuođđočájáhus ođasmahttojuvvo. Mii bálvalat ođasmahttima áigge (earret miessemánus 2021, goas Siida lea gitta). Rahpat vuođđodivvojuvvon ja viiddiduvvon Siidda ja ođđa čájáhusa cuoŋománus 2022. Loga eambboSiidda viiddideapmi šaddá duohtan: Senaatti-giddodagat lea dahkan investerenmearrádusa Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida divoduvvo ja viiddiduvvo jagiid 2020-2022 áigge. Senaatti-giddodagaid stivra lea dahkan fidnu investerenmearrádusa 18.12.2019. Senaatti giddodagat oamasta Siida-dálu. Sámemuseavuođđudus lea Siida-dálu váldoláigolaš ja láigoha sajiid ja lanjaid fas viidásabbot Luondduguovddážii ja Restoráŋŋa Sarrihii. Loga eambb	https://web.archive.org/web/20201114163515/https:/siida.fi/davvisami
Áššehasregisttar ja lassidieđut Beaivedivššus dollojuvvo beaivedivššu áššehasregisttar, man dárkkuhussan lea doaibmat veahkkegaskoapmin mánáid beaivedikšobálvalusaid buvttadeamis (ee. mánáid beaivedikšosajušteamit, beaivedikšo- ja máksomearrádusat). Registtarčilgehus lea oaidninláhkai beaivedikšundoaimmahagas áššehašdieđáhusain. Láhka ja ásahus mánáid beaivedivššus (1973/36 ja 239) Láhka sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa áššehasmávssuin (1992/734, 2008) Láhka mánáid ruoktodikšuma ja priváhtadikšuma doarjagis (1996/1128) Láhka sosiálafuolahusa áššehasa sajádagas ja vuoigatvuođain (2000/812) Ásahus sosiálafuolahusa ámmátbargiid dohkálašvuođagáibádusain (2005/608) Vuođđooahpahusláhka (1999/1288) KOTIHOIDON TUKI JA KUNTALISÄ	https://web.archive.org/web/20191127214051/https:/www.inari.fi/se_no/balvalusat/cuvgehusbalvalusat/beaivediksu/assehasregisttar-ja-lassidiedut.html
ámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi doalai rahpansáhkavuoru Eurohpa Ráđi seminára Anáris bearjadaga. Sáhkavuorus loahpas son válddii ovdan dan, ahte Ruošša eiseváldit leat geahččaleamen heaittihit Guoládaga sámi parlameantta ja bidjat sadjái eiseváldiid gohčostaga. – Dát seminára dáhpáhuvai hui dehálaš áigge. Ruošša ráđđehus lea molson diibmá davviálgoálbmogiid, Raipona, ovddastan organisašuvnna stáhtanjunnošii miehtemielalažžan. Dál seamma lea dahkkon Guoládaga sámi parlameantta buohta mannan lávvordaga. Ruošša sámiin eai leat lágas dáhkiduvvon kultuvrralaš eaige gielalaš vuoigatvuođat ja dál sis geahččalit váldit eret vuoigatvuođa ovddastit iežaset ja vuojit iežaset vuoigatvuođaid, Näkkäläjärvi celkkii. Näkkäläjärvi dajai, ahte Ruošša sámiid eretduvdilovvon njunuš Valentina Sovkina lea uhkiduvvon ja balddahallon. – Balan duođalaččat su dorvvolašvuođa beales ja ovddošan ja gudnejahttán su jálluvuođa ja vuollánmeahttunvuođa sámiid vuoigatvuođaid bealušteamis. "Ruošša sápmelaččaid ii oaččo guođđit akto, mii leat okta álbmot njealji stáhta viidogas" Näkkäjärvi doarjalii Eurohpá Ráđđái ja riikkaidgaskasaš servošii vai Ruošša sámit eai guđdojuvvo okto ja ahte sii ožžot dárbbašlaš doarjaga. – Eat sáhte dušše guoras čuovvut go Ruošša sámiin dolvojuvvo eallinsadji ja sii suddaduvvojit oktii váldoálbmogiin. Eat sáhte dohkkehit dan, ahte Ruošša mearrida gii ovddasta sápmelaččaid ja main áššiin sápmelaččat oažžot ságastit. Eat sáhte dohkkehit dan, ahte sápmelaččat šaddet ballat dorvvolašvuođasteaset ja sin geahččalit jaskkodahttit balddihemiin. Dát ii heive Eurohpá Ráđi árvvuide, Näkkäläjärvi dajai. – Mii dárbbahit din, Eurohpá Ráđđi, hukset ráfi ja oktilašvuođa dego galbma soađi maŋŋelnai. Bivddán din, riikkaidgaskasaš searvvuš, ahte dii bargabehtet buot man sáhttibehtet, ahte sápmelaččat besset eallit Ruošša oadjebasvuođas, almmá balu, uhkideami ja stáhtaláš bággostivrema haga. Ruošša sámiid dilli uhkida oba sámi kultuvrra ja dan boahtteáiggi. Mii leat okta álbmot njealji stáhta viidogas. "Eurohpá Ráđis leamaš dehálaš rolla galbma soađi maŋŋelaš Eurohpá gárganeamis" Näkkäläjärvi dajai iežas leat ilus das, ahte Eurohpá Ráđđi bovdii maid Ruošša sápmelaččaid ovddasteaddji hupmat seminárii, vaikko Ruošša sámi áššit eai gulage seminára fáttáide. – Dát mearrádus lei hui dehálaš sihke sápmelaš searvvušvuođa dáfus ja máilmmipolitihkalaš dili geažil. Eurohpá Ráđis lea leamaš dehálaš rolla galbma soađi maŋŋelaš oktilis ja olmmošriektemiehtemielalaš Eurohpá gárganeamis. Dan olmmošriekte- ja parlamentáralaš bargu lea duddjon eurohpálaš identiteahta ja dáhkidan ráfi. – Dál dárbbahit nanu Eurohpá Ráđi, soaitá ahte eanet go goassige ovdal. Máilmmipolitihkalaš dilli lea buktán stuora uhki Eurohpá ráfái. Dát dilli šaddá konkrehtalažžan dáppe Anáris, árktalaš guovllus, gos vearjorusten jođálnuvvá ja min orrunduovdagat leat Ruošša ráji lahka. Humai √°itagiin s√°mekultuvrii Sáhkavuorustis Klemetti Näkkäläjärvi buvttii ovdan maid dálá áitagiid sámekultuvrii. – Suopmelaš riektegeavadis ovttahatolbmuid vuoigatvuođat – váldokultuvrra ovddasteddjiidnai – leat lohkkon mávssolaččabun go sápmelaččaid kollektiivvalaš vuoigatvuođat. Oarjemáilmmálaš riekteipmárdussii kollektiivarievttit leatnai váttes gažaldat. Earenoamáš váttis eiseválddiide lea ovttaskas čovdosiid váikkuhusaid čilgen oba sápmelaš kulturhámi dáfus. Ovdamearkka dihte Norgga stáhta uhkida njuovvat bákkuin beali Norgga boazosápmelaččaid bohccuin. Mearrádus sáhttá duššadit boazosápmelaš kulturhámi seailluheami Norggas ja dat cakkalii boahtte buolvva sámi nuoraid beassama boazoealáhusa sisa. – Stuorimus uhkkin sámi kultuvrra boahtteáigái Suomas lea sápmelašvuostásašvuohta ja dan lassáneapmi. Sápmelaččat šaddet deaivat vel otná beaivvenai utnohisvuođa. Vaššiságat sápmelaččaid guovdu leat lassánan oppalaččat. Dán biehtadahkes dillái ja earenoamážit rasisttalaš čálašeami biehtadahkes váikkuhusaide Eurohpá Ráđđi leanai hui dávjá gidden fuomášumi ja ávžžuhan Suoma riepmat doaibmabijuide dili buorideami várás. – Riikkaidgaskasaš gárganeapmi lea dahkan máŋggaid kultuvrraid ja gielaid uhkivuložin ja lea juobe jávkadan daid, dego Áhkkilsámi 2000-logus. Ođđaseamos dutkanbohtosiid mielde máilmmis jápmá gaskaárvvu mielde okta giella vahkus. Dát leahttu lea issoras jođán. Buot eanemus uhkivuložin gielalaš diversiteahtta, máŋggahápmásašvuohta, lea jábálaš riikkain. Iežas kultuvrra ja giela bajásdoallan lea váttis váldokultuvrra ja oarjemáilmmálaš deaddagis. Giella sáhttá jávkat ovtta buolvvasnai. Vaikko sámegiella lea oalle ealas dálá buolvva áigge eará sajes, boahtteáigi ii leat goitge dorvvastuvvon. Buot eanemus mearrideaddji lea makkár vejolašvuođat mánáin ja nuorain lea seailluhit sámegielaset, identiteahttaset ja kultuvrras. Eretmuotkun sámiid ruovttuguovllus sáhttá doalvut oba sámi kulturhámi jávkamii. Suomas, Ruoŧas ja Norggas lea stuora gávpotsápmelašvehádat. Vejolašvuođat oahppat sámegiela leat unnit ja juobe bisttemeahttumat ruovttuguovllu olggobealde. Gávpotbiras maid rievdada olbmo, su gaskavuođa lundui ja diehttelas oktavuođat ruovttuguvlui hedjonit. – Sápmelaččat leat leamaš okta álbmot máŋgga sierra stáhta viidodagas oba historjjás áigge. Dálá áigge midjiide rájiid sárgot njeallje sierra stáhta, Eurohpá uniovdna ja riikkaidgaskasaš-politihkalaš dilli. Lean hui fuolas riikkaidgaskasaš dili váikkuhusain ovttasbargui, Dálá dili váikkuhusat ipmárdussii sápmelaččain oktan álbmogin leat biehtadahkkásat. Min sápmelaččaid gaskii eai galgga duddjojuvvot šat ođđa rájit.	http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/nakkalajarvi_valddii_ruossa_samiid_dili_ovdan_eurohpa_rai_seminara_rahpansaniin/7656991
Latest news - Cinema premiere - We are at Tråante2017 in Trondheim - ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR - Meet the new director - Sámi School History Conference 2016 - Join the Master programme in Indigenous Journalism - Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature - Journalists gathered on Inclusive Journalism - Go on a north2north exchange, spring 2016! Stuora beroštupmi Sámi oahpahuskonferánsii Sámi oahpahuskonferánsa lea guktii maŋiduvvon korona pandemiija geažil ja disdaga de viimmat álggahuvvui golbma beaivásaš konferánsa. Konferánsa lea ovttasbargu gaskal Sámi allaskuvlla ja Sámedikki, mas prošeakta Sámi mánát ođđa searvelanjas (SáMOS-prošeavtta) lea vuolggasadji. Konferánssa ulbmil lea beassat lonohallat eamiálbmogiid oahpahanvásáhusaid ja buktit oidnosii sámi mánáidgárddiid, skuvllaid ja alitoahpahusa, ja maiddái internationála eamiálbmotoahpahusa vásáhusaid ja muitalusaid. - Konferánsa lea dehálaš gulahallan- ja deaivvadanarena oahpaheaddjiide ja bargiide geat barget mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain, ja muđui maid giellabargiide. Min álgojurdda lea leamaš čohkket buohkaid ovtta dáhki vuollái ja dáinna lágiin hukset sámi oahpaheddjiid ja mánáidgárddeoahpaheddjiid oahppobálgá go beassat gelbbolašvuođa ja eallinagi vásáhusaid juogadit, muitala Sámi allaskuvlla prorektor ja lágidanjoavkku jođiheaddji Ylva Jannok Nutti. Konferánsii lei álggos sadji 80 oasseváldái korona pandemiija eastadan doaimmaid dihte. Maŋŋel go Norgga ráđđehus ložžii korona eastadandoaimmaid, de mearridii lágidanjoavkku lasihit saji konferánsii ja 125 oaseválddi dieđihedje konferánsii. Dainna lea lágidanjoavku hirbmat duhtavaš. - Mii mearrideimmet lasihit konferánssa sajiid go olbmuin lei stuora beroštupmi searvat konferánsii. Mii leat ožžon máhcahemiid oasseváldin ahte sii leat váillahan dakkár gulahallanarena oahpahedje- ja mánáidgárddesuorggis. Dát dieđusge muitala midjiide ahte lea hirbmat dehálaš ahte oasseváldit miehtá Sámi leat beassan čoahkkanit Diehtosiidii, loahpaha Jannok Nutti. Govas lea Sámi allaskuvlla prorektor ja lágidanjoavkku jođiheaddji. Govven: Ánne Kátjá Gaup/Johtti Productions	https://www.samas.no/en/node/5303?page=7
1Friddjavuhtii Kristus lea čoavdán min. Bissot dan dihte nanusin, alletge divtte iežadet fas bággejuvvot šlávvageassá vuollái. 2Mun, Paulus, cealkkán didjiide: Jos dii diktibehtet iežadet birračuhppojuvvot, de Kristus ii leat didjiide maninge ávkin. 3Mun duođaštan fas juohkehažžii gii diktá iežas birračuhppojuvvot, ahte son lea geatnegas doallat olles lága. 4Dii geat ohcabehtet vanhurskkisvuođa lágas, lehpet earuhuvvon Kristusis; dii lehpet jorralan eret árpmus. 5Dasgo mii vuordit iežamet vuoiŋŋas ahte mii oskku bokte oažžut dan vanhurskkisvuođa mii lea min doaivu. 6Go mii eallit Kristus Jesusis, de ii birračuohpahus iige ovdaliiki mearkkaš maidege, muhto osku, mii doaibmá ráhkisvuođas. 7Dii lehpet álgán bures. Gii hehttii din, go dii ehpet jeagat duohtavuođa? 8Dii ehpet leat guldalan su gii rávkkai din. 9Unna suvrradáiggáš suvruda olles dáiggi. 10Mun oskkun Hearrái ja lean vissis dasa ahte dii ehpet jurddaš eará láhkái go mun. Muhto dat gii čádjidahttá din, dubmejuvvo, gii dal juo leažžá. 11Vieljat, jos mun ain sárdnidan birračuohpahusa, manne mun de doarrádallojuvvon? Dalle ruossa ii livčče šat vearránussan. 12Vare gáldešedje iežaset, sii geat čádjidahttet din! Vuoigŋa ja oažži 13Vieljat, dii lehpet rávkojuvvon friddjavuhtii. Allet fal ane friddjavuođa bealuštussan iežadet oažžái, muhto bálvalehket guhtet guimmiideattet ráhkisvuođas. 14Dasgo oppa láhka ollašuvvá dán ovtta báhkkomis: Don galggat ráhkistit lagamuččat nugo iežat.15Muhto jos dii gáskkašehpet ja borrabehtet guhtet guimmiideattet, de váruhehket amadet duššadit guhtet guimmiideattet! 16Mun cealkkán didjiide: Vádjolehket Vuoiŋŋas, de ehpet duhtat oačči anistumiid. 17Oažži dáhttu eará go Vuoigŋa, Vuoigŋagis eará go oažži. Dat sohtet gaskaneaset, ja danin dii ehpet daga dan maid dáhtošeiddet. 18Muhto jos Vuoigŋa oahpista din, de dii ehpet leat lága vuolde.	https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/GAL.5
Čakčat 2017 Sámi oahpahusguovddážis Anáris álgá ođđa oahppofálaldat. Davvisámegiela ja sámiid kultuvrra joatkkajagi oahput bistet jagi ja daid viidodat lea 30 oahppovahkku (ov). Skuvlejupmi sisttisdoallá eanaš davvisámegiela oahpuid, muhto daid lassin leat maid kulturoahput ja giella-/bargohárjehallan. Skuvlejupmi lea oaivvilduvvon daidda, geat háliidit čiekŋudit iežaset gielladáiddu ja ovddit giellaoahpuid. Skuvlejumi álggus lea giellaoahpalaš áššiid nannen ja dan maŋŋá ovdánit sátneráju nannema ja viiddideami bokte čállimii ja jorgaleapmái. Oahpahusprográmma lea plánejuvvon nu, ahte dat heive daidda, geat dárbbašit sámegiela barggus, muhto maiddái daidda, geat jurddašit vuolgit gazzat lasi sámegiela oahpuid ovdamearkka dihtii universitehtii. Skuvlejumi áigge studeanta beassá maid vuodjut iežas suorggi deavsttaide. Skuvlejumi gáibádussan lea, ahte studeanta máhttá davvisámegiela, lea lohkan davvisámegiela ovdamearkka dihtii Sámi oahpahusguovddáža jagi guhkkosaš davvisámegiela ja sámiid kultuvrra skuvlejumis dahje lea muđui háhkan čuoggá 2 lágan gielladáiddu. Oahpahusgiellan lea davvisámegiella. Oahpuid áigge roahkasmahttit oahppiid čállit ja geavahit sámegiela ja veahkehat sin čállit iehčanassii ja doarjut sin čállima proseassas. Ulbmilin lea maiddái addit válmmašvuođaid čađahit almmolaš gielladutkosiid bajimus dási iskosa. Oahput ordnejuvvojit nu, ahte dat váldet vuhtii oassálasti vejolaš bargoeallima dárbbuid ja hástalusaid. Sisoallun lea earet eará bargoeallimii laktáseaddji teavsttaid čállin ja jorgaleapmi. Ohcanáiggiid ja -rávvagiid birra Sámi oahpahusguovddáš dieđiha maŋŋelabbos. Lassedieđut oahpuin outi.lansman(a)sogsakk.fi.	https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/sog_alggaha_cakcat_2017_oa_oahppofalaldaga/9319466
Latest news - Information regarding the corona virus - Sámi National Day at Sámi allaskuvla - Apply for Spring 2020 studies - Academic administration - opening hours - Ten points to know about before diving into studentlife - Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences - Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange! - Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta - World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018 Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid Odne almmuhuvvoje ođđa dutkanbohtosat Landscape Practices konferánssas, Sámi allaskuvllas. Dutkan čájeha čielgasit ahte monne- ja luomečoaggin lea eanet go dušše ieš dat čoaggin. Dutkanbohtosat čájehit ahte monne- ja luomečoaggiin leat mávssolaš máhtut mo hálddašit iežaset guovlluid. Sis lea fuolla iežaset guovlluide, ja dat bohtet oidnosii sin njuolggadusain dasa mo lihkadit ja láhttet guovlluin. Daid sii leat háhkan guhkesáigge geavaheami bokte. Eana, dálki, luopmánat, lottit ja monit doibmet ovttas ja dán sáhttá gohčodit árbevirolaš máhttun, go dat lea sihke sirdašuvvan buolvvaid gaskka ja olbmo leat háhkan dan iežaset čoagginpráksisa bokte iežaset guovlluin. Dán rádjái lea dáhkkon unnán dutkan monne- ja luomečoaggin práksisiid birra. Golmma beaivásaš konferánsii leat bovdejuvvon earret eará dutkit mat leat sullasaš dutkamiid dahkan eará guovlluin. Dutkanjoavku álggahii prošeavtta jagi 2019:s ja lea dutkan práksisiid mat leat čadnon luome- ja monnečoaggimii Sámi mearraguovlluin nugo Porsáŋggus, Várjjagis ja Divttasvuonas. Sámi allaskuvlla vuosttašamanueansa Solveig Joks lea jođihan dutkanprošeavtta ovttas ovttasbargoguimmiiguin, nugo Steinar Nilsen Ájluovttas, Svanhild Andersen Mearrasiiddas Billávuonas, Harrieth Aira Árran Julevsámeguvdásji ja Stine Rybråten NINA Lillehammeris.	https://samas.no/en/node/5641?page=5
Oktavuohta ja dieđut Go áigu váldit oktavuođa Gonagasbearrašiin dahje Gonagaslaš hoavain, de geavaha adreassa dás vuolábealde. Geavat oktavuođaskovi go válddát elektruvnnalaš oktavuođa. Čálalas oktavuođaid Gonagasbearrašii dahje Gonagaslaš hovvii sáddet deike: Det kongelige hoff Det kongelige slott Postboks 1 vika 0010 Oslo Telefuvdna: 22 04 87 00 Guovddášt e-boastavuostáiváldin: post[at]slottet.no Bijat [at] sadjái @ vai oaččut rievttes adreassa. Oktavuođat Ruvdnaprinsabárrii Fuomáš ahte go áiggut čálalaččat váldit oktavuođa Gonagaslaš Allavuođaiguin Ruvdnaprinssain ja Ruvdnaprinseassain, de galggat maiddái dan reivve sáddet Gonagaslaš šlohttii (bajábealde lea adreassa). Jus sáddet boastta Skaugumii, de manná guhkit áigi sáddaga gieđahallamii. Elektruvnnalaš oktavuođat Geavat skovi dás vuolábealde jus áiggut sáddet dearvuođaid Gonagasbearrašii dahje Gonagaslaš hovvii. Jurdagat ja fuomášumit váldojuvvojit mielde viidásit barggus. Mii bivdit du čállit gii don leat go sáddet e-boastta. It sáhte vuordit oažžut vástádusa iežat elektruvnnalaš dihtui, danin go čađat bohtet nu ollu diekkár dieđut. Jus hálidat oažžut vástádus iežat reivii, de čále reive adressii maid gávnnat dás bajábealde.	https://www.gonagasviessu.no/kontakt.html?sek=74957&tid=76258
-Almmuhus- -Almmuhus- OĐĐASATIvvár Niillas, Nils Porsanger jápmán OĐĐASAT Ivvár Niillas, Nils Porsanger jápmán Anne Gro Gaup Journalista - 11/04/2015 08:01 - Ođasmahtton: 02/07/2019 23:13 FacebookEmail Ivvár Niillas, Nils Porsanger lea jápmán, 92 jagi boarisin. Porsanger lei badjealmmái ja lei dovddus juoigi, ja ásai Horpmás Deanu gielddas, Davvi-Norggas. Son čohkkii Várjjat ja Deanuleagi luđiid guovtti cd skerrui čállá NRK Sápmi. TagsNils Porsanger -Almmuhus-	https://www.avvir.no/ivvar-niillas-nils-porsanger-japman/
Beskrivelse In Voices from Sápmi, the first doctoral thesis ever published in the Sámi language, Vuokko Hirvonen studies Sámi women's literature and how Sámi women became authors. Some of the women had to witness their mother give birth while they were tied to one of the poles holding up the tent. Some of them had to quit school because their father wanted them to "be of use" for the household, or because the teacher thought they had learned enough – for a Sámi. Some of them had to give up their mother tongue when they started school. The book helps us understand individual women's lives and their views of society and gender relations, as well as the history of the Sámi Movement. In terms of theory, Voices from Sápmi is based on both post-colonial literary criticism and feminist criticism. Thus, it draws upon the academic principle that considers neither the Western way of thinking nor the Western discourse, presumptions and conventions as objective matters of fact. ______________________________ Girjji Sámeeatnama jienat (1999) lea dál Kaija Anttonen jorgalan sámegielas engelasgillii Voices from Sápmi. Sápmelaš nissoniid girjjálašvuođa historjá lea vádjit čuohti jagi guhkkosaš, dasgo vuosttaš nissona čállin duodji, Elsa Laula pamfleahtta Inför lif eller död, almmustuvai jagi 1904. Čáppagirjjálašvuohta beasai dattege almmolaččat oidnosii easka 1970-logu álgogeahčen. Vuokko Hirvonen Sámeeatnama jienat lea vuosttaš dutkamus, mii čielggada Norggas, Ruoŧas ja Suomas ássiid sámenissoniid čállima ja girjjálašvuođa historjjá gárggideami. Seammas dat lea vuosttaš sámegillii čállon nákkosgirji. Dutkamusas leat mielde 40 Davviriikkain ássi sápmelaš nissončálli, geat leat juhkkojuvvon njealje sohkabulvii: máttaráhkuide, áhkuide, etniide ja nieiddaide. Girji heive erenoamážit universitehtaid ja allaskuvllaid sámegirjjálašvuođa oahppogirjin, muhto maiddái sámegiela ja servodatsuorggi oahpahussii. Dat lea vel buorre sidjiide, geat háliidit diehtit eambbo sámi nissoniid čállin girjjálašvuođas. Vuokko Hirvonen nákkosgirji lea doavttirdási dutkamus sámi girjjálašvuođas. ______________________________ Boken Sámeeatnama jienat (1999) er nå oversatt av Kaija Anttonen fra nordsamisk til engelsk Voices from Sápmi. Samiske kvinners litteraturhistorie er nærmere hundre år. Den første skriften av en samisk kvinne, Elsa Laulas pamflett Inför lif eller död, ble publisert 1904. Skjønnlitteraturen derimot ble først synlig i begynnelsen av 1970-tallet. Vuokko Hirvonens Sámeeatnama jienat er det første forskningsarbeidet, som kartlegger fremveksten av samiske kvinners forfatterskap og litteratur historie i Norge, Sverige og Finland. Samtidig er det den første doktorsavhandling skrevet på samisk. Med i avhandlingen er 40 samiske kvinner bosatt i Norden som er inndelt i fire slektsledd: oldemors-, bestemors-, mors- og dattergenerasjonen. Boken passer som lærebok i samisk litteratur på universitet og høgskoler, samt i samisk språk og samfunnsfag. Den kan med fordel anvendes av den som vil vite mer om samiske kvinners forfatterskap.	https://www.dat.net/product/voices-from-sapmi-vuokko-hirvonen/
Jagi sápmelaš -lea bálkkašupmi, man oaivegávpotguovllu sámesearvi City-Sámit juohká. Näkkäläjärvi orru dál Helssegis, muhto lea eret Anáris. Son lea guhká bargan dan ovdii, vai sápmelaččat oidnošedje medias. Maiddái sámiid rievttit leat leamaš sutnje váimmuášši. Media- ja ekonomiijabargi, sámeáššit váimmus Pirita Näkkäläjärvi barggai Yle Sámi hoavdan jagiin 2012-2016. Näkkäläjärvi hoavdabaji áigge Yle Sápmi buvttadišgođii earret eará iežas tv-ođđasiid Yle Ođđasat, nuoraid radioprográmma Sohkaršohka golmma sámegillii, anáraš- ja nuortalašgiel neahttaođđasiid, Sámi válgagalleriija, Dearvva-radiosáddaga ja Sámi Ealli arkiivva. Ovdal válljejuvvui Yle Sámi hoavdan, son lei maid Sámediggeáirras jagis 2012. Näkkäläjärvi lea álggahan dán čavčča ođđa barggus Helssegis, PwC Strategy& -fitnodagas. Juovlamánus son gárvvásmuvvá London School of Economics -skuvllas, gos son lea čađahan magisttaroahpuid media- ja diehtojuohkinsuorggis MSc Media & Communications -kurssas. Su magisttarloahppabargu gieđahallá sámiid sátnefriijavuođa Suomas. "Näkkäläjärvi máhttá mediaváikkuheami vugiid" Jagi sápmelačča doaimmas okta dehálamos ášši lea ovddastit sápmelaččaid almmolašvuođas ja leat muđuige oidnosis. Näkkäläjärvi lea bidjan olu návccaid sámiid áššiid ovdanbuktimii eandalitge sosiála medias, muhto earáge forumain, City-Sámit rs. sátnejođiheaddji Inka Musta muitala válljenákkain. Jagi sápmelačča dehálaš doaibman lea ovddastit sápmelaččaid almmolašvuođas ja doaibmat min jietnan City-S√°mit -searvvi s√°gadoalli Inka Musta – Jagi sápmelačča dehálaš doaibman lea ovddastit sápmelaččaid almmolašvuođas ja doaibmat min jietnan, muitala City-Sámit -searvvi ságadoalli Inka Musta. Searvvis jáhkketge, ahte Näkkäläjärvis leat buorre dáiddut ja vejolašvuođat doaibmat Jagi sápmelažžan. – Pirita Näkkäläjärvi máhttá mediaváikkuheami vugiid ja lea hárjánan leahkit almmolašvuođas ja ovdanbuktit čielgasit ja njuovžilit. Danin mii jáhkkitge, ahte son lea hui buorre olmmoš dán dovddastusa oažžun. Musta joatká maid, ahte Näkkäläjärvi viiddis fierpmádagat bohtet sihkkarit veahkehit dán doaimmas. Jagi sápmelaš -bálkkašupmi juhkojuvvui dál goalmmát háve Jagi sápmelaš -lea bálkkašupmi, man oaivegávpotguovllu sámesearvi City-Sámit rs juohká dál goalmmát háve. Ovttaskas olbmot leat ožžon evttohit Jagi sápmelačča neahttaskoviin. Bálkkašumiin searvi háliida buktit almmolašvuhtii ámadajut ovddastit sápmelaččaid. Bálkkašumiin háliidit maid roahkasmahttit sápmelaččaid gáhttet iežaset kultuvrra ja giela, sirdit dan čuovvovaš sohkabuolvvaide ja lasihit váldoálbmoga diđolašvuođa sámiid birra. Jagi sápmelaš -bálkkašupmi geigejuvvui Helssegis lávvordaga 11.11. Álbmotmuseas Duoji Vuoigŋa -dáhpáhusas. Vuosttaš Jagi sápmelaš -bálkkašumi oaččui jagis 2015 anárlaš sámegiela lektor Outi Länsman. Jagis 2016 jagi sápmelažžan válljejuvvui ohcejohkalaš dáiddár Niillas Holmberg.	https://yle.fi/uutiset/3-9925685
Fertet ieš gávdnat iežat geainnu, go dat leat dušše don gii leat doppe gos leat eallimistát. Ii oktage sáhte du eallima eallit du ovddas. It sáhte ieš oahppat iežáid meattáhusaid bokte, váikko vel sáhtát oahppat dain. It sáhte oažžut jaskatvuođa ja ráfi iežáin. Muhto sáhtát oahppat kártta lohkat ja kompássa geavahit dahje got gávnnat geainnu mobiilatelefovnnain. Sáhtát ipmirdit got galggat daguidat váikkuhusaiguin láhttet ja got ráfi gávnnat go šaddá moivi. Dát lea reformatorálaš vuođđofáttát. It sáhte bidjat eallimat ja jáhkut áššedovdi háldui. Ii leat báhppa gii jáhku bisuha, muhto jáhkolaččat ovttas. Dat leat mii geat gierdat eallima váivviid ja illudat eallima buriid mat dađistaga molsašuddet ja mii veahkehit guđet guoimmi rivttes bálgái. Háliida buori muhto dahká bahá Iežá guovddáš jurdda reformašuvnnas lea ahte olbmot leat buorre dáhtolaččat muhto dahket bahá. Lea dárbu, muhto ii doarvái, oahppat dulkot áššiid, vái iežá oidnet got áššit leat. Juohkeokta dárbbaša kompássa ja veahki válljet rivttes kártta. Dieđusge dat lea váigadis prošeakta, dat nu gohčoduvvon "álbmot báhppavuohta" – ahte buohkat sáhttet ja galget leat báhppan guhtet guobmái ja bagadallat guhtet guoimmi jáhku ja eallima. Muhto molssaeaktu lea ain heajut – fertet luohttit dasa maid áššedovdit dadjet ja iige leat giige geainna sáhtát váldit oktavuođa jos oainnát boasttuvuođaid. Don it dárbbaš ballat Don it dárbbaš ballat dubmejeaddji ipmilis. Eallin lea duođalaš ja árvvuidat galggat atnit árvvus, muhto ii mihkkege sáhte caggat Ipmila sivdnideami ja ándagassii addima go dan dárbbašat. Sáhtát luohttit ahte ipmil háliida dutnje buori. Dát lea movttiidahtti miellaguoddu, mii váikkuha min oktasaš eallimii. Dat dahká erohusa go olles máilmmis mii luohttit dasa ahte máilbmi lea Ipmila hálddus. Dasto lea dalle doaivva go lea dilli heitot. Gávdno vejolašvuohta álgit ođđasit. Gávdnojit bálgát vuoiggalašvuhtii ja ráfii váikko mis lea vuosteháhku. Cristina Grenholm Teaksta lea oaniduvvon. Olles teavstta gávnnat (ruoŧagillii) www.svenskakyrkan.se/500-ar-av-reformation	https://www.svenskakyrkan.se/nordsamiska/bara-du-kan-finna-din-vag
Ođđasat - Áigot ovdánahttet Sámi dáiddafágaid - Studeanttaválggat - Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas - Oahppofálaldagat 2023 giđa - Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid - Sámi buohccidivššároahppu ohcanládje - Oahppojagi álggaheapmi - Rabas oahpposajit - Lea ain vejolaš dieđihit Landscape Practices konferánsii, Guovdageainnus Čavčča deaivvadanplána ja diibmoplána Jus leat ohcan oahpposaji čakčii, de sáhtát dál jo geahččat čavčča diibmoplána ja deaivvadanplána TimeEditas. TimeEdit lea Sámi allaskuvlla diibmoplánavuogádat mii lea gávdnamis timeedit.net neahttasiiddus. Prográmma lea sihke dáro-, suoma, ja – eaŋgalasgillii. Ná ozat TimeEditas - Vállje TE Viewer & TE Plan - Oza Sámi allaskuvla "Finn din organisasjon" vuolde - Vállje Se timeplaner - Vállje makkár gillii háliidat geavahit diibmoplánareaiddu (Sámegillii, suomagillii dahje eaŋgalasgillii) - Jus háliidat geahččat dihto oahppoovttadaga diibmoplána, de ozat Emne vuolde. - Jus háliidat geahččat dihto prográmmaoahpu diibmoplána, de ozat Kull vuolde. Jus lea hástaleaddji ohcat ja gávdnat rievttes oahpu diibmoplána, de lea maiddái vejolaš deaddilit njuolggoliŋka rievttes diibmo - ja deaivvadanplánii min ruovttusiiddus dihto oahpu vuolde.	https://www.samas.no/se/a/cavcca-deaivvadanplana-ja-diibmoplana?page=11
Hildá Birget Länsman (riegádan 1993) lea sápmelaš juoigi, lávlu ja musihkkár. Son lea maiddái lávlladahkki ja čállá sihke sániid ja šuoŋaid. Hildá lea lávlun ja juoigin musihkkajoavkkuin Solju, VILDÁ ja Gájanas. Son ráhkada musihka maiddái ovttas Tuomas Norvioin. Jagis 2015 Solju, nappo Hildá Länsmana ja su eatni Ulla Pirttijärvi-Länsmana musihkkajoavku oassálasttii UMK-gilvui, mas mearriduvvo gii ovddasta Suoma Eurovision-lávlungilvvus. Solju bihttá Hold Your Colours oaččui gilvvu njealját saji. Jagi 2019 Etnogaalas Solju válljejuvvui jagi álbmotmusihkkadahkkin. Solju debyhttaskearru Ođđa Áigodat almmustuvai cuoŋománus 2018. Skearru vuittii jagis 2019 eamiálbmogiid musihkkabálkkašumi Indigenious Music Awards -gálas Kanádas. Jagis 2021 Hildá Länsman Lávriin vuittiiga lávlunoasi Sámi Grand Prix gilvvus bihtáin Jođi	https://se.wikipedia.org/wiki/Hild%C3%A1_L%C3%A4nsman
Festiválastivra lea mearridan ahte eai sáhte šat priváhta ruđaiguin joatkit lágidit festivála. Logi jagi lea geassefestivála Dansklacken på dosan lágiduvvon Gárasavvonis, muhto dál lea stivra dieđihan ahte eai boađe lágidit dán festivála šat. Festiválalágideaddji lohká šállošahttin ahte ná šaddá go festivála lea bivnnut leamaš ja lea geasuhan sihke báikkálaš olbmuid, olbmuid geain gullevašvuohta Gárasavvonii ja eará guovllu olbmuid maid. – Lea váttis leamaš lágidit ja čađahit dákkár festivála go mii eat leat stuora ruhtadoarjagiid ožžon dasa. Girona gielda lea veahkehan, muhto muđui lea stivra ieš bidjan ruđa festiválii maid eat leat ožžon šat ruovttoluotta. Eat mii sáhte priváhta ruhtadit dákkár stuora festivála, dadjá festivála álggaheaddji Patrik Tuoremaa NSD:i.	https://www.avvir.no/dat-festivala-ii-lagiduvvo-sat/
På norsk Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 5. Davvi Girji 2011. Ingolf Kvandahl: Mu mánáidskuvla Gálbečorus Bálágis Sámás: Issát Sámmol Heatta Vaikko vel áddján lei ge sámegiela viššalis bealušteaddji, ja oahpahii mánáidis sámegiela, de ledje juo nu dáruiduvvan ahte ollesolmmožin dárostedje eanas. Mu áhčči ja eahki manaiga mohkiid Finnmárkkus. Áhččán gal sámástii dalle ja gulahalai bures doppe sámiiguin, muhto eahki gal bártidii sámegielain. Eadnán lei lullinorgalaš, ja vaikko ipmirdišgođii ge sámegiela dađi mielde, de sii dárostedje minguin mánáiguin. Sii várra sámástedje go viesus ledje vuoras olbmot. Ieš gal in lean searvvis nu dávjá, in gorudiin in ge jurdagiiguin ge. Ledjen dego jorribiegga, in stađđán goassege bisáneastit. Gorpmodin sihke vuollugit ja alladit, olles imaš go bisson heakkas. In diehtán mii ballu lea. Áhčis lei gávpi, ja muittán buoremusat go boaranat čoahkkanedje dohko, muitaledje fearániid, omd. málbmaohcama birra. Dat olbmot gal roahkka máhtte muitalit. Lei somás áigi, dan hárve go soiten leat doppe dalle. Návet Mis lei oapmedállu ja rámbuvra. Dálus lei álo bargu. Ledjen boarráseamos bárdni ja šadden áigá juo searvat bargui. Dalle biepmaimet omiid dušše goikesuinniiguin. Fertiimet gaikkut suinniid duhkuid mielde. Aniimet guhkes ruovdestákku mas lei ávnnaldat geažis, dan čuggiimet suinniid sisa, vai seaguhit suinniid. Ádjáneimmet guhká lájuiguin. Vuosttaš suoidnegearddi gal ledje álbmát, muhto maŋemusat maid geaseheimmet láhtui ledje juo dáktagoahtán. Danne fertiimet seaguhit suinniid. Mis ii lean čáhci návehis, fertiimet geasehit čázi beaivválaččat. Ovcci gussii, hestii ja soames sávzii gal šattaimet geasehit nuppát lihttara čázi juohke beaivvi. Šattai buoret de go suohkan veahkehii min roggat ođđa gáivu. Oaččuimet bohccečázi návehii maiddái. Ii lean gal garra čáhcecirggastat, muhto doarvái juhkanstáččuide ja mielkki galmmihit. Lájut Lájut ledje suohtas áigi. Buohkat joavkku ledje searvvis. Dávjá bohte luomostalli olbmot maiddái min dállui. Beaivválaš ávvuboddu lei go gáfestalaimet giettis. Áhculeimmet oktan suoidneborgan. Fargga stuorrulin dan muddui ahte bessen vuodjit heasttain, láddjenmášiidna dehe čohkkenriifu maŋis. Giettit ledje alla luohkáin, fertiimet dávjá láddjet liššáin. Gal deahkit sturro, leimmet várra jiehtanasgievrrat dálá olbmuid ektui. De bođii ođđa áigi, oaččuimet silo. Min vuosttaš silo dagaimet bellepláhtain. Leimmet ožžon dieđu ahte galggaimet sáltet Kufa-sálttiiguin. Áhčči áiggui seastit ja botkkuhii dábálaš sálttiid searvái. Silo šattai issoras guohca. Silo oanidii lájuid hui sakka, muhto lei goitge ain ollu giehtabargu. Heastta njuovaimet dálu luhtte 1962 čavčča. 1963 dálvvi ollii min vuosttaš tráktor. De lei šaddan ođđa áigi, muhto eanas suinniid ázuimet ain. Silo-suinniid fertiimet maiddái bordit dáigguiguin suoidnegerrui, ja de fas eret gearrus ja siloi, aivve gieđaiguin. Min mielas lei bargu goitge gehppon ovddeža ektui. Skruvva-eahki Mis ledje moadde sávzza, ja de dárbbašeimmet viercca nai. Buot vierccaid namma lávii «Skruvva-eahki». Vierccat guhto sierra báikkis geasi miehtá. Dat ledje hui váibmilat duhpáhii ja suhtihedje jos olmmoš manai daid lusa. Min ránnjábárdni Gunnar lávii álo hárdit Skruvva-eagi. Dan ovddas gal oaččui sealgái. Muhtun čavčča leimmet buđetluomus gaikume buđehiid bealddus. Mis lei «Skruvva-eahki» mielde doppe. Dat borai ja návddašii billahuvvan buđehiid. Bahálihkus Gunnar ges bođii juste dalle min lusa go «Skruvva-eahki» lei doppe. Leimmet bordán buđetseahkaid badjálaga. De Gunnar oaččui bálkká daid ollu gerddiid ovddas go lei hárdán ja givssidan «Skruvva-eagi». Skruvva-eahki murddihii moadde lávkki ja de doarostii Gunnara badjel buđetseahkaid. Dan rájes ii hárddáhallan «Skruvva-eahki» šat goassege. Skuvla Hjalmara viesus Mu vuosttaš guokte jagi skuvllas lei oahpahus priváhta viesus. Gilis ledje nu ollu mánát, eai buohkat čáhkan Gálbečoru skuvlii. Danne mii vácciimet skuvlla Hjalmar Johnsena viesus, hirsaviessu mii lei dahkkon birrasiid 1900. Min oahpahus lei stobus mii lei erenoamáš stuoris, danne go Hjalmara eadni, Ida háliidii doallat lohkamiid doppe. Dan viesus orro guokte joavkku vel. Johan Thomassen oktan bártniinis Hjalmariin oruiga ovtta lanjas, Oscar Nilsenis ja su eamidis ledje guokte lanja. Viesu láhtti lei dahkkon 30 mm asu fielluiguin, ja dan čađa gullui buot. Hjalmaris alddis lei gievkkan, oađđenlatnja ja gámmir. Hivsset lei láhtoráhpa vuolde. Lei dušše okta hivsset, ii lean várra nu buorre go lei dušše okta. Muittán go Oscar Nilsen dagai ođđa hivssega, ovtta bártnážiidda ja nuppi nieiddažiidda. Mis ii lean čáhcebohcci viesus, juhkančáhci lávii fárpalis. Hjalmar várra molssui fárpala dávjá. In muitte vuosttaš skuvlabeaiván. Mis ii lean guhkki skuvlii vázzit. Vuosttaš luohkás leimmet njealjis, mun ja vel golbma nieiddaža. 2. luohkás ledje 7 oahppi, leimmet 11 oahppi ovtta skuvlalanjas. Gálbečorus riegádedje nu ollu mánát maŋŋel soađi ahte skuvlla ferteje juohkit golmma luohkkái. Skuvlabeaivvit golle jođánit. Go muittašan daid dál, de orrot dat dego čalbmeravkaleapmi. Mu jurdagat láveje johtit juohke guvlui, eai hal skuvladiimmuid barggut lean nu dehálaččat. Min luohkás lei okta hui čáppa nieida, ja aivve son dat várra lei mu jurdagiin. Irene, mu vuosttaš oahpaheaddji, lávii dávjá vuolgit minguin olggos stoahkat dehe váccašit juostá. Meahcis váccidettiin son lávii muitalit midjiide šattuid birra. Láviimet dávjá áigut muhtun geađggi lusa mii gohčoduvvui «Trollsteinen» (Stállogeađgi). Stállogeađgi lei dološ sámi sieidi, muhto mu bajásšattadin eat gullan dan birra maidege. Doppe mii sistenstalaimet, stoagaimet «bro-bro-brille» ja olu eará stohkosiid. Láviimet giccodit geađggi alde. Hui gelddolaš. Guokte stuora juovvageađggi main lei luoddanas. Dohko sáhtiimet čiehkádit. Stállogeađggi luhtte lei hui várddus. Dál gal lea dakko suhkkes guossavuovdi, ii leat šat nu várddus. Muittán muhtumin go leimmet vuot Stállogeađggi luhtte. Mus lei luhčadávda ja ribahiin buksamohkkái. Ujostallen ja heahpanadden. Čiehkádin ja viehkalin ruoktot. Eadnán basai mu ja molssui mu biktasiid. Oahpaheaddji Irene dieđusge fuomášii ahte mun ledjen jávkkodan ja bođii min vissui ohcat mu. Ballen issorasat ja čiehkádin stobu ommana duohkái. Juo, ledjen boahtán ruoktot, muhto ii eadni gávdnan mu šat. Dat guokte jagi go vácciimet skuvlla Hjalmara dálus, golihedje jođánit. Vácciimet skuvlla juohke nuppi vahkku. Ii oahpahus lean nu dehálaš, stoahkan lei deháleamos. Gálbečoru skuvla Goalmmát luohkás fárriimet Gálbečoru skuvlii. Dál lei munnje vel lagat skuvlii, ii lean 100 mehtera ge, muhto dan gaskkas sáhtii ollu bargat. Skuvlla atnigohte 1918 čavčča. Áddjá, oahpaheaddji ja sámi ovddasmanni Henrik Kvandahl lei addán skuvlii huksensaji. Oahpaheaddji son lei ge, ja várra háliidii oanehis geainnu bargui. Son várra doaivvui Gálbečorus bistit skuvlla agibeaivve. Muhto nu ii gal šaddan, go 1968:s dat heaittihuvvui. Vággegiliid Gálbečoru, Čavelka, Čieŋalisvárrevuolle ja Mielgevuomi moadde skuvlamáná sirdojuvvoje de Bálága guovddáža skuvlii. Dan mii eat diehtán go álggiimet 3. luohkkái, leimmet dušše golbma oahppi 3. luohkás. Goalmmát, njealját ja viđat luohká mánát ledje ovtta lanjas. Dál guođđigohten niehkojurdagiiddán ja čuovvugohten buorebut mielde oahpahusas. Ledjen hirbmat čuorbi lohkat go álggiimet 3. luohkkái, muhto eai gollan galle skuvlavahkku, de ledjen juo oahppan lohkat. Šattaimet oahpahallat sálbmavearssaid bajiloaivvi. Skuvlabeaivi álggii sálbmavearssa lávlumiin. Muhtun mis galggai dadjat sálbmavearssa čuodjalit bajiloaivvi. Danne várra oahpahallen lohkat, lohkagohten albma láhkai. In mun šaddan gal luohká čeahpimussan, muhto mu mielas lei geografiija ja historjá hui miellagiddevaš. Matematihkas in gal lean nu čeahppi, muhto 7. luohkás oaččuimet oahpaheaddji mii attestii midjiide oahppanjođu. Skuvlla maŋemus vihtta jagi golle jođánit. Go dál jurddašan dan birra, de eai oro dat bistán guhkit go ovtta dálvvi. «Lappen» oahpaheaddjin Mis ledje dieđusge iešguđetlágan oahpaheaddjit. Muittán bures John Nyheim, son lei boahtán Duorggas Evenáššis. Skuvlaviesus lei skuvlalatnja, gievkkan ja stohpu. Dohko Joavnna fárrii oktan eamidiinnis. Son lei vuosttaš min oahpaheddjiin gii lei vázzán oahpaheaddjiskuvlla. Várra son ii hupman čielgasit, dehe son humai eará dialeavtta. Son lei doppe dušše guokte jagi. Gili olbmot láveje hárdit ja nálssuhit su. Muittán go gohčodedje su «lappen» (sápmelaš). Sii geat nálssuhedje ja hárde eanemusat, sii goit ledje ieža sápmelaččat. Muittán go Joavnna guovttos láviiga galledit min. Ii son hupman dan birra go mii mánát gulaimet. Gal mii goitge dovddaimet ahte juogalágan unohisvuohta ja váivi sus lei sáhkan. Čuovvovaš oahpaheaddji birra in muitte báljo maidege. Muittán gal ahte son lávii čohkkát katehtera luhtte, juolggit beavddi alde, ja logadii «Illustrert»-bláđi. De čakčii bođii midjiide fas ođđa oahpaheaddji. Fas oahpaheaddji geas lei oahpaheaddjiskuvla. Mus láveje gal ain dakkár bottožat go čierastin iežan niehkojurdagiid sisa. Ovtta gearddi muittán bures. Min viessohoiddár Oscar Nilsen lei sahedeame hálgguid. Skuvlalanjas dolastedje dušše muoraiguin. Mis lei stuora šearbma ommana ovddas. Šearbma lávii báhkkanit ruoksadin buolašbeivviid. Oscar šattai sahet nuppát sala muoraid. Lávejin geahččat hui dárkilit su lihkastagaid. Son viežžalii hálggu, sahestii dan golmma sadjái ja bálkestii čoskkaid muorravissui. Gearddi gearddi maŋŋái dat ovttahat lihkastagat. Ferte leat goit leamaš suohtas boddu munnje. Rabihin ja gullájin fáhkkestaga go oahpaheaddji dearpalii mu oaivái cuigensoppiin nu garrasit ahte soabbi doddjui vel. Gal de ge goit guldališgohten fas su. Duodji Livččiimet galgan oahppat duoji nai, muhto skuvllas eai lean dat vejolašvuođat. Bøstrandas lei lávdelatnja váldon atnui duodjái. Duodjelatnja lei stuora latnja mas stuora ruovdastággu doalai seinniid čoahkis. Dat lei skruvvejuvvon čoahkkái guovdu lanja. Doppe leimmet ain 14 beaivvi hávális 5. ja 6. luohkás. Dohko lei 13 km, ja mii manaimet dohko busse mielde ruoktot ovddas. Doppe mii dagaimet vuosttaš dávviriiddámet. Muhtumat dahke beavddi ja kuroŋŋabreahta. Mun gal dahken dušše doasaža ja moadde smávva dávvira. Lei suohtas. Beasaimet sahet, heavvalastit, atnit gohpanruovddi ja sáttobáhpira. Mii beisiimet, láhkkiimet ja hávskkohalaimet barggadettiin. Lei dálvi álo go leimmet doppe. Nuppe bealde geainnu lei Bøstrand skuvla. Šattai gal muhtumin soahti muohtačagiiguin. Mii leimmet unnitlogus eat ge láven mannat ila lahka sin. Stohkosat skuvllas Friddjabottuin lei ollu doaibma. Časkkiimet spáppa giđaid ja čavččaid. Eat čalmmástuvvan goassege dasa. Stoahkamis han lei gilvu. Muittán erenoamážit ovtta gearddi. Ledjen báhcán maŋemussan ja lei vel okta časkinvuorru. Dál de galgen. Huškkastin nu ollu go nagodin. Spábbačaskinmuorra lei njalkkas. Ribahin coavcci ja časkinmuorra šuvihii guovdu su gállu gii bálkestii spáppa. Bártnáš ravggai dasa gávugaccaid. Lihkus son fargga ealáskii fas. Čiehkástallamiin maiddái golahalaimet áiggi. Osten jiu-jitsu kurssa. Dálvet go lei muohttán doarvái, de álggii jiu-jitsu-oahpahallan. Bonjasteimmet guhteguimmiideamet vuollái obbasii. Ii mis lean lášmmohallansála, muohta dat lei mis guoddán. Das sáhtiimet hárjehallat almma norddahallama. Mii vissa šattaimet hui čeahpit, vaikko ii mis lean oktage gean vuostá beasaimet geahččalit. Láviimet oahpahallat bisohallama maiddái. Ráidalassii mii goarpmuimet. Mihttun lei beassat nu bajás go vejolaš. Giccuimet ráidalassii nu bajás go háhppeheimmet ovdal go ráidalas gahčai eatnamii. Leimmet oalle mihá ovttadássásaččat ja vikkaimet nubbi nuppi badjelii, muhto ii oktage beassan gitta geahčái gal. Hutkkas oahpaheaddji Dat oahpaheaddji gean goitge muittán buoremusat, lei Steinar Grande. Son ii lean vázzán oahpaheaddjiskuvlla, muhto realskuvlla ja eanadoalloskuvlla. Son lei maiddái leamaš soalddáhin Gazas. Son lei hui hutkái. Eahkediid son háliidii maiddái bargat. Skuvlla lovtta eai lean vel geavahišgoahtán. Doppe lei badjel golbma mehtera dáhki vuollái. Gievkkanis lei dáhkkeluŋka. Dakko mii giccuimet bajás. Lovttas dagai son snihkkárlanja. Eai mis lean fávdnádit bargoneavvut, eat sáhttán dahkat nu stuora dávviriid. Deháleamos lei go ovttastalaimet doppe. Steinar oaččui min oahpahallat bajiloaivvi ja lohkat vai beassat searvat čehppodatgilvui radios. Eat mii beassan gal mielde makkárge prográmmii, muhto oahpaimet mii goit ollu. Mii doalaimet gilvvuid sihke skuvllas ja ruovttuin, ja erenoamážit mii berošteimmet geografiijas. Oahpahalaimet buot stuora jogaid ja oaivegávpogiid namaid. Ádjánin máŋga diimmu sárgut kártta. Sáhcon ruvttuid. Mihtidin távvala kárttas ja heivehin daid mihtuid ruvttuide. Dat bargu lei hui ávkkálaš munnje. Skuvllas ja maŋŋil, go bargagohten, de fuomášin ahte heiven bargat kárttaiguin ja lanjaiguin. Giđđat jearai Steinar midjiide eananbihtáža, ja dohko gilvviimet rušppiid, návrašiid ja gálaid. Buđehat čáhke maiddái dohko. Dat lei min iežamet bealdu, buohkat serve dasa. Čakčat ii lean gal nu suohtas, lei juo čoskkiidan go gaikkuimet šattuideamet. Muittán go mus nu galbmoje suorpmat go čokkiimet ruotnasiid. Eanas šattuid gal oaččuiga Steinar oktan su eamidiin, muhto dan mii gal dohkkeheimmet. Mii oahpaimet goit bealdobargguid. Juovllaide oaččui Steinar min ráhkadit juovlačájálmasa. Fertiimet oahpahallat ollu, muhto ledje suohtas diimmut. Ammahal Steinar Grande dalle dagai Bálága Høylandsrevyenii vuođu. Muhtun jagiid maŋŋil son fárrii fas ruovttubáikái Rørvikii. Doppe son áŋgirušai revybirrasis oktan earáiguin. Gálbečoru skuvlabeaivvit ledje hearvát. Ii mis lean mái eará go skuvlaviessu ja muorraviessu oktan olgohivssegiiguin. Goitge mis ledje roahkka dan mađe suohtas skuvlabeaivvit go dálá mánáin. Dál lea skuvlaviessu šaddan giliviessun, ja doppe lea dušše láittas jaskatvuohta. Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis	http://skuvla.info/skolehist/ingolf-s.htm
Ođđasat - Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin - Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor - Ná ozat Samordna opptak bokte - Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas - Girječállioahppu 1 ja 2 - Háliidii sámi birrasa - Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái - Oza čavčča oahpuide! - Sámi pedagogihka ovdáneapmi Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu vuosttaš masterstudeantta njálmmálaš eksámen Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki kandidáhta Marit Anna Hætta Klemetsena Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki masterdutkkosa njálmmálaš ovdanbuktineksámen čađahuvvo gaskavahku 13.02.2019 diibmu 12:00, Reassádat-lanjas Sámi allaskuvllas diehtosiiddas. Kandidáhtta Marit Anna Hætta Klemetsen lea vuosttas guhte galgá čađahit njálmmálaš ovdanbuktineksámena Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki mastergrádas Sámi allaskuvllas. Kandidáhta masterdutkosa namma: "Luodda šaddá gálidettiin". Motivašuvdna sámegiela čállinoahpahusas joatkkaskuvllas fidnofágasuorggis. Ovdanbuktineksámen lea buohkaide rabas dilálašvuohta.	https://www.samas.no/se/a/sami-vuoddoskuvlaoahpaheaddjeoahpu-vuosttas-masterstudeantta-njalmmalas-eksamen?page=8
Mággá ja Silbasiidu Maarit Hivand Mággá lea dál jo ferten vuolgit gaskaskuvlla vázzit eará báikái. Luomuid áiggi son finada ruovttus ja áddjá ja áhkku leaba sutnje dat buot divrasepmosat mii gávdnoš. Sutnos ádjáin ledje suollemas doaimmat maid áhkku ii galgan diehtit. Mákkás lea nu hállu šaddat seammaláganin go áhkku, gii lei dat čeahpimus herggiid dápmat ja geas ledje álo dat falimus hearggit. Áddjá lei Mággai lohpidan ohcat seammalágana go áhku heargi Silbasiidu lei. Mákká ja ádjá doaimmat ain báhcet gaskan go Mággá ain šaddá vuolgit, álggos skuvllaid dihtii ja maŋit áiggiid ges vulggii stuorát skuvllaide ja bargguid geažil. Máilmmis son vásihii olu muhto ii muitalan iežas fearániid oktiige earago iežas skihpárii Iŋgái.	https://www.gavpi.org/for-ungdom-pa-samisk/2005-magga-ja-silbasiidu.html
Ođđasat - Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin - Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor - Ná ozat Samordna opptak bokte - Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas - Girječállioahppu 1 ja 2 - Háliidii sámi birrasa - Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái - Oza čavčča oahpuide! - Sámi pedagogihka ovdáneapmi Guhkiduvvon ohcanáigemearri giđa oahpuide Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari 2022 giđa oahpuide main leat ain guoros oahpposajit: Oahpuide maidda lea vejolaš ohcat: - Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu - ohcanáigemearri 12.01.22. - SER 181 Sámi kultur - ja servodatdiehtu 2 - ohcanáigemearri 31.01.22. - OSK 1002 Osku ja eallináddejupmi Sámis 2 - ohcanáigemearri 31.01.22. - ÁRB 181 Árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid davviguovlluin - ohcanáigemearri 8.02.22. - Sørsamisk i praktiske situasjoner – Introduksjon del 2 – ohcanáigemearri 24.01.22. - SÁM 602 Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter - ohcanáigemearri 24.01.22. - SÁM 402 Akademalaš čállin sámegilli – ohcanáigemearri 15.2.22. - SÁM 400 Dieđateoriija - ohcanáigemearri 15.2.22. Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb Sisabeassangáibádusat Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas. Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus. Mii lea reálagelbbolašvuohta? Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá. Gáibádussan lea: - ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja - ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus. Sádde duođaštusaid Visot dokumentašuvnnat mat leat ohcamii guoskevaččat, fertejit laktojuvvot ohcamii dahje sáddejuvvot jođánepmosit maŋŋel ohcama registrerema. Jearaldagat? Jus dus leat gážaldagat ohcama oktavuođas, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta dahje telefovnna botke: [email protected]/ +78 78 44 84 00.	https://www.samas.no/se/a/guhkiduvvon-ohcanaigemearri-gida-oahpuide?page=8
Latest news - Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk? - Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi - Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune - Samisk utdanningskonferanse: nye frister - Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding - Samers helseforhold - Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke - Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer - Studieprogrammer høsten 2024 november 29. beaivi 2021 SMS bálvalus Sámi allaskuvla lea ásaheame SMS - sádden bálvalusa ja dát sáhttá mielddisbuktit ahte don leat ožžon mis boares dieđu mas čuožžu ahte VID lea sáddejeaddji. Das it dárbbat beroštit.	https://www.samas.no/nb/node/5330?page=3
Olggosoaidnin Lesja lea gielda Opplándda fylkkas. Dan olmmošlohku lea 2 009[1] ja viidodat lea 2 259 km². Gieldda hálddahusguovddáš lea Lesja. Lesja rádjegielddat leat Dovre, Vågå, Lom, Skjåk, Rauma, Nesset ja Oppdal. Gielddaráđđehusas leat 17 áirasa. - 06913: Befolkning og endringer, etter region, statistikkvariabel og år: Statistisk Sentralbyrå. Čujuhuvvon 11.05.2019. (dárogillii) - Heitkøtter, Vidar. (čakčamánu 22. beaivi 2015). Hun blir Lesjas første kvinnelige ordfører GD.	http://se.wikipedia.org/wiki/Lesja
Latest news - Official Opening of the Student House - Official Opening of a New Academic Year - Concert in the canteen 16.08! - Get to know our new principal - Tuition fees for international students - School sessions and gatherings autumn 2023 - Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall! - Unique on-line courses on special education - Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpuid seminára geasuhii Sámi allaskuvla lágidii sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpuid seminára geassemánu 5. beaivvi 2014. Seminára lei Diehtosiiddas Guovdageainnus. Seminárii oasálaste mánáidgárdeoahpaheaddjestudeanttat, hárjehallanoahpaheaddjit ja fágaoahpaheaddjit. Hárjehallanmánáidgárddit vuosttaš oahppojagi leat leamaš Gárasavvonis Ruoŧa beale, Unjárggas ja Guovdageainnus. Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu lea áibbas ođđa oahppu, mii álggahuvvui 2013 čavčča. Seminára ulbmil lei čohkket ođđa oahpu vuosttaš jagi vásáhusaid ja lea oassi sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu sajáidahttimis ja ovdánahttimis. Studeantajoavku lea álgán ohppui 2013 čavčča, ja gerget 2016 giđa.	https://www.samas.no/en/node/459?page=2
Dán málisrávvaga lean snuoggan neahtas, ja de heivehastán alccen. Lassin dása galgá maid buonjus, vai vuoncábiergu ii leat nu goikkis. Dás lea njealji olbmui borramuš. Dárbašat: 3-4 ghp vuoncábiergo minuvttabiffa, mat leat honnet marinádas 1 teadjabastte (tb) vuoja Lassin vuošša risena dahje pasta ja mielamiel ruotnasiid. Rávvagis logai ja mun áigon biđđit vehá wok-ruotnasiid, muhto in loahpas muitán. Minuktabiffaid galgá steikket vuojas steaikkabánnos nu ahte dat gikset bures. Njoara butnjosa biffaide ja fála lassin maid dal de hálideaččat. Álgoálgosaš rávvagis dieđus logai ahte galgá stellet liegganan appelsiidnavajahasaid biffaid ala, muhto mun gal in dahkan nu. Mun báicce goaikalin mandariinnaid butnjosii. Appelsiidnabuonjus 2 dl appelsiinnas čárvon sávtta dahje oastit burkkes mandariinnaid ja váldde dan sávtta butnjosii 0,5 dl sohkkariid 1 tb vuoja 2 bastte vilges buonjos suohkudanjáffuid (suuruste) 1 ghp garrejuvvon appelsiinavajahasaid dahje burkkes daid mandariinnaid 0,5 brk Valio cocos-lime biebmoliema (Lassin sáhttá bidjat 1 ghp čili, mas galgá siepmaniid buhtistit eret. Dán mun guđđen eret, go in liiko čilii.) Leike sávtta ja sohkkariid (ja čili) kastorullii dahje steaikkabánnui. Divtte duoldat vuollegaš lieggasis, ja duollet-dállet vehá fierut butnjosa 10 min. (Jos bijašat čili, de dan gánneha boaibmut eret, vai ii šatta menddo garra smáhkka.) Lasit vuoja vai čuovgagoahtá. Suohkut butnjosa vilges suhkosin ja duolddat vel dan s. minuvtta. Lasit appelsiinnaid dahje mandariinnaid loahpas muhtun áigái liegganit. Heive bures biđđojuvvon dahje vuššon vuoncábiergguin. Bajáldus Diet cocos-lime biebmoliepma lea dasto iskuras njálggat. Loahppabuonjus mii bázii, de das ráhkadin vel bajáldusa. 1 banána loahppabuonjus Cáva banána ja leikes vehá butnjosa ala.	http://saltijasohkar.blogspot.com/2009/08/thai-fuusio-buoncabiergobiffat.html#comment-form
- Álbmotmeahcit - Eará guovllut - Historjáčuozáhagat - Johtolagat - Luondduguovddážat - Sámi meahcceguovllut - Stobut Karhuoja, várrehusstohpu Karhuoja várrehusstobu ii šat sáhte várret 1.6.2020 rájes. - Govva: Eero Hetta. Tiipa Várrehusstohpu, 6 olbmui. Sajádat, gárttat ja oppalaš govvádus Lappi leatna, Suovvaguoikka gielda, Urho Kekkonena álbmotmeahcci. Stobu koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat:67° 54.9332' lon: 29° 13.4707' ETRS-TM35FIN: N: 7535128 E: 593317. Stohpu lea 1 km Guovžajogaža nuorttabealde, 1,5 km Njuohttejogas davás. Urho Kekkonena álbmotmeahci kárta. Urho Kekkosen kansallispuisto olgolihkadankárta 1:100 000. Salla - Savukoski olgolihkadankárta 1:100 000. Itäkaira-Nuortti-Korvatunturi topográfalaš kárta 1:50 000. Topográfalaš kárta V513 1:50 000. Retkikartta.fi (suomagillii). Fuopmašumit Karhuoja várrehusstobu ii šat sáhte várret 1.6.2020 rájes. Bázahusfuolahus Stobu luhtte leat ruskalihtit, muhto vánddardeaddjiid ávžžuhit buktit bázahusaideaset álbmotmeahci sirrenbáikkiide, mat leat johtolagaid vuolgin- ja máhccansajiin Aittajärvis, Ráji-Jovssehis, Suoločielggis, Kiilopääs ja Kemihaaras. Loga lasi ribahis vánddardeamis. Fuolahusas vástida Meahciráđđehus, Lappi luonddubálvalusat. Lassidieđut Urho Kekkonen álbmotmeahcci bálvalanbáiki Kiehinen.	https://web.archive.org/web/20201114145647/https:/www.lundui.fi/karhuojavarrehusstohpu
ÁRA dutkanraporta lea almmuhuvvon girjin ja Lappi universitehta neahttasiiddus (liŋka vuolde). SÁRA tutkimusraportti on julkaistu kirjana ja Lapin yliopistossa nettisivulla (linkki alla). SÁRA dutkanraporta lea almmuhuvvon girjin ja Lappi universitehta neahttasiiddus (liŋka vuolde). SÁRA tutkimusraportti on julkaistu kirjana ja Lapin yliopistossa nettisivulla (linkki alla). Buorre eallin gávpogis – sápmelaččaid buresbirgen ja bálvalusat sámeguovllu olggobealde – seminára, Juhlatila M6, Mannerheimintie 6A, Helsset, 13.9.2018, d.12-19. MII-searvvi sáhkavuoru doallá Outi Paadar. Hyvä elämä kaupungissa – saamelaisten hyvinvointi ja palvelut saamelaisalueen ulkopuolella –seminaari, Juhlatila M6, Mannerheimintie 6A, Helsinki, 13.9.2018, klo 12-19.. MII-yhdistyksen puheenvuoron pitää Outi Paadar. Govva/kuva: SÁRA-fidnu/hanke Buorre eallin gávpogis – sápmelaččaid buresbirgen ja bálvalusat sámeguovllu olggobealde – seminára, Helsset, 13.9.2018. Hyvä elämä kaupungissa – saamelaisten hyvinvointi ja palvelut saamelaisalueen ulkopuolella –seminaari, Helsinki, 13.9.2018. Govva/kuva: SÁRA-fidnu/hank	https://miisearvi.wordpress.com/tag/sara-hanke/
Ellos Deatnu! -joavku ohcá doarjaga maid Badje-Deanus. Joavku lágida álbmotgulahallama Kárášjogas boahtte vuossárgga 17.7. dii.15.00. – Mii leat vásihan, ahte stánddaheamet ráđđádallon ođđa Deanu soahpamuš orro veahá háddjen min álbmoga. Dan mii galggašeimmet dakkaviđe njulget ja bissehit. Jos galggaš bastit várjalit vuoigatvuođaideamet, de ii dáidde eará ráđđi go čoahkkanit ja bargagoahtit ovttas, lohká Beaska Niillas. Ulbmilin lea čohkket oainnuid bivddu ja Deanu soahpamuša hárrái sihke badjin, vuollin ja guovttebeale rájá Deanu čázádagas ja láhčit vuolggasaji ovttasbargui, joavku dieđiha. Ellos Deatnu! -joavku lea mihcamáraid rájes doalahan moratoria Čearretsullo guovllus Ohcejogas. Sii gáibidit eanet válddi báikkálaš dássái Deanu bivddu hálddašeamis, eaige dohkket dán geasi fápmui boahtán Deanu guolástannjuolggadusaid. Geassemánu loahpas Ellos Deanu! doalai álbmotgulahallama Ohcejogas, ja oaččui báikkálaš olbmuid doarjaga doppe. Dál sii háliidit gullat maid Badje-Deanu olbmuid oaiviliid. – Álbmotgulahallan manai hui bures, go lágideimmet Ohcejogas dá moadde vahku áigi, ja hálidivččiimet čilget maiddái Badje-Deanus iežamet moratoria ja eará doaimmaideamet birra. Min mielas mii leat ollen dakkár dillái, ahte juohke okta, sihke vuollin ja badjin, berre smiehtastit, ahte gosa min maŋisboahttiid vuoigatvuođat, ja dan bokte birgejupmi, lea gártamin, loahpaha Beaska Niillas.	https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/ellos_deatnu_ohca_doarjaga_maid_badje-deanus__albmotgulahallan_boahtte_vahkus/9718911
Movt boazosámi nuorat vásihit rasismma Eiseválddit leat kárteme movt nuorra sápmelaččat boazoealáhusas vásihit rasismma. Sámediggi ja Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji (DVÁ) leat juolludan 2,25 miljon ruvnnu doarjjan dutkanprošektii mii galgá kártet movt nuorat boazoealáhusas vásihit rasismma. Dutkamuš čohkke dieđuid sihke čalmmustahttinjoavkku ja ovttaskas jearahallamiid bokte, go jearahit nuorra sápmelaččaid geat leat gaskal 13-30 jagi. Bohtosat mielddisbuktet eanet máhtu vásihuvvon rasismma birra ja konkrehta doaibmabidjoevttohusaid maiguin eastadit rasismma/vaššiságaid. Sámi allaskuvlla professora Ketil Lenert Hansen galgá jođihit prošeavtta dassážii go loahpahuvvo. ─ Mihá-dutkamuš Nuorra sápmelaččaid psykalaš dearvvašvuohta mii almmuhuvvui 2021:s bođii ovdan ahte sámi nuorain leat iešguđetlágan muitalusat vealaheami, rasismma, givssideami ja neahttacielaheami ja vaššiságaid vásáhusaid birra. Raportta ávžžuhus lea aktiivvalaččat ja vuogádatlaččat bargat eastadan dihtii ahte sámi nuorat vásihit vealaheami ja sápmelašcielaheami. Dán ođđa dutkanprošeavttas áigut mii geahččat lagabui boazoealáhusnuoraid vásáhusaid, dadjá prošeaktajođiheaddji Ketil Lenert Hansen. - Dát dutkan lea almmuhuvvon doaibmabidjun Sámedikki doaibmaplánas sápmelašcielaheami vuostá. Mun lean duhtavaš go mii dál beassat johtui. Mii diehtit ahte sápmelašcielaheapmi čuohcá nuoraide boazoealáhusas, muhto mii fertet diehtit eambbo movt rasisma dáhpáhuvvá ja movt dat čuohcá nuoraide, čállá sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto (NSR) preassadieđáhusas. Boazoealáhusa nuorat vásihit ollu unohasvuođaid Dutkanjoavkkus leat mielde prošeaktajođiheaddji Ketil L. Hansen, professor Nils Oskal, professor Anne Lindblom, vuosttašamanueansa Ylva Jannok Nutti ja professor Hadi Lile. Guorahallan čađahuvvo Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla ovttasbargguin. Referánsajoavkkus leat mielde earret eará NBR nuoraidlávdegoddi, Norgga olmmošvuoigatvuohta ásahusas (NIM), Sámi našuvnnalaš gealbobálvalus – psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilli (SÁNAG) ja RomsaDál. Sámi allaskuvla álggahii dutkanbargguid 2022:s ja galgá leat gárvvis 2024:s. Guorahallan čađahuvvo Sámedikki ja Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji (DVA) diŋgojumi ja ruhtadeami olis. ─ Rasisma lea duođalaš servodatváttisvuohta ja boazodoallonuorat leat erenoamáš suojeheames joavku mii vásiha ollu cielaheami ja vaššicealkámušaid. Dán prošeavtta ulbmil lea loktet daid vásáhusaid mat nuorra sápmelaččain boazoealáhusas leat rasismma oktavuođas, ja evttohit ulbmillaš doaibmabijuid rasismma ja vaššiságaid vuostá, loahpaha prošeaktajođiheaddji Ketil Lenert Hansen. Háliidat go eambbo dieđuid? Jus dus leat gažaldagat dutkanprošeavtta birra dahje háliidat diehtit eanet dan birra, de sáhtát váldit oktavuođa: Sámi allaskuvlla dutki Ketil Lenert Hansen, prošeaktaovddasvástideaddji: E-poasta: [email protected]. Telefovdna: 907 91 116.	https://www.samas.no/se/a/dutkan/proseavttat/movt-boazosami-nuorat-vasihit-rasismma
Dikšunriekteduođaštusat leat sierralágánat ja daid geavahanulbmil molsašuddá. Čájet dikšunriekteduođaštusa ja identitehtaduođaštusa dikšunaddái, go boađát dikšumii. Duođaštus galgá leat fámus dikšuma addinmuttos. Jos dus ii leat dikšunriekteduođaštus dehe dan háhkan ii oažžašuva, dikšunaddi dábálaččat bearrá rehkegiin dus dikšumat duođalaš goluid. Jos ohcalat vásedin dikšuma várás Supmii, don it vealtakeahttá dárbbaš dikšunriekteduođaštusa. Dalle don šattat máksit visot dikšungoluid ieš. Don soaittát vejolaččat ohcat daidda maŋálgihtii buhtadusa iežat buohcanoadjolágádusas. Dikšunriekteduođaštusat fáhkkestaga buohccáma olis Jos buohccát fáhkkestaga gaskaboddasaš Suomas orodeamát áigge (ovdamearkka dihte luopmomátkkis) dehe dárbbašat dikšuma guhkesáigge buozalmasa dehe áhpehisvuođa dehe riegádahttima dihte, sáhtát čájehit iežat vuoigatvuođa dikšumii - eurohpalaš buohccedikšungoarttain (EHIC) (suomagillii) - duođaštusain mii buhtte gaskaboddasaččat eurohpalaš buohccedikšungoartta - pássain dehe identitehtaduođaštusain, jos orut nuppi Davviriikkas - pássain, jos orut nuppi Austrálias - Stuora-Británnia ja Dávvi-Irlándda dikšunriekteduođaštusain - duođaštusain vuoigatvuođas dikšunovdamuniide Suomas, man lea mieđihan Kela. Jos orut nuppi Davviriikkas dehe Austrálias, maiddái fásta orrunčujuhus galgá leat namuhuvvon riikkas, vai don sáhtát oažžut dikšuma seamma áššehasmávssuin go dat, gii orru Suomas. Muital iežat čujuhusa dikšunaddái. Jos orut bissovaččat Kanálasulluin (Man, Guernsey, Alderney, Herm, Jethou, Sark ja Jersey), dus ii leat riekti dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšumii gaskaboddasaš Suomas orodeamát áigge, daningo sullot eai gula Eurohpa Uniovdnii. Eurohpalaš buohccedikšungoarta Goarttain don oaččut dikšuma fáhkkestaga buohccáma, guhkesáigge buozalmasa sihke áhpehisvuođa ja riegádahttima dihte seamma áššehasgoarttain ja seamma vuogi mielde go dat, geat orrot Suomas. Dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšumiin dárkkuhuvvo dakkár dikšun, man don fertet oažžut, vai sáhtát oadjebasat máhccat iežat ruovttueatnamii álgoálgosaš plána mielde. Suoma orodeamát bistin váikkuha dasa, man viiddes dikšun sáhttá addojuvvot. Sáhtát ohcat eurohpalaš buohccedikšungoartta iežat buohcanoadjolágádusas. Stuora-Británnia ja Dávvi-Irlándda dikšunriekteduođaštusat Juos don leat Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas oadjuduvvon buozalmasa várás, don dáhtát čujuhit iežat vuoigatvuođa almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšumii čuovvovaš goarttaiguin: - Stuora-Británnia EU-lahttuvuođa áigge mieđihuvvon eurohpalaš buohccedikšungoarta - Brexita sirddaáigge mieđihuvvon eurohpalaš buohccedikšungoarta - "Citizens Rights" EHIC - stuđeanttaid "Citizens Rights" EHIC - GHIC-goarta (Global Health Insurance Card) Dáiguin goarttaiguin dus lea vuoigatvuohta dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšumii almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas seamma áššehasmávssuin go Suomas orrut. Duođaštus vuoigatvuođas dikšunovdamuniide Suomas Duođaštus vuoigatvuođas dikšunovdamuniide Suomas lea áššegirji, mas muitaluvvo man viiddes dikšumii dus lea vuoigatvuohta Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Vuoigatvuohta sáhttá leat viiddis (buot dárbbašlaš dikšun) dehe gárži (dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšun). Duođaštusas muitaluvvo maid, leago dus riekti Kela buohccedikšunbuhtadusaide. Duođaštusa mieđiha Kela riikkaidgaskasaš áššiid guovddáš. Ovdalohpi EU-ásahusa 883/2004 miel ovdalohpi lea máksinčatnaseapmi, man vuođul buohccedikšungoluidat ovddasvástideaddji riika máksá Suoma ožžojuvvon dikšuma duođalaš goluid. Mávssát ieš dikšumis seamma áššehasmávssu, go suopmelaš buohccit. Oza ovdalobi iežat orrunriikka buohcanoadjolágádusas. S3-skovvi Jos don leat bargan Suomas rádjebargin ja orut dál ealáhagas nuppi riikkas, de dus lea riekti joatkit Suomas álggahuvvon dikšuma ealáhahkii báhcima maŋŋel. Siđa dán dikšuma várás sierra dikšunriekteduođaštusa (S3-skovvi) dan riikka buohcanoadjolágádusas, man ovddasvástádussan leat du buohccedikšuma golut go don leat ealáhagas. Dikšunriekteduođaštusain don oaččut joatkit dikšuma Suomas. Jos ii leat dikšunriekteduođaštus Jos dus ii leat dikšunriekteduođaštus, geahččal vuosttaš sajis ieš háhkat dárbbašlaš dikšunriekteduođaštusa dehe duođaštusa, mii buhtte dan, iežat buohcanoadjolágádusas dehe dan eiseválddis, mas lea ovddasvástádus du buohccedikšuma goluin. Jos dus ii leat eurohpalaš buohccedikšungoarta dehe jos du goarta lea láhppon, oaččut iežat buohcanoadjolágádusas duođaštusa, mii buhtte goartta. Dárbbu mielde sáhtát bivdit Kela čilget dikšunriekteduođaštusat oažžuma olgoriikkain. Maiddái du dikšunaddi sáhttá dahkat bivdaga du ovddas. - Váldde oktavuođa Kela riikkaidgaskasaš áššiid guovddážii (suomagillii). Jos dus ii leat dikšunriekteduođaštus dehe dan háhkan ii oažžašuva, dikšunaddi dábálaččat bearrá rehkegiin dus dikšumat duođalaš goluid. Jos dikšunaddi ii dohkket eurohpalaš buohccedikšungoartta Jos it oaččo dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma eurohpalaš buohccedikšungoarttain Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas, sáhtát čielggadit ášši Eurohpa komisšuvnna SOLVIT-bálvalusa bakte. SOLVIT muitala eiseválddiide, mat vuoigatvuođaid nuppi EU-riikkas boahttiin leat, ja veahkeha problemadáhpáhusaid čoaavdimis.	https://www.eu-dearvvasvuodadiksun.fi/diksumii-olgoriikkain-supmii/na-geavahat-dearvvasvuohtabalvalusaid-suomas/na-cajehat-iezat-vuoigatvuoda-diksumii-suomas/
Latest news - Sámi pedagogalaš fágabeaivvit - Psyhkalaš dearvvašvuođa máilmmibeaivvi 2020 - Oahpporessursa dovdduid birra - Ođđa spealut - Gihpa guovttegielatvuođa birra - Lihkku mánáidgárdebeivviin 2020 - "Iešguđetláganat ovttas"! - Kultuvrra, giela ja «matematihka» ovttasdoaibman Māoriin, Australia Aborgiinnain ja Sámiin - Sámi álbmotbeaivi - Ođđa oahpahusláhka árvalus Álgosiidu Sámi lohkanguovddáža adveantakaleanddar: Govvagirjekaleanddar Sáme låhkåmguovdátja javllarijmmo: Gåvvågirjjerijmmo Saemien lohkemejarngen guvviegærja-biejjielåhkoe Mii leat árvalan govvagirjji lohkamuššan juohke beaivái adveanttas. Geahčat kaleandara, čohkke girjjiid ja lohkagoađe! Mij lip ævtodam gåvvågirjev låhkåmussan juohkka bæjvváj javlajda. Gehtja rijmov, tjoahkki girjijt ja låhkkå! Raeriestibie aktem guvviegærjam lohkedh fïerhten biejjien adventen. Vuartesjh biejjielåhkoem, ohtsh gærjam jïh lohkh!	http://lohkanguovddas.no/se/juovlakaleanddar-2018?page=3
Latest news - Offisiell åpning av studenthuset - Offisiell åpning av det nye studieåret - Bli kjent med vår nye rektor - Ny mulighet for å søke på høstens studier - Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging - Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen - Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift - Ny mulighet til å søke på høstens studier - Studieavgift for internasjonale studenter Matematihkka ovdakursa neahta bokte Matematihkka neahttakursa olahit árvosáni 4 daidda geat áigot ohcat oahpaheaddjeohppui Livččet go don háliidan ohcat sámi oahpaheaddjeohppui, muhto váilu árvosátni 4 matematihkas? Dus lea 2020 giđa vejolašvuohta váldit neahttakurssa matematihkas, man bokte oaččut kurssa ja bagadallama ja vejolašvuođa geahččalit olahit 4ža. Matematihkka neahttakursa lágida universitehta lulde, Universitetet i Sørøst- Norge( USN), muhto lea rabas buohkaide olles riikkas. Sámi allaskuvla fállá liigebagadallama kurssa olis Sámi allaskuvla áigu veahkehit du jus don lea vejolaš ohcci sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide mat álget 2020 čavčča Sámi allaskuvllas, ja leat áigume loktet matematihkka árvosáni. Dieđit iežat USN matematihkka neahttakursii! Sámi allaskuvla fállá liigeveahki ja bagadallama buot vejolaš ohcciide, geat dieđihit USN neahttakursii loktet matematihkkaárvosáni ja áigot Sámi allaskuvlii ohcat. Dieđut kurssa birra Dieđiheapmi USN matematihkka neahttakursii rahppo 15.1.2020 rájes, ja áigemearri dieđihit privatistaeksámenii lea 1.2.2020 . Matematihkka neahttakursa lea rabas buohkaide geat áigot oahpaheaddjeohppui ohcat, muhto geat eai deavdde matematihkka sisaváldineavttu mii lea árvosátni 4 dahje buoret (224 diimmu). Kurssas oahpahuvvo fágain 1P, 2P, 1P-Y ja 2P-Y. Oktiibuot bistá matematihkkakursa 11 vahku. Dus ferte leat pc, web-kamera, oaivetelefuvnnat, mikrofuvdna ja buorre interneahtta. Matematihkkakursa álgá vahkku 9, mánnodaga 24.2.2020 dahje distaga 25.2.2020 rájes, ja loahpahuvvo vahkku 20, gaskavahku 13.5.2020 dahje duorastaga 14.5.2020. Oasseváldit čuvvot oahpahusa sierra klássas. Leat guokte vejolašvuođa mo dieđiha kursii: - 1.válga: Mánnodagaid ja gaskavahkuid dii. 18.00- 19.30 - 2. válga: Distagaid ja duorastagaid dii. 18.00 - 19.30 Oahpahus lágiduvvo nu ahte leat e-bargobihtát maiguin oasseváldit barget ovdal oahpahusaid. Oahpahusat dáhpáhuvvet digitála luohkkálanjas. Digitála luohkkálanjas sáhttet leat sihke joavkobarggut, fágalaš oahpahus ja ságastallamat. Sisaváldingáibádus beassat matematihkkakursii: - Oppalaš lohkangelbbolašvuohta (ceavzán joatkkaskuvlla) dahje olaha oppalaš lohkangelbbolašvuođa 2020 giđa. - Árvosátni 2 matematihkas. - Dieđihan iežat privatistaeksámenii juogo 1P/ 2P/1P-Y/2P-Y Dieđiheapmi matematikkursii: 15. 1.– 1. 2 2020 (seamma áigemearri go privatistaeksámenii) Dieđiheapmi neahttasiidduid bokte Nettskolen Vestfold rabas 15.1 2020 rájes: www.vtfk.no/nettskolen Dieđiheapmi privatistaeksámenii: www.privatistweb.no. Eanas filkkain rahppo vahkku 3 (13. 1. 2020 rájes) Áigemearri: 1.2. 2020 (seamma áigemearri go matematihkkakursii). Fuomaš, sierra mearkkašumit daidda geat čađahit Nordland- filkkas. Dieđiheapmi Sámi allaskuvlii: Jus don leat okta Sámi allaskuvlla ohcciin ja áiggut dieđihat iežat USN matematihkka neahttakursii, dieđit maiddái iežat Sámi allaskuvlii vai mii sáhttit du veahkehit. Dieđihit dán maila bokte: [email protected]	https://www.samas.no/nb/node/4667?page=4
Isak Saba guovddáža birra Isak Saba guovddáš lea sámi giellakantuvra ja giellaguovddáš man Unjárgga gielda/Nesseby kommune oamasta ja doaimmaha. Giellaguovddáš rahppojuvvui Sámediggepresideantta bokte Čakčamánu 1.b 2001`is. Min vuođđoruhtadeapmi boahtá Sámedikkis ja dasa lassin ohcat jahkásaččat ruđaid prošeavttaide. Min doaibma lea golmma oasis Beaivválaš doaimmat: Beaivválaš doaimmaide gullet feara makkár barggut nu go jorgaleapmi ja korrekturlohkan. Prošeavttat: Doaimmat mat leat eanemus oidnosis leat Duhkoratta, Somá, lohkandeaivvadeamit, fáddábeaivvit skuvllas, bearašbeaivvit, Sámás ja Lihkat, Suomman, kaleandarat, girjjit ja giellavahkku. Giellakurssat: Sámegielat álgo- ja grammatihkkakurssa maid lágidit ovttas Uit'ain Romssas. Isak Saba guovddáža mihttomearit - Doaimmaid bokte sámegiela čalmmustahttit, nannet ja ovddidit - Sámi identitehta, kultuvrra ja árbedieđuid ovddidit - Sámegielat arenaid ráhkadi	https://isaksaba.no/om-oss/om-isak-saba-senteret/?lang=sa
Heahtedáhpáhusas čuojat heahtenummárii 112. Dárbbu mielde du veahkkin sáddejuvvo ambulánsa dehe dálkkodanhelikopter. Sáhtát maid bidjat iežat telefuvdnii nuvttá 112 Suopma -applikašuvnna, mii muitala heahteguovddážii gos don leat. Ládde nuvttá 112 Suopma -applikašuvna (suomagillii) Heahtedilis dus lea vuoigatvuohta oažžut hohpolaš buohccedikšuma miehtá Suoma almmolaš dearvvašvuođa fuolahusas. Hohpolaš dikšumiin dárkkuhuvvo ovdamearkka dihte fáhkka buohccán, váddu dehe guhkesáiggebuozalmasa váttásnuvvama gáibidan njuolggoárvvoštallan ja dikšun. Juos gažaldagas ii leat heahtedáhpáhus, don sáhtát leat oktavuođas iežat orodanbáikkát dearvvašvuohtaguovddážii dehe buohcceviesu gohcimii. Juos smiehtat, gáibidago du dilli hohpolaš dikšuma, don sáhtát čuojahit gohcinveahki telefonbálvalussii, man dábuhat nummáris 116117. Gohcinveahkki bálvala nuvttá measta oba Suomas, birra jándora. Dárkkis gohcinveahki fierbmesiidduin, gos gohcinveahkki doaibmá (suomagillii) Sáhtát maid mannat priváhta doavtterstašuvdnii. Boađán nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas Oaččut dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas, jos du buohccedikšungoluid ovddasvástádus lea nuppi EU- dehe Eeg-riikkas dehe Sveiccas. Čájet dikšunaddái eurohpalaš buohccedikšungoartta dehe duođaštusa, mii buhtte dan gaskaboddasaččat. Juos boađát nuppi Davviriikkas, maid virggálaš identitehtaduođaštusa dehe pássa dohkke. Dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšumiin dárkkuhuvvo dakkár dikšun, mii ii sáhte vuordit du ruoktot máhccama. Gažaldat sáhttá leat ovdamearkka dihte - fáhkka buohccámis, - guhkesáigge buozalmasa gáibidan dikšumis dehe - áhpehisvuođa čuovvumis dehe riegádahttindikšumis. Dikšun addojuvvo dađi lági mielde, ahte sáhtát máhccat ruoktot dorvvolaččat iežat álgoálgosaš plána mielde. Dearvvašvuohtafuolahusa ámmátolmmoš árvvoštallá, makkár dikšuma dárbbašat ja man jođánit don galggat oažžut dikšuma. Lean áhpeheapmin Juos don boađát nuppi EU-, Eeg-riikkas, Sveiccas, Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas dehe Austrálias, oaččut áhpehisvuođa ja riegádahttima gáibidan dikšuma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Doavttir árvvoštallá, makkár dikšuma dárbbašat vuhtii válddedettiin dan, man guhká don orodat Suomas. Lean guhkesáiggebuohcci Oaččut eurohpalaš buohccedikšungoarttain guhkesáigge buozalmasa gáibidan dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma, go orodat gaskaboddasaččat Suomas. Dása gullet maid buozalmasat gáibidan jeavddalaš dikšumat. Soaba ovddalgihtii dikšunaddiin dikšuma ordnemis, juos dárbbašat jeavddalaš dikšuma go don leat Suomas. Dakkár dikšumat, mat gáibidit ovddalgihtii šiehttama, leat ovdamearkka dihte dialysadikšun, suvrraterapiija, sierra ástmádikšun ja kemoterapiija sihke váimmu ultrajietnadutkamuš, mii laktása kronalaš autoimmunábuozalmasaide. Dikšunbáikkis doavttir árvvoštallá, makkár dikšuma dehe dutkamušaid du guhkesáigge buozalmas gáibida. Du dikšun vuođđuduvvá Suoma láhkaásaheapmái. Maid mávssán? Mávssát dikšumis seamma áššehasmávssu go Suomas fásta orrut. Jos buohccát fáhkka ja anát priváhta dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusaid, sáhtát ohcat buhtadusaid juogo iežat buohcanoadjolágádusas dehe Kelas. Dasa lassin sáhtát ohcat buhtadusa dálkasiid ja mátkkiid goluin Kelas, go dat laktásit priváhta dehe almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas du oažžun dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšumii. Kela buhtte dutnje namuhuvvon buhtadusaid seamma ládje go Suomas orruide. Sáhtát oažžut buhtadusaid máhccanmátkkis nuppi Davviriikii Kela sáhttá buhttet lassigoluid, mat bohtet máhccanmátkkistat, juos orut fásta nuppi Davviriikkas. Buhtadusaid sáhttá oažžut, juos don leat buohccán gaskaboddasaš Suomas orodeamát áigge ja šattat buozalmasat áigge geavahit máhccanmátkkis divrasit fievrru go álgoálggus lei ulbmil. Juos mus lea berrojuvvon liiggás olu Juos eahpidat, ahte dus lea berrojuvvon boastto rehket almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas, čielggat áššehasmávssu divvuma njuolga dikšunaddiin. Sáhtát ohcat rehkegii rievdadusa go válddát oktavuođa rehkegii merkejuvvon oktavuohtadieđuide. Sáhtát ohcat buhtadusaid almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas iežat máksin buhtadusaide orrunriikkat buohcanoadjolágádusas. Boađán EU-riikkaid olggobealde Dus lea vuoigatvuohta hohpolaš dikšumii Suoma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Sáhtát maid geavahit priváhta dearvvašvuohtafuolahusa. Dus lea alddát ovddasvástádus buot dikšuma goluin, nu ahte lea ávžžuhahtti váldit mátkedáhkádusa. Boađán Austrálias Juos orut fásta Austrálias, dus lea Suomas orodeami áigge riekti oažžut dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Oaččut dikšuma seamma áššehasmávssuin go Suomas orru, go čájehat gustojeaddji Austrália pássa. Maiddái eará riikka pássa heive, juos das boahtá ovdan ráddjekeahtes orrunriektát Austrálias. Maiddái du fásta orrunčujuhus ferte leat Austrálias. Sáhtát geavahit maid Suoma priváhta dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusaid ja ohcat dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma goluide buohccedikšunbuhtadusaid Kelas. Boađán Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas Juos don leat boahtán Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas ja orodat Suomas gaskaboddasaččat, don sáhtát čujuhit iežat vuoigatvuođa dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšumii: - Stuora-Británnia ja Davvi-Irlándda EU-lahttuvuođa dehe brexita sirddaáigge mieđihuvvon eurohpalaš buohccedikšungoarttain, - "Citizens Rights" –goarttain dehe - GHIC-goarttain (Global Health Insurance Cards). Buot ovdal namuhuvvon goarttaiguin oaččut dasa lassin buhtadusa priváhta dearvvašvuohtafuolahusas addojuvvon dikšuma goluin sihke doaktára mearran dálkasiid ja buozalmasa dikšuma dihte dahkkojuvvon mátkkiid buhtadusain. Lean áhpeheapmin Juos don boađát Stuora-Británnias, Davvi-Irlánddas dehe Austrálias, oaččut iežat dárbbašan áhpehisvuođa ja riegádahttima dikšuma almmolaš dearvvašvuohtafuolahusas. Doavttir árvvoštallá dikšuma dárbbu ja váldá árvvoštallamis vuhtii maid dan, man guhká orodat Suomas. Juos boađát eará riikkain, dus lea vuoigatvuohta hohpolaš riegádahttimii dehe áhpehisvuođa dikšumii. Mávssát dikšungoluid ieš. Lean guhkesáiggebuohcci Juos boađát Stuora-Británnias dehe Davvi-Irlánddas, oaččut dálkkasdieđalaččat vealtameahttun dikšuma guhkesáiggebuozalmassii eurohpalaš buohccedikšungoarttain, "Citizens Rights" –goarttain dehe GHIC-goarttaiguin. Juos boađát Austrálias, čájet gustojeaddji Austrália pássa. Juos boađát eará riikkain, dus lea vuoigatvuohta dušše hohpolaš dikšumii Suomas, ja mávssát dikšuma ieš. Soaba ovddalgihtii dikšunaddiin dikšuma ordnemis, juos dárbbašat dikšuma, go don leat Suomas.	https://www.eu-dearvvasvuodadiksun.fi/diksumii-olgoriikkain-supmii/buohccan-suomas-matkkostettiin/
Oanehaččat daddjon lea Oro Jaska nuoraidráidu seamma suorggis go Skam, ja lea jávohisvuođa birra Sámis tabuáššiin nu go omd. seksuála illastemiid birra. Ráiddu álgun lea veagalváldin man olis mii vásihit jávohisvuođa-kultuvrra Sámis, ja nuoraid sosiála ráhkisvuođarelašuvnnaid ja nieguid. Oro Jaska filbmejuvvo Kárášjogas ja lea plánejuvvon čájehuvvot NRK:s skábmamánus.Stuorámus buvttadeapmi Máilmmis gos buohkat eai dovdda sámi heajastallanvieruid ráhkaduvvo dál maid TV-ráidu Heajastallan NRK ovddas. Dat lea stuora ja divrras buvttadeapmi mas lea olu miljovnnaid ruvnnuid stuoru bušeahtta. Ráidu lea sámi náitalanvieruid ja heajaid birra, gosa dárbbašuvvojit 350 statistta ja árvvusge vel eambbo nai. Dát lea Norggas stuorámus buvttadeapmi juste dál, goit olbmuid logu dáfus mat dasa dárbbašuvvojit. Heajastallan ráhkaduvvo Åse Kathrin Vuolaba giehtačállosa vuođul. Ráiddus šaddet 8 episoda ja lea čáhppes komedia mas oanehis áiggis ráhkkanit headjadoaluide ovdalaš beassážiid. 3000 guossi leat bovdejuvvon ja guovddážis leat njeallje oappážaga/vieljažaga geain muđui ii leat nu olu eará oktasaš, geat ovttas galget ráhkkanit headjadoaluide – ja mii das sáhttá manná boastut? Lossa, muhto dehálaš fáddá Filbmemiidda Kárášjogas leat oallugat čoahkkanan unna visožii gos otná filbmendáhpáhusas leat nuorat čoahkkanan festet. Lea buorre ja huššás miellaláhki, muhto liikká leat buohkat muosis. Guhká bargan Vegard Bjørsmo vuoiŋŋastallá gitta čalmmiid go ain lea vuordinboddu. Son lea máŋga jagi bargan giehtačállosiin, ja oaivvilda ahte dát lea deaŧalaš fáddá. – Dán čállit fárrolaga čeahpes olbmuiguin lea leamaš gelddolaš. Mun jáhkán dát ráidu šaddá deaŧalaš. Dát ja musihkka lea mu eallin, ja mun áiggun ain boahtteáiggis joatkit dainna, dadjá son ja joatká: – Ja mun lean nu rámis dáinna buot buoremus bargojoavkkuin, ja buot min čeahpes sámi neavttáriiguin. Mun sávan ahte maiddái Norgga álbmot oaidná ovttaláganvuođaid min servodagaid gaskka, ja ahte dákkár ráidu de čanašii lagat oktavuođaid min gaskka. Beassan niehkobargui Boares leansmangárdimis Guovdageainnus leat vel eambbo olbmot sihke olgun ja siste. Dáppe lea hui hohppos dilli, ja muhtomin dievas hušša. Otná filbmemis leat njeallje neavttára ja áššin leat headjabovdehusat Heajastallamii. Vuosttaš maid mearkkašit leat ahte dáppe leat hui olu nuorra filbmabargit doaimmas. Okta sis lea guovdageaidnulaš Olena Hætta (23), gii vuosttaš geardde lea script supervisor dákkár stuora buvttadeamis. – Mun lean aitto geargan filbma- ja TV-buvttadeami bacheloroahpuin ja lean dán bargui ráhkkaneapmin vuos leamaš mielde unnit bargguin. Dál lean beassan niehkobargui ja oahpan ođđa áššiid juohke beaivve. – Leat go dákkár buvttadeamit Sámis mielde gállime geainnu ja boahtteáiggi eallinláibbi eanet sámi filbmabargiide? – Juo, ja nu go oainnát, de leat mii oallugat dál juo. Lea nu deaŧalaš ahte min historjját bohtet mis alddiineamet, ja ahte mii ieža maid sáhttit leat mielde daid buvttadeame, maiddái stuora buvttademiid ja ahte min jietna olášii maiddái eanetloguálbmogii, lohká son. Olu vuordámušat Mii sirdit fas Kárášjohkii. Doppe lea ihána lágan riedja go partydoaluid leat filbmeme. – Maid jáhkket nuorat iežas das movt ráidu vuostáiváldojuvvo miehtá riikka? – Mun jáhkán ahte dákkár ráiddut váldojuvvojit bures vuostá Sámis, muhto ahte dat maid geasuhit norgalaččaid, go dát áššit leat oahppásat buot guovlluid nuoraide, lohká Ole Gabriel Buljo.	https://ungdomsmagasin.no/sami-filbmabonanza/07.06-13:06
Disney lea almmustahttán davvisámegielat Jikŋon II -filmma guhkit filbmaseavtti. Mannan vahkus muitaledje davvisámegielat Jikŋon-filmma jietnaneavttáriid ja dan oktavuođas adde olggos vuosttaš smáhkkabihtáža filmmas. Dat illudahtii máŋgasiid, muhto bohciidahtii maiddái moaitagiid filmma gielas. Dál sáhtát geahččat ja gullat lasi das, makkár lea davvisámegillii dubbejuvvon Jikŋon II -filbma. Jikŋon II lea vuosttas davvisámegillii dubbejuvvon Disney-filbma. Filmma sámegiel veršuvdna lea Sámi Parlamentáralaš Ráđi, Sámiráđi ja Walt Disney Animation Studios ovttasbarggu boađus. Filmma dahkkit leat ráđđádallan sámi verddejoavkkuin áššiin, maidda Disney filbmadahkkit leat viežžan inspirašuvnna Sámis. N√° Disney muitala filmmas davvis√°megillii: "Manne riegádii Elsa erenoamáš fámuiguin? Vástádus čuorvu sutnje ja áitá su gonagasválddi. Fárrolaga Annain, Kristoffain, Olafiin ja Sveniin vuolgá Elsa várálaš, muhto erenoamáš mátkái. Jikŋon-filmmas balai Elsa, ahte son lea beare fámolaš dán máilbmái. Jikŋon 2 -filmmas šaddá sávvat, ahte son lea doarvái fámolaš." Filmma davviriikkalaš vuosttaseahket lea juovlabeaivve 25.12. Muhtin báikkiin dat lea maiddái ovdačájáhusas lávvardaga 14.12.	https://yle.fi/sapmi/3-11087211
Latest news - School sessions and gatherings autumn 2022 - 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences - Cooperation agreement signed - Call for abstracts: Landscape Practices Conference - New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia - Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences - Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021 - Start of studies autumn 2021 - The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended! Oahpa sámi muitalusaid ovdanbuktit oanehis filbman 2023 giđđalohkanbajis čađahuvvo Filbma buvttadeapmi – Sámi ja álgoálbmot muitalusat filmmaid bokte - oahppu Sámi allaskuvllas. Studeanta beassá oahppat filbmet ja ráhkadit oanehis filbmamuitalusaid, mas váldá atnui buot filbmema teknihkaid (govvet, čuohppat ja jietnabarggu). Sáhttá ráhkadit filmma vaikko guđe šáŋŋeris, man guhkkodat lea eanemusat 10 minuvtta. Studeanta beassá álgoálbmot geahčestagain hálddašit buvttadan- ja govvenplánaid čállima, govvema , visualiserema kámera bokte, čuohppama ja filmma ollislaš buvttadeami. Oahpus fállojuvvo bagadallan, árvvoštallan ja čuovvoleapmi hárjánan filbmabirrasis. Ideas gárvves filbman Studeanttat ohppet geavahit kámeraid ja makkárat leat filbmenstiillat. Studeanttat maid ohppet daid ođđaseamos čuohppanrusttegiiguin bargat ja gárvet buktagiid dahje filmmaid mearriduvvon áigemearis. Deaivvadeamit ja eksámen Oahpahus lágiduvvo deaivvademiid bokte, ja oahpahusgiella lea sámegiella. Lassin sáhttet eará gielat adnot. Sisabeassangáibádusat leat dábálaš sisabeassangáibádusat alit oahpahussii ja sámegielmáhttu. Lea 10 oahppočuoggá fága, ja oahpahusa deaivvadeamit leat: - 7.2.-9.2. dii 9-12 juohke beaivvi - 21.2.-23.2. dii 9-12 juohke beaivvi - 1.3.-3.3. dii 9-12 juohke beaivvi - 14.3.-16.3. dii 9-12 juohke beaivvi - 19.4.-20.4. dii 9-12 juohke beaivvi - 2.5.-4.5. dii 9-12 juohke beaivvi - 15.5.-16.5. dii 9-12 juohke beaivvi - 30.5.-1.6. dii 9-12 juohke beaivvi Eksámen lea gárvves filbma, mas oažžu árvosáni. Ohcanáigemearri lea ođđajagimánu 20.b. 2023.	https://www.samas.no/en/node/5740?page=3
Now showing items 1-4 of 4 Sámi njálmmálaš árbevieru dutkan : Movt sáhttá sámi gulahallama heivehit journalistihkkii (Master thesis, 2019) Sámi gulahallan lea njálmmálaš árbevierru mas leat hástalusat čuovvut mediamáilmmi ovdáneami. Dát dutkkus guorahallá makkár earenoamášvuođat leat sámi gulahallamis ja movt daid sáhttá ávkkástallat journalistihkas. Dutkosa ... "Dáppe ellet gielat bálddalaga" : Giellaoahpahus gaskadásis gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella (Master thesis, 2019) Dát masterbargu lea guovttegielat oahpahusa birra muhtin sámi skuvllas. Dutkan lea čađahuvvon gaskadassiluohkás gos majoritehtagiella lea sámegiella ja minoritehtagiella dárogiella. Áiggun guorahallat guovttegielatohppiid ... Ohppojuvvon ja sohppojuvvon giella (Dieđut;1/2016, Book, 2017)	https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/discover?filter=Samfunnsvitenskap%3A+200&filter_0=%5B2010+TO+2019%5D&filter_1=Humaniora%3A+000&filter_relational_operator=equals&filter_relational_operator_0=equals&filter_relational_operator_1=equals&filtertype=subject&filtertype_0=dateIssued&filtertype_1=subject&locale-attribute=en
Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 1-girjái. Davvi Girji 2005. Februar manost boatta girkkoministar Helge Sivertsen Finmarkkoi guoratallat sameašid. Mi doaivvop atte son oažžo ja adda dilalašvuođa dæivvat samid-albmuga, — ige jođe dušše daina alemus kantuvrain ja halad dušše soabmasiguim. Son berreši dæivvat nu ollo samid go vejulaš. Buok samegieldain berrešegje ordnejuvvut albmug-čoakkemak, gost buokain læ vejulašvuotta ja loppe dagjat maid oaiveldak. Nugo girkko ja skuvlaoaivvamuš, berreši son goito dæivadit gieldastivrai, skuvlastivrai ja særvvegodde-rađiguim. Jos fal lageduvvu nu, atte samin læ vejulašvuotta ouddanbuktet oaivvelidesek, de berrijek si læt roakkadak ja hallat maid oaiveldek. Dađebahabut læ juo vissa mannam æmbo, ucceb, politikka sameašidi. Læk sikkaret guktoi bælde dačak, guđek datošegje bigjat sani samid njalbmai, vai hallik nugo si dattuk. Mi doaivvop, atte statarađđe adna dulka mieldes go jotta samid gaskast. Konsulenta Lauri Keskitalo, Guovddagæinost, livče buorre dulkka. Mi læp gullam su dulkkot same-čoakkemin. Dat nu gočoduvvum samekomitea arvvalus læ dieđosge dat man birra ænas šadda hallujuvvut. Ja mi læp vissas dam ala, atte statarađđe liko gullat sami oaivvelid. Æige samek galgaši ballat ouddanbuktemest sin oaivvelæsek, jogo dat manaš bæle daihe vuosta, daihe æmbo ucceb æra lakai samekomitea oaivvelid. Statarađđe galgga oažžot dam čielgasen atte baggoin i galga mikkege sami ala naggijuvvut, ige maidai eritvalddujuvvut sist. Dam maid sabmelaš rakista, dam galgga son bæssat æigaduššat ja dam maid son i rakist ja mi havvadutta su dovdoid, dat i galga su ala baggijuvvut. Ige galgaši sabmelaš addujuvvut teoretikari halddui, dainago dak sattek nu gævatit (maid læp juo oaidnam) atte si æi valde avver sami dovdoin, go fal bessek čađafievredit sin oaivvelidæsek. Statarađđe berre maidai oažžot gullat samid oaivvel buok dai tiŋgai diti maid stivrejægjek maŋŋel soađe læ bigjam matkai sami diti. O. m. d. skuvlaašid, samegiel radio, avisa, girjid ja čallagid, salbmagirje, čallemvuoge ja ain æra birra. Sami oaiwel danssom birra skuvlain berreši son maidai gullat. De savvap mi min girkkoministari burestboattema Sameædnami, ja doaivvop, atte sami gaskast i šaddaši dutta-mættomvuotta su galledæme diti, nugo mi gullap atte Mada-Afrikast læi Hammarskiöld galledæme maŋŋel, go vaiddaluvvui atte son i obba dæivvamge dai, gæid afrikanalažak legje dattum atte son galgai dæivvat. J. O. N.	http://skuvla.info/skolehist/girkkomin-ts.htm
IIDII OAHPÁMUHTTIN Gaskavahkku 26. Geassemánnuta 2013, 12.40Sámemusea ja luondduguovddáš Siida lea rabas beaivválaččat dbm 9-20 gitta čakčamánu gaskkamuddui. Siidda čájáhusain oažžu eanet, jos oassálastá oahpistuvvon čájáhusgalledeapmái. Siiddas sáhttá diŋgot oahpisteami juogo Siidda vuođđočájáhusaide dahje olgomuseai. Čájáhusaide sáhttá vuđoleappot oahpásmuvvat, jos oahpisteaddjin lea báikkálaš olmmoš, guhte dovdá dáid čájáhusaid. Oahpisteapmi heive erenoamáš bures joavkkuide. Siidda čájáhusoahpisteapmi bistá 1 h. Oahpisteapmái gullet Siidda vuođđočájáhusat. Lea vejolaš diŋgot suoma-, eaŋgals- ja duiskkagielat oahpisteami. Čájáhusoahpisteapmi máksá 105 € / joavku, haddái eai gula sisabeassanbileahtat. Vuogas joavkosturrodat lea eanemustá 25 olbmo / 1 oahpisteaddji. Olgomusea temáoahpisteamit Dálueamit bajidastá bahčingievnni beavddi ala sevdnjeslágan stobu boššui. Soames mielkegoaikkanaš stilččiha garra barggus gollan giehtarapmasii. Son njoalosta goaikkanasaid ja imaštallá, man njárbat gusamielki lea sutnje oahppáset bohccomielkki ektui. Anihivččiigoson gusamielki vustemii? Nisu váldá skálu ja beassis dahkkojuvvon silli ja sillegoahtá mielkki. Dasto son bajidastá skálu dola ala ja vuordigoahtá mielkki liegganeami… Olgomusea temáoahpisteamis ámmátmáhtolaš oahpisteaddji oahpásmuhttá gallestalliid dasa, makkár lei eallin Tirro dálus ja Anáris 1850-logus. Tirro dálus Anáris dolle duoid áiggiid sihke bohccuid ja šibihiid. Ealáhussan ledje guolástus, meahccebivdu, luonddubuktagiid čoaggin ja smávvaeanadoallu. Oahpisteaddji doalvula gussiidis áiggis 150 jagi duohkái dan áigodahkii, go Anáris lei dušše soames visttáš ja eallin ovdánii gávcci jagiáiggi jahkodatjođu mielde. Olgomusea temáoahpisteapmi bistá 1h 15 min. Sáhttá diŋgot juogo suoma- dahje duiskkagielat oahpisteami. Temáoahpisteapmi máksá 18 €/olmmoš (minimahaddi 180 €). Haddái gullá sisabeassanbileahtta, olgomuseaoahpisteapmi, prográmmanummir (mas ávnnastuvvo oahpisteaddji geahču vuolde fierbmegikta). Oahpistanpakeahtta almmá prográmmanummira haga máksá 14 €/olmmoš (minimahaddi 140 €). Anáravahku olgomuseaoahpisteamit Anáravahkuid áigge maiddái ovttaskas olbmuin lea vejolašvuohta oassálastit olgomusea temáoahpisteapmái suomagillii. Siidda sisabeassanbileahtain beassá duorastaga 25.7.2013 dbm 12.00 ja 16.00 álgi oahpisteapmái. Oahpistemiid birra sáhttá gulaskuddat Siidda áššehasbálvalusas: tel. 0400 898 212, siida(at)samimuseum.fi Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, [email protected], www.siida.fi	https://web.archive.org/web/20171214152801/http:/www.siida.fi/sisdoallu/diedahusat/siidii-oahpmuhttin-1
Latest news - Housing, dining and kindergarten when you are student - Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline! - New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination - Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall! - Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023 - Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa - Samiske tall forteller 15 er publisert - Apply for spring studies 2024 - Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk? PED 606 ohcanáigemearri guhkiduvvo Diehtun ahte ohcanáigemearri PED 606 Sámi pedagogihkka mánáidgárddis ohppui guhkiduvvo 10.01.21. radjái. Ohcanáigemearri ii šat guhkidovvo maŋŋel. Ohcci oažžu vástádusa golmma beaivvi sisa maŋŋel ohcanáigemeari, eaktun dasa lea ahte ohcci lea sádden visot duođaštusaid. Áigemearri vástidit oahpposaji fálaldahkii lea vihtta beaivvi. Oza dákko Søknadsweb bokte: Pålogging - Søknadsweb	https://www.samas.no/en/node/4983
Verneprinsipper i tradisjonelle samiske områder Sametingsrådet fortsetter arbeidet med en redegjørelse om verneprinsipper i tradisjonelle samiske områder. Sametingsrådet har allerede vært på besøk t... Sámiid kulturárbi boahtá ruoktot Sámediggeráđđi juolluda regionálaovddidandoarjaga Árran julevsáme guovddážii gitta 230 000,- ru rádjai prošektii Sámi kulturárbi máhcahuvvo ruoktot - ... Dáiddalaš buvttademiide juolluduvvon 500.000 ruvnno Sámediggeráđđi addá 500.000 ru dáiddalaš prošeavttaide ja almmuhemiide. Doarju Mamma Mu dubbema davvi- ja lullisámegillii Sámediggeráđđi juolluda 300 000 ruvnnu doarjaga Internášunála Sámi Filbmainstituhttii (ISFI) Mamma Mu animašuvdnafilmma dubbemii davvi- ja lullisámegi... Mo SeastinBáŋku 1 Davvi-Norga sáhttá veahkkin seailluhit boaittobealeguovlluid vuođđoinfrastruktuvrra? Sámediggeráđi Silje Karine Muotka (NSR) oaivvilda ođas das ahte SeastinBáŋku 1 Davvi-Norga gidde beali sin kantuvrrain, earret eará Deanus ja Kárášjog... Ođđa 2021 dáiddáršiehtadus Sámediggi ja Sámi dáiddárráđđi (SDR) leat šiehttan ođđa 2021 dáiddáršiehtadusa. Árbedieđu bargojoavku bivdá berošteddjiin oaiviliid árbedieđu bargguid birra Árbedieđu bargojoavku bivdá berošteddjiin oaiviliid árbedieđu bargguid birra, ja bivdá ásahusaid/ovttaskas olbmuid váldit oktavuođa. Govvasátnegirji unnimusaide bihtánsámegillii Sámediggi lea juolludan 30 000 ruvnno bihtánsámegillii jorgalit govvasátnegirjji mánáide. – Dákkár girjjit leat dehálaččat giela ealáskahttinbarggus, ... Doarjja Sámi giellavahkku prošeavttaide Dál lahkona sámi giellavahkku, ja Sámediggi sávvá ahte nu maŋggas go vejolaš servet ja lágidit sámegielat doaluid. Nussir-ruvkki álggaheapmi rihkku Norgga lága Ruvkedoaibma Nussiris ja Gumppenjunis Riehpovuonas Hámmárfeastta gielddas unnida beliin boazodolliid logu Fieddara orohagas, čájeha váikkuhusguorahall...	https://sametinget.no/oddasat/?Side=99
Nils Joachim Christian Vibe Stockfleth (ođđajagimánu 11. beaivvi 1787 – cuoŋománu 26. beaivái 1866) lei norgalaš gielladutki, báhppa ja miššonbargi sámiid gaskkas. Son bálvalii offisearan Dánmárkku armeas 1809:as, oassálasttii Slesvig-Holstein soahtái ja šattai 1814:s offisearan Norgga armeas. 1820:s son álggii teologiijaohppui. Go lei čađahan ámmáteksámena 1825:s, son šattai suohkanbáhppan Várggáin. Beassandihte johttisápmelaččaid lágabui, son sirdošuvvui Davvesiidii 1828:s. Son vulggii mielde dálveorohagaide ja doalai ipmilbálvalusaid lávus duoddaris, dan dihte go "juohkeládje eallit nugo sii ja leahket nugo sápmelaččat sihke hupmamis ja láhttemis".[4] Son ozai luohpat báhppan nu ahte beasai álkibut doaibmat sápmelažžaide buorrin, earret eará almmuhii čállosiid sin gillii. Stockfleth dagahii, ovttas professoriiguin Rask, Lönnrot ja Castren, ođđa alfabehta mii buorebut ovdanbuvttii sámi hupmangiela. Son ovddidii 1848:s ahte buot báhpat geat galge Finnmárkus bálvalit ferteje sámegiela eksámena čađahit. 1836 rájes lei eanaš áiggi Kristianias, gos oahpahii sámegiela ja suomagiela Oslo Universitehtas. 1853s son guđii universitehta ja oaivegávpoga, Sandefjordii buorrin. Stockfleth lea čállan mánga oahppogirjji ja vuoiŋŋalaš čállosiid sámegillii. - Ođđa testameanta sámegillii (1840) - Bidrag til kundskab om finnerne i kongeriget Norge (1848) - Bidrag til kundskab om qvenerne i kongeriget Norge - Norsk-lappisk ordbog (1852) - Dagbog over mine missionsreiser i Finmarken (1860) (ollesteaksta dáppe: www.altabibliotek.net.) - Kvammen, Kåre: «Presten som nesten ble same» girjjis Vår kirke i nord. Årbok for Hålogaland 1987 - Nordisk familjebok	https://se.wikipedia.org/wiki/Niels_Vibe_Stockfleth
Ođđasat - Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái - Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi - Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain? - Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri. - Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon - - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča! - Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra - Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas - Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon Oahpaheaddjeoahppu eamiálbmot perspektiivvas Sámi Allaskuvllas lea dehálaš ovttasbargu eará eamiálbmotásahusaiguin ovddidit alit oahpahusa ja dutkama. Dál go ođđa oahppojahki lea álgime, de lea Sámi allaskuvla lihkkohan oažžut Canada-verdde guossin, mii lea ollu dutkan ja bargan ovdánahttit inuihtta oahpaheaddjeoahpu Bachelordásis. Dr. Kirk Anderson, Memorial University of Newfoundland, boahtá finadit Sámi Allaskuvllas borgemánu 26.b.-28.b. Son searvá čoahkkimiidda ságastallat ovttasbarggu birra, muhto fállá maid rabas logaldallama. - Distaga 27.b. dii 13.15 (dakka maŋŋil almmolaš rahpama) doallá son guokte diimmu rabas logaldallama Reaššádat-lanjas iežas barggu birra, mas fáddá lea inuihtta oahpaheaddjeoahpu ovdánahttin. Studeanttat leat earenoamážit vurdojuvvon logaldallamii, ja maiddái earát sáhttet searvat. UArctic fierpmádat UArctic lea fierpmádat mas leat árktalaš guovlluid alitoahppo- ja dutkanásahusat mielde, main ulbmil lea nannet davviguovlluid álbmogiid alitoahpu ja dutkamiid vai dat bohtet ávkin sin álbmogiidda ja guovlluide. Sámi allaskuvla lea miellahttu University of Arctic (UArctic) fierpmádagas. Memorial University of Newfoundland lea maid mielde fierpmádagas, danin lea ovttasabargu earret eará oahpaheaddjeoahpuid ovdánahttit. Studeantalonohallan UArctic bokte lea studeanttain vejolašvuohta mannat eará eamiálbmotguovlluide ja daid oahppoásahusaide oahpposaji lonohallamii. Ovdamearkka dihte lea north2north prográmma mii lea earenoamážit davviguovlluid álbmogiid várás. Jus háliidat eambbo diehtit makkár vejolašvuođat leat oahppolonohallamii eará eamiálbmotásahusain, de sáhtát váldit oktavuođa Sámi allaskuvlla internašunaliserenkonsuleanttain Anne Lovise Hættain, gii bargá Oahppohálddahusas, dahje allaskuvllalektoriin Elisatbeth Utsi Gaupain.	https://www.samas.no/se/a/oahpaheaddjeoahppu-eamialbmot-perspektiivvas?page=2
ámemusea Siida ja Sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvdna ordnejit oktasaš dilálašvuođa Gárásavvona skuvllas gaskavahku 15.5.2024 dmu 17 rájes. Gáfestallan. Siida bovde oahpásnuvvat musea dávvirčoakkáldahkii ja Alexander Lindeberg bargguide, main oassi ii leat almmuhuvvon eaige dieđut buot govaid olbmuin leat. Lindeberg lei suopmelaš govvadáiddar, gii galledii 1960-logus Gilbbešjávrris ja ráhkadii doppe govaid olbmuin jagiin 1965-1966. Su dovdoseamos barggut leat Pessi ja Illusia –máinnas ja Áppesa govat. Boađe veahkehit olbmuid ja dávviriid dovdamis! Komišuvdna bovde gullat komišuvnna barggus ja das, manin gánneha searvat gullamii. Sáhttit bivddedettiin fitnat maid ruovttuin. Komišuvdna lea duorastaga 16.5. dmu 9-16 Gárásavvona kapeallas, Sakkaravaarantie 108. Boađe fitnat ja ságastit – searvva gullamii! Lisätietoja: Pia Nikula, Sámemusea Siida, 040 621 2663, [email protected] Heli Aikio, komišuvnna čállingoddi, 050 476 7725, [email protected]	https://sdtsk.fi/se/2024/04/30/samemusea-siida-ja-samiid-duohtavuohta-ja-soabadankomisuvdna-garasavvonis-15-5-2024-buresboahtin-deaivvadeapmai/
Pargas (suomagillii: Parainen) lea Suoma gávpot Varsinais-Suoma eanangottis. Dan rádjegielddat leat Brändö, Sottunga, Kökar, Kimitoön, Sauvo, Kaarina, Turku, Naantali ja Kustavi. Attu, Ali-Kirjala (Neder-Kirjala), Bjursäng, Björkö, Bläsnäs, Boda, Bodnäs, Bollböle, Bollstad, Brattnäs, Degerby, Domarby, Ersby, Fagerkulla, Fallböle, Finby, Gammelgård, Garsböle, Granvik, Grisböle, Gräggböle, Gunnarsnäs, Haraldsholm, Heisala, Håggais, Jermo, Kappeliranta (Kapellstrand), Kassor, Kirjala, Kojkulla, Kopparö, Kouppo, Kuitia (Qvidja), Kurckas, Kyrkäng, Koorlahti (Kårlax), Källvik, Lampis, Laplahti (Lapplax), Lemlahti (Lemlax), Levo, Lielahti (Lielax), Lillby, Lillmälö, Lofsdal, Loskarnäs, Mattholm, Mielisholma (Mielisholm), Munkbacka, Mutainen (Muddais), Myrby, Mågby, Mörkby, Mörkvik, Nilsby, Norrby, Nulto, Ontala (Åntala), Parsby, Pettby, Pikku-Tervo (Lilltervo), Pitå, Piukkala (Pjukala), Pyhänsuu, Pölsböle, Rövarnäs, Sandvik, Seivis, Siggnäs, Siltala (Sildala), Simonkylä (Simonby), Skogböle, Skråbbo, Skräbböle, Skyttala, Skyttböle, Skärmola, Sorpo, Storgård, Stormälö, Strandby, Sunnanberg, Sydmo, Sydänperä, Sysilahti (Sysilax), Såris, Söderby, Tara, Tennby, Tennäs, Tervsund, Toijois, Träskby, Vallis, Vannais, Vepo, Vidkulla, Våno, Västermälö, Ybbersnäs.	https://se.wikipedia.org/wiki/Parainen
17 Norgga tuvrabáikki ožžot doarjaga Nationála turistabálgát doarjjaortnegis, vuhtii váldin dihtii kultuvra- ja vásáhuskvalitehtaid, sihkarvuođa ja luonddu. – Olu bálgáin Norggas, main leat olu galledeaddjit ja stuora geasuhanárvu, leat váttisvuođat go bálgát nohket, ruskagieđahallamiin, buhtisvuođadilálašvuođain, sihkarvuođain dahje lea dárbu diehtojuohkindoaibmabijuide. Dán jagi biddjo 8,8 miljovnna ruvnnu čoavdit daid hástalusaid, dadjá Birasdirektoráhta direktevra Ellen Hambro. Ulbmil Nationála turistabálgát doarjjaortnegiin lea vuhtii váldit buori luondduvásáhusa, buohkaidrievtti, luonddu- ja kulturkvalitehtaid ja sihkarvuođa muhtun Norgga eanemus galleduvvon luonddubáikkiin.	https://www.avvir.no/88-miljovnna-luondduguovlluide-mat-galleduvvojit/
Latest news - Studieavgift for internasjonale studenter - Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023 - Liv Inger Somby valgt som ny rektor - Kronprinsparet besøker Samisk høyskole - Sannhets- og forsoningskommisjonens høring - Veiviserordningen har ny søknadsfrist - Bli student i høst! - SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist - Sámi allaskuvla kondolerer Máŋgalot ohcci ođđa eamiálbmotjournalisttaohppui Miehtá máilmmis ohcet Sámi allaskuvlii beassat studeantan ođđa eamiálbmotjournalistihka masterohppui. Dál lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla lágida masteroahpu eamiálbmotjournalistihkas. Oahppu bistá beannot dehe guokte jagi. Das sáhttá váldit 90, dahje 120 oahppočuoggá. Ohppui lea čájehuvvon hui stuorra beroštupmi ja 35:as leat ohcan beassat journalista masteroahppostudeantan Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvlla rektor Jelena Porsanger lea hui movttet dan stuora beroštumis. – Lean hui duhtavaš ahte allaskuvlla ođđaseamos masterohppui álgoálbmotjournalistihkas leat ollu ohccit, geaid gaskkas mii válljet buoremusaid. Nie lohká rektor Jelena Porsanger. – Dan prográmmas lea vejolaš lohkat ja čállit masterdássái sihke sáme- ja eŋgelasgillii. Lea illudahtti oaidnit ahte ohccit leat nuppelot riikkas: Norggas, Suomas, Ruoššas, Frankriikkas, Kenyas, Brasilias, Thailandas, Taiwanis, Turkias, Pakistánas ja Amerihkás. Dus lea ain vejolašvuohta ohcat sihke dán ohppui ja maiddái eará oahpuide. Ohcanáigemearri lea 08.08.14. Das maŋás sáhttá vel ohcat jus leat báhcán sajit.	https://www.samas.no/nb/node/489?page=5
Olggosoaidnin Geavaheaddji Nihonjoe rievdadusat En bruker med 0 redigeringer. Konto opprettet golggotmánnu 19 b. 2008. skábmamánnu 13 b. 2015 - 3.09skábmamánnu 13 b. 2015 dii. 3.09 0 u Geavaheaddjeságastallan:Vanished user 9oijnsdfknefijh3tjasfi34 Nihonjoe sirddii siiddu Geavaheaddjeságastallan:Romtam nammii Geavaheaddjeságastallan:Vanished user 9oijnsdfknefijh3tjasfi34 iige ráhkadan ođđasitstivrema.: Automatically moved page while renaming the user "[[Special:CentralAuth/Romtam\|Rom... ođđaseamos - 3.09skábmamánnu 13 b. 2015 dii. 3.09 0 u Geavaheaddji:Vanished user 9oijnsdfknefijh3tjasfi34 Nihonjoe sirddii siiddu Geavaheaddji:Romtam nammii Geavaheaddji:Vanished user 9oijnsdfknefijh3tjasfi34 iige ráhkadan ođđasitstivrema.: Automatically moved page while renaming the user "Romtam" to "[[Special:Cen... ođđaseamos	http://se.wikipedia.org/wiki/Erenoam%C3%A1%C5%A1:Rievdadusat/Nihonjoe
Teáhterkonsearta lea Lulli-Helgelándda guovžžabivdi Olof Elias Tomasson birra. Son riegádii Brønnøyas 1814 ja jámii 20.03.1895. Su áhčči, Stuora-Tomas lei rikkis sápmelaš. Ol-Tomså lei dušše 17 jahkásaš go vuohččan bážii guovžža, ja šattai dan maŋŋel beakkán guovžabivdin. Lea muitaluvvon ahte Ol-Tomså doarui guovžžain goit njeallje gearddi, ja guovtte geardde lea bahuid roasmmehuvvan. Go searalaččat ja duostilvuođain gottii eambbo go 109 guovžža, de attii gonagas Oscar II gollemedállja sutnje. Son náitalii guovtte gearddi, sus ledje guhtta máná – muhto buohkat jápme mánnán, danne eai leat sus maŋisboahttit. Go son jámii 1895's de ii lean šat miellahttun stádagirkus. Bihtás leat oasážat Ol Tomså eallimis, muhto eanemusat dan guovžžabivdimis gos son meastta jámii. Dán čájálmasas oahpásnuvvet geahččit vuđolaččat sámi jáhkuide; nugo golbma nissonipmilii Juksáhkkái, Sáráhkkái ja Uksáhkkái, guovžžabivdui ja guovža bassi eallin. Dás muitaluvvo oppamáilmmálaš fáttáid nugo eallima ja jápmima dilálašvuođat sámi árbevieruin, ja dilálašvuođat olbmuid, luonddu ja osku ja eahpádusa.	https://beaivvas.no/ol-tomsa-2023-cajalmas/
Dutkanbeaivvit 2020 Sámi allaskuvla lágida guhtta oanehis neahttalogaldallama iešguđet fáttás ja ovtta ságastallankafèa luođi/juoigama birra dutkanbeivviid. Lea sáhka giellaáššiin, ovdalaš rohttudávddaid muitalusat dán áigái, statistihkkalogut ja eamiálbmogat, hutkáivuohta duddjomis ja mot sámi muitalusmateriálas lea sadji eatnama hálddašeamis odne. Logaldallamat bistet gaskal 10-20 minuhta ja de lea vel áigi biddjojuvvon jearaldagaide ja ságastallamii. Njeallje logaldallama leat davvisámegillii ja guokte leat dárogillii. - Sámi allaskuvllas lea nanu ja viiddis fágamáhttu ja dan mii háliidit čalmmustahttit álbmogii. Oassi min fágamáhtus boahtá bures ovdan logaldallanráiddus, ja sávaldat dieđusge livččii ahte mii nagodit boktit beroštumi sámi dutkamii. Eandalii maiddái movttiidahttit nuoraid lávket akademiija máilbmái. Dát logaldallamat leat nu oanehaččat ahte juohkehaš sáhttá čuovvut neahta bokte dan botta go jugista ovtta dahje moadde gáfegohpu, ja sáhttá vel searvat ságastallamii maŋŋil logaldallama, muitala Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars. Mii bargat maid ovttas eará ásahusaiguin, ja okta dain logaldallamiin lea ge ovttasbargoprošeavttas mii allaskuvllas lea Árran julevsámeguovddážiin, Mearrasiiddain ja NINA:in Lillehammeris. Dutkiid eahket Čakčamánu 25. beaivvi lea Dutkiid eahket lágideapmi sullii 200 gávpogis sullii 25 riikkas. Dutkit mannet lávdái ja márkanii deaivvadit olbmuiguin, ja nu dahket maiddái Sámi allaskuvlla dutkit dán jagi. Dutkiid eahket lágiduvvo Guovdageainnus, Alfreds Kroas, mas váldofáddá lea juoigan, luohti ja luođi mearkkašupmi dearvvašvuhtii ja identitehttii, ja giela ja kultuvrra seailluheapmái. Dása mii leat váldán mielde maiddái journalisttastudeantta ja min ovttasbargoásahusa Sámi musihkkakademiija. - Mii háliidit deaivvadit olbmuiguin maiddái earálágan vugiiguin go logaldallamiiguin, ja eará arenain go dutkanásahusas. Danin mannat mii olgobáikái ságastallat luođi ja juoigama iešguđet beliid birra. Dán jagi fáddá norgga dutkanbeivviin leat vuoiŋŋamaččat, ja danin mii geahččalit čatnat min dutkama vuoiŋŋamašfáddái, dadjá Vars. Sámi allaskuvlla Dutkanbeivviid lágideamit leat nuvttá doalut buohkaide. - Dál lea buorre vejolašvuohta oahpásnuvvat Sámi allaskuvlla fágalaš birrasii ja dutkamii vaikko it leat Guovdageainnus daid beivviid. Mii sáddet sihke logaldallamiid ja Dutkiid eahket-lágideami neahta bokte, loahpaha Sámi allaskuvlla rektor. Norgga dutkanráđi Dutkanbeaivvit Lea Norgga dutkanráđđi mii čakčamánu juohke jagi lágida Dutkanbeivviid festivála. Dán jagi álgá festivála čakčamánu 16. beaivvi ja bistá gitta čakčamánu 27. beaivái. Dán áigodagas lágiduvvojit iešguđetlágan dáhpáhusat miehtá Norgga, ja juohke jagi lea sierra fáddá dutkanbeivviin. Dán jagi fáddá leat vuoiŋŋamaččat (hjernen). Dutkanbeivviid lea álbmogis vejolašvuohta oahpásnuvvat dutkanbargguide iešguđet lágidemiid bokte. Sámi allaskuvllas leat čieža fága- ja dutkanlágideami dutkanbeivviid. 2020 dutkanbeivviid prográmma: 16.09. Dii 1800 Berit Anne Bals Baal: https://samas.no/se/a/mot-mangggagielatvuohta-lea-mannai-buorrin 17.09. Dii 1800 Lovisa Mienna Sjøberg ja Mikkel Nils Sara: https://samas.no/se/a/min-birrasat 21.09. Dii 1800 Gunvor Guttorm: https://samas.no/se/a/fihttet-ja-hutkat-duddjodettiin 22.09. Dii 1800 Johanna Johansen Ijäs: https://samas.no/se/a/mun-jahke-dat-lea-riekta-manaid-vuogit-almmuhit-eahpesihkarvuoda 23.09.: Dii 1800 Torunn Pettersen https://samas.no/se/a/sikre-tall-sihkkaris-logut (dárogillii logaldallá, muhto ságastallá sámegillii maid) 24.-09. Dii 1800 Jens Ivar Nergård, UiT: https://samas.no/se/a/naturens-stemme (dárogillii) 25.09. dii 1900 Dutkiid eahket/ Researchers Night https://samas.no/se/a/boahta-go-luohti-biekka-mielde (ságastallankaféa)	https://www.samas.no/en/node/4927?page=8
Lulli-Sápmi válgabiire vai válgabiire 6 (lullisámegillii: Åarjel-Saepmie veeljemegievlie; dárogillii: Sørsamisk valgkrets/valkrins) lea válgabiire Norgga samediggeválggas. Válgabiirre gielddat leat: Nordlándda fylkka gielddat Ruovada ja Rátnu rájes luksa, Davvi-Trøndelag ja Lulli-Trøndelag fylkkat ja Surnadal, Rindal ja Sunndal gielddat Møre- ja Romsdal fylkkas ja Engerdal, Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal gielddat Hedmark fylkkas.	https://se.wikipedia.org/wiki/Lulli-S%C3%A1pmi_v%C3%A1lgabiire
Ráppa lea jođánis, rytmmalaš lávlunvuohki mii állana hupmama guvlui. Hip hop ja ráppa leat leamašan lahkalagaid muhto dán áigge ráppa dihtto maiddái popas, eurodances, nu-metalis ja eará stiillain. Ráppárat leat ovdamearkka dihte Nicki Minaj, Tinie Tempah, Tupac Shakur, Salt-N-Pepa, Rap Against Dictatorship, The Sugarhill Gang, PSY ja Eminem. Sámi ráppárat leat ovdamearkka dihte SlinCraze, Áilu Valle, Amoc, Fred Buljo, Duolva Duottar, ja Maxida Märak. Ráppárat leat ovdamearkka dihte Bomfunk MC's, Kana, Mercedes Bentso, Emmsjé Gauti, RSP, Kamelen, Kenneth Engebretsen Lars Vaular ja Karpe Diem.	https://se.wikipedia.org/wiki/R%C3%A1ppa
Latest news - Samisk høgskole har fått nye ambassadører i Russland - Ta chansen och sök till en kurs som är anpassad för dig som arbetar som samiska lärare - SMS tjeneste - Samisk barnehagekonferanse utsettes til våren 2022 - Samarbeid mellom Samisk høgskole og Nord universitet - Inga Juuso – Tribute konsert: Gratisbilletter til Sámi allaskuvlas studenter - Ny mulighet for å søke på Sámi allaskuvla - Studiestart høsten 2021 - Glemt å søke studieplass? Vi har fortsatt ledige studieplasser høsten 2021! Loahpahandoalut/ Graduation ceremony Sámi allaskuvla lágida 2020-2021 oahppojagi loahpahandoaluid Diehtosiiddas gaskavahkku geassemánu 16. beaivvi, diibmu 12:00 - 14:00. Mii ávvudit ja juohkit diplomaid kandidáhtaide geat leat gárven oahpu dán oahppojagi. Korona njuolggadusaid dihte sáhttit dušše bovdejuvvon gussiid luoitit doaluide, muhto ávvudoalut bohtet streamejuvvot vai maiddái earát besset leat mielde ávvudeamis. Čuovo ávvudoaluid streama bokte. Prográmma: Guoimmuheapmi Oahppohoavda Áila Márge Varsi Balto sávvá bures boahtima Rektor Láilá Susanne Vars rahpansárdni Dearvuođat ja diplomajuohkin kandidáhtaide Snoahpamuš, gáffe ja gáhkku Diehtosiidda kantiinnas Guoimmuheapmi - Ivnniiguin Oktasaš govven Guommuheapmi - Ivnniiguin Sámi vuosttaš rockejoavku Ivnniiguin lea leamaš dehálaš hábmemis stuora oasi sámi musihkkahistorjjás. Ivnniiguin joavku álggahuvvui áiggis go dáruiduhttin garrasit váikkuhii sámi kultuvrra ja giela, ja lea leamaš dehálaš davvisámegiela, identitehta ja luođi nannemis Guovdageainnus ja vel viidát Sámis. Guovdageainnu ásahusat Sámi beassášmárkanat ja Beaivváš Sámi Nášunálateáhter ávvudit 50- ja 40-jagi jagis 2021. Ivnniiguin vuosttaš konsearta lei jagis 1978, Plasthállas Sámi beassášmárkaniin, ja leat ge okta dain joavkkuin maid geahččit juohke jagi sávvet čuojahit beassážiid. Ivnniiguin joavku lea leamaš guovddážis hábmemis musihka Beaivvážii álgojagiid. Joavku komponerii earret eará musihka "Min duoddarat" bihttái, mii lei vuosttaš teáhterbihttá maid Beaivváš Sámi Nášunálateáhter ovdanbuvttii. Beaivváš ávvuda ge 40-jagi beaivvi geassemánu 12.06.21. Joavkkus leat: Áilloš/Iŋgor Ántte Áilo Gaup Heaika Hætta Roger Ludvigsen Nils Martin Kristensen Sverre Hjelleset Ville Söderbaum (guosseartista) Ivnniiguin - Govven: Mads Suhr Pettersen Čuovo áinnas streama bokte! Join Zoom Meeting Meeting ID: 633 9252 2886 Passcode: 426447 One tap mobile +46844682488,,63392522886#,,,,426447# Sweden +46850163827,,63392522886#,,,,426447# Sweden	https://www.samas.no/nb/node/5183?page=8
Bállásduoddara luondduguovddáš Geahča lassidieđuid ja čuovo min rávvagiid. Bállásduoddariid vielttis lea luondduguovddáš, man šiljus sáhttá váccašit njuolga Oarje-Lappi alimus duottaralážiidda. Luondduguovddáš lea lunddolaš vuolginbáiki beaivetuvrii dahje vánddardanmárkái ja vuogas báiki unna čákŋalemiide. Lahtutge vulget šiljus buot áimmuguovlluide. Rabasáiggit 2020 28.9.–31.12. mán–be dmu 9–16 Gitta 6.11., 24.–25.12. Rabasáiggit 2021 1.1.–14.2. mán–be dmu 9–16 15.2.–2.5. mán–sot dmu 9–17 3.5.–30.5. mán–be dmu 9–16 31.5.–3.10. mán–sot dmu 9–17 4.10.–31.12. mán–be dmu 9–16 Gitta 1.1., 13.5., 24.–25.12. Oktavuohtadieđut Čujuhus Pallastunturintie 557 99930 Pallastunturi Telefovdna 0206 39 7930 Šleađgapoasta pallastunturi(at)metsa.fi Luondduguovddáža doaimmas vástida Meahciráđđehus. Almmolaččat Gos: Oarje-Lappis Muoná gielddas, Bállásduoddariid vielttis. Galledala: Luondduguovddážii oahpásnuvvan lea nuvttá. Dahkamuš ja oaidninveara: Meahcis jalges duoddariidda -čájáhus, molsašuvvi čájáhusat, dáhpáhusat, oanehisfilmmat, joavkooahpisteamit. Loga lasi čájáhusain. Heivvolašvuohta: Fállát bálvalusaid sihke luonddubuđaldeaddjái ja bearrašiin johtaleaddjái. Albma vánddardeddjiid vuođđobáiki, gos gávdnojit čájáhusat, lobit, stobut, luonddugávpi ja áigeguovdilis dieđut. Luondduguovddážii oažžu buktit biebmoealliid. Bálvalusat: Tuvrainfo, stohpovárremat, čoavdagat, luonddugávpi, guolástan- ja meahcástanlobit, leairaskuvlabottožat sihke ovttasbargofitnodatdolliid bálvalusat lahka ja lagas gilážiin. Loga lasi bálvalusain. Dán siiddu čujuhus lea lundui.fi/ballasduottar.	https://web.archive.org/web/20201114172214/https:/www.lundui.fi/ballasduottar
áhtaráđi kansliija 23.11.2023 15.40 DIEĐÁHUS Stáhtaráđđi mearridii čoahkkimis 23. skábmamánu joatkit Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu. Kommišuvnna bargu jotkojuvvo stáhtaministtar Petteri Orpo ráđđehusprográmma mielde 31. juovlamánu 2025 rádjai. Kommišuvdna ásahuvvui stáhtaráđi čoahkkimis 28. golggotmánu 2021. Kommišuvnna ulbmilin lea čohkket sápmelaččaid vásáhusaid Suoma stáhta ja iešguđet eiseválddiid doaimmain ja buktit dán dieđu albmosii. Kommišuvnna erenomáš bargu dárbbaša doarvái olu áiggi, vai bargu ollašuvašii albmaláhkai. Dan dihtii kommišuvnna ásaheaddjit stáhtaráđi kansliija, sámediggi ja nuortalaččaid siidačoahkkin mearridedje evttohit lasseáiggi kommišuvnna doaibmabadjái. Kommišuvnna dálá doaibmabadji nohká dán jagi loahpas. Maiddái parlamentáralaš čuovvunjoavku, mii doarju kommišuvnna barggu, ásahuvvo ođđasit kommišuvnna doaibmabaji áigái. Čuovvunjoavkkus lea lahttu ja várrelahttu riikkabeaibellodagain, sámedikkis (guokte lahttu), nuortalaččaid siidačoahkkimis, evangelalaš-luteralaš kirkus ja ortodoksalaš kirkus. Lea dehálaš, ahte čađa kommišuvnna bargoáigge fállojuvvo psykososiála doarjja iešguđege sámegillii ja sámekultuvrii heivehuvvon vugiin. Lappi buresveadjinguovllu oktavuođas doaibmá Uvjj – Uvjâ – Uvja – Untuva, sápmelaš psykososiála doarjaga ovttadat, mii fállá sámekultuvrii heivehuvvon psykososiála doarjaga bálvalusaid sámegillii. Dan doaibma jotkojuvvo kommišuvnna barggu áigái. Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna lea barggustis iehčanas ja sorjjasmeahttun. Dasa gullet vihtta komissára: guokte ásahuvvon stáhtaráđi evttohusa, guokte sámedikki evttohusa ja okta nuortalaččaid siidačoahkkima evttohusa vuođul. Kommišuvnna lahttut leat: • hálddahusdiehtagiid magisttar Irja Jefremoff • universitehtalektor, Oulu universitehta Giellagas-instituhta jođiheaddji Anni-Siiri Länsman • earkebismá emeritus Kari Mäkinen • badjealmmái, fitnodatdoalli Heikki Paltto • bargoeallinprofessor, vuoigatvuođadiehtaga doavttir Hannele Pokka Sámiid duohtavuođa- ja soabadanproseassa mihttomearrin lea: • Dovdát ja árvvoštallat sámiid vealaheami sihke historjjálaččat ja otná beaivve, maiddái stáhta assimilašuvdnapolitihka ja rivttiid loavkideami. • Čielggadit, mo dát váikkuhit sápmelaččaide ja sin servošii dálá dilis. • Evttohit, mo livččii vejolaš ovddidit sihke sámiid ja Suoma stáhta gaskasaš oktavuođa ja maiddái oktavuođa sámiid gaskka. • Lasihit diđolašvuođa sámiin Suoma eamiálbmogin. Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna mandáhta meroštallá kommišuvnna mihttomeriid ja bargguid. Ulbmilin lea maiddái dat ahte duohtavuođa- ja soabadanproseassa boađusin Suoma stáhta guoddá ovddasvástádusa ja ovttas sámedikkiin, nuortalaččaid siidačoahkkimiin ja eará sámedoaibmiiguin nanosmahttá sámiid rivttiid ollašuvvama Suomas. Psykososiála doarjja lea dehálaš oassi Sámiid duohtavuođa- ja soabadanproseassa ollašuvvamis. Kommišuvdna ráhkada barggustis raportta, mii sisttisdoallá maiddái doaibmabidjoevttohusaid. Raporta addojuvvo stáhtaráđđái, sámediggái ja nuortalaččaid siidačoahkkimii maŋimustá 30.11.2025 Sápmelaččaid sajádat eamiálbmogin lea nannejuvvon Suoma vuođđolágas. Vuođđolága 17 § 3 momeantta mielde sápmelaččain lea eamiálbmogin vuoigatvuohta bajásdoallat ja ovddidit gielas ja kultuvrras. Eanet diehtuLinkki Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggus. Lassedieđut: stáhtačálli Risto Artjoki, t. 09 1602 2006, spesiálaáššedovdi Nina Brander, t. 0295 160 347, stáhtaráđi kansliija, Sámedikki 1. várreságajođiheaddji Anni Koivisto, t. 040 415 5969 ja Nuortalaččaid ovdaolmmoš Veikko Feodoroff, t. 050 396 1297	https://sdtsk.fi/se/2024/01/15/samiid-duohtavuohta-ja-soabadankomisuvdna-joatka-barggus/
– Dál oaidnit ahte ábuhii ražastit háhkat eanet eaktodáhtalaš bargiid, bargu lea buktán bohtosiid, lohká Frivillighet Norge -searvvi váldočálli, Stian Slotterøy Johnsen. Olu searvvit vásihedje ahte sin eaktodáhtolaš veahkit jávke pandemiijaáigodagas ja lei váttis oažžut sin fas boahtit. Olusat jurddašedje jávket go eaktodáhtolaš veahkit oalát. Frivillighet Norge maŋimuš iskkus čájeha dál máhccet fas olbmot. Frivillighetsbarometer čájeha ahte 62 proseantta olbmuin muitaledje sii leat bargan eaktodáhtolaš barggu. Seamma lágan iskkus jagi 2019 vástidedje 63 proseantta jerron olbmuin ahte sii veahkehit servviid. – Eaktodáhtolaččat veahkehit servviid ja dat lea buorre sihke ovttaskas olbmuide ja servodahkii ja danin lea hui movttiidahtti go olbmot fas servet, lohká váldočálli Slotterøy Johnsen preassadieđáhusas. Jagi 2023 Frivillighetsbarometer almmuhuvvo borgemánu 30. beaivvi Oslos. Dalle oaidnit man olu eaktodáhtolaš bargu mearkkaša sihke demokratiijai, gildii ja man olu dat oassálastin mearkkaša mánáide ja nuoraide beassat servviide oassálastit.	https://www.avvir.no/eaktodahtolas-bargu-fas-seamma-dasis-go-ovdal-pandemiija/
1Go čoaggibehtet veahki Jerusalema bassi olbmuide, de dahket nugo mun lean gohččon Galatia searvegottiid dahkat. 2Vahku vuosttaš beaivvi iešguhtege dis galgá vurket ruđa sierra dađi mielde go suitá, vai ruhta ii čoggojuvvo easkka dalle go mun lean boahtán diehko. 3Go mun dasto boađán, de mun vuolggahan olbmuid geaid dii lehpet válljen ja fápmudan, doalvut din attáldaga Jerusalemii. 4Jos orru leamen dárbbašlaš ahte maiddái mun vuolggán, de mii mannat fárrolaga. Paulusa mátkeáigumušat 5Mun áiggun boahtit din lusa go lean fitnan Makedonias; mun oainnat mátkkoštan Makedonia čađa. 6Muhto mun veaján orrot din lusa muhtun áigái dahje orun velá dálvvige. Dasto dii oažžubehtet ráhkkanahttit mu mátkái, gosa dal vulggežan. 7Mun in dáhto dušše oaidnit din meaddel manadettiinan, muhto sávan beassat orrut din luhtte muhtun áiggi, jos Hearrá suovvá. 8Dáppe Efesosis mun orun hellodagaid rádjái, 9danin go munnje lea rahpasan uksa stuorra ja šattolaš bargui. Vuostálastit leat gal ollu. 10Go Timoteus boahtá, de atnet fuola das ahte son beassá leat oadjebas. Dasgo son doaimmaha Hearrá barggu nugo munge, 11 ii oktage oaččo badjelgeahččat su. Veahkehehket su dasto máhccat ráfis. Mun vieljaiguin vuorddán su. 12Viellja Apollosa mun lean ávžžuhan sakka vuolgit din lusa oktan eará vieljaiguin, muhto son ii sáhte vuolgit dál; son boahtá go oažžu vuogas áiggi. Loahppasánit ja dearvvuođat 13Gohcet, bissot nanusin oskkus, lehket jálut ja gievrrat! 14Dahket ráhkisvuođas buot maid juo dahkabehtet. 15Vieljažiiddán, mus lea didjiide bivdda: Dego diehtibehtet, de Stefanas ja su bearaš leat min barggu álgošaddu Akaias, ja sii leat addán iežaideaset bálvalit bassi olbmuid. 16Lehket diige vuolibuččat dakkár olbmuide ja buohkaide geat barget ja rahčet oktan singuin. 17Mun lean ilus ahte Stefanas, Fortunatus ja Akaikos leat boahtán deike. Sii leat deavdán din váillaheame 18ja leat arvvosmahttán mu ja maiddái din. Atnet árvvus dakkár olbmáid! 19Asia searvegottit celket didjiide dearvvuođaid. Akvila ja Priska ja searvegoddi mii čoaggana sudno vissui, celket didjiide váimmolaš dearvvuođaid Hearrá nammii. 20Buot vieljat celket dearvvuođaid. Dearvvahallet guhtet guoimmádet bassi cummáin. 21Mun, Paulus, čálán dása dearvvuođaid iežan gieđain. 22Jos muhtun ii ráhkis Hearrá, de son lehkos garuhuvvon. Marana ta! Min Hearrá, boađe! 23Hearrá Jesusa árbmu lehkos dinguin. 24Ráhkis dearvvuođat buot didjiide geat lehpet Kristus Jesusis. (c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019 (c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019	https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/1CO.16
Latest news - Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi - Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune - Samisk utdanningskonferanse: nye frister - Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding - Samers helseforhold - Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke - Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer - Studieprogrammer høsten 2024 - Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole Oza čavčča 2019 oahpuide! Boađe studeantan Sámi allaskuvlii čakčat 2019! Máilmmi áidna sámegielat oahppoásahussii. Mii fállat sihke guhkit oahppoprográmmaid ja oanit ovttaskas oahpuid. Oahppoprográmmat: - Sámegiela ja girjjálašvuođa doavttirgrádaoahppu (180oč) - Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7. ceahki masterprográmma(300oč) - Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5-10. ceahki masterprográmma(300oč) - Sámi journalistihka master álgoálbmot perspektiivvas(120oč) - Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu (180oč) - Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahppu(180oč) Oahppoovttadagat: Lea maid vejolaš čoaggit ovttaskas oahpuid ja hukset friddja bacheloroahpu, dahje dušše lohkat muhtin ovttaskas oahpu Sámi allaskuvllas. Mii fállat oahppoovttadagaid boazodoalus, duojis, sámegielas, servvodatdiehtagis ja álgoálbmotjournalistihkas. Boazodoalus: Duojis: - Duddjon ja sámegiella(15oč) - Duodji ja haddebidjan(5oč) - Duoji ja hábmema lágidit almmolašvuhtii(10oč) - Duodjuhibme ja sámegiella(10oč) Sámegielas: - Akademalaš čállin sámegillii(5oč) - Dieđateoriija(5oč) - Sámi sosiolingvistihkka(10oč) - Terminologiijadieđa ja sámi fágagielaid dutkan(10oč) - Cealkka- ja hápmeoahppu(10oč) - Nordsamisk i praktisk læringssituasjon- innføringsstudium 1.del / Davvisámegiella praktihkalaš dilis- álgooahppu 1.oassi(15oč) - Nordsamisk i praktisk læringssituasjon- innføringsstudium 2.del / Davvisámegiella praktihkalaš dilis- álgooahppu 2.oassi(15oč) - Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1(30oč) - Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa(10oč) - Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit(10oč) - Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa(10oč) - Juoigan ja muitaleapmi(10oč) - Sámi báikenamat oahpponeavvun(10oč) Servodatdiehtagis: Journalistihkas: - Featurejournalistihkka(15oč) - Pressaetihkka, lágat ja konvenšuvnnat(5oč) - Journalistihka giellagáhtten3(5oč) Oahpaheaddjeoahpuin:	https://www.samas.no/nb/node/4492?page=3
Latest news - Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole - Offisiell åpning av studenthuset - Offisiell åpning av det nye studieåret - Bli kjent med vår nye rektor - Ny mulighet for å søke på høstens studier - Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging - Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen - Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift - Ny mulighet til å søke på høstens studier Oahput maidda sáhttá ohcat 01.09.24 rádjai Eanaš 2024 čavčča oahpuin lei ohcanáigemearri 01.08.24, muhto dáidda oahpuide lea ain vejolaš ohcat: Oahput main oahpahus lágiduvvo olggobealde Guovdageainnu: - PED 611-3 Andrespråkspedagogikk modul 3, Girkonjárggas ohcanáigemearri 01.09.2024 - PED 611-4 Andrespråkspedagogikk modul 4, Girkonjárggas ohcanáigemearri 01.09.2024 Oahput main lea oahpahus deaivvademiid bokte Guovdageainnus ja neahta bokte: - SÁM 100 Gielladieđa ja fonetihkka, ohcanáigemearri 01.09.2024 - JUR 201 Boazoealáhusa lágat ja riektevuođđu, ohcanáigemearri 01.09.2024 Oahput mat lágiduvvojit neahta bokte: - SAM 602 Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter, ohcanáigemearri 01.09.2024 Sisabeassangáibádusat Oahpuid sisabeassabeassangáibádusat čilgejuvvojit oahpuid liŋkkain dás badjelis. Váldogáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja eanas oahpuide gáibiduvvo vel dihto dási sámegielmáhttu. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát leat vejolaš ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul (FUOM: Ii lea vejolaš ohcat oahpaheaddjeoahpuide reálagelbbolašvuođa vuođul). Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus. Mii lea reálagelbbolašvuohta? Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá. Váldogáibádussan lea: - ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan jagi go álgá ohppui - ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus - ahte ohccis gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu, ja sáhttá maid gáibiduvvot dihto dási eŋgelasmáhttu ja gelbbolašvuohta eará fágain. Reálagelbbolašvuođagáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggadusain. Duođaš ahte deavddát sisabeassangáibádusaid Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon. Jus dus leat gažaldagat sisabeassangáibádusaid ektui, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: [email protected]	https://www.samas.no/nb/node/6311?page=4
- Álbmotmeahcit - Eará guovllut - Historjáčuozáhagat - Johtolagat - Luondduguovddážat - Sámi meahcceguovllut - Stobut - Boazodoalloguovlu Huikinvárjohka, ávdinstohpu Tiipa Ávdinstohpu, 8 olbmui Sajádat, gárttat ja oppalaš govvádus Davvi-Lappi, Anár, Gálddoaivvi meahcceguovlu Stobu koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 69° 42.6534' lon: 28° 25.0672' ETRS-TM35FIN: N: 7734269 E: 554863 Stohpu lea Čeavetjávri–Buolbmát-geinnodagas Huikinvárjogas sulaid 500 m davás, unna jávrráža gáttis sulaid 100 m vánddardangeinnodagas. Dálveatnui heivvolaš stohpu, mii lea huksejuvvon jagi 1990. Biergasat Kamiidna ja gássaomman. Fuopmášumit Čáhci jávrrážis. Muhtin gárttain lea dán stobu lahka vel merkejupmi Lávvovári ávdinstobus. Dat lea burgojuvvon ja ođđa dáláš Huikinvárjoga stohpu lea huksejuvvon báikkis sulaid 2 km lulás. Stohpui oažžu buktit ruoktoelliid juos dat heive maiddái earaide stobus. Bázahusfuolahus Stobus leat ruskalihtit, muhto vánddardeaddjit ávžžuhuvvojit buktit iežaset bázahusaid eret meahcis. Loga lasi ribahis vánddardeamis. Fuolahusas vástida Meahciráđđehus, Luonddubálvalusat. Lassidieđut Avvila bálvalanbáiki, tel. 0206 39 7701 dehe Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida, tel. 0206 39 7740. Vánddardanetikeahtta 1. Gudnejahte luonddu. 2. Vállje merkejuvvon máđijaid. 3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas. 4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid. 5. Ruskkahis vánddardeapmi.	https://www.lundui.fi/huikinvarjohkaavdinstohpu
Ođđasat - Áigot ovdánahttet Sámi dáiddafágaid - Studeanttaválggat - Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas - Oahppofálaldagat 2023 giđa - Ođđa dutkan buktá oidnosii monne- ja luomečoaggiid máhtuid - Sámi buohccidivššároahppu ohcanládje - Oahppojagi álggaheapmi - Rabas oahpposajit - Lea ain vejolaš dieđihit Landscape Practices konferánsii, Guovdageainnus Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon Ráđđehus lea nammadan lávdegotti mii galgá čielggadit geahččalemiid ja raporterengáibádusaid ja duođaštusaid mat adnojit skuvllas. Dan almmolaš lávdegotti buoridanevttohusat galget leat veahkkin skuvllaide go galget bargat eambbo systemáhtalaččat ovdánahttit kvalitehta skuvlafálaldagas. Sámi Lohkanguovddáža jođiheaddji Karen Inga Eira lea nammaduvvon lahttun lávdegoddái, man professor Tine Sophie Prøitz galgá jođihit. Lávdegottis leat oktiibuot 11 lahtu. Lávdegoddi galgá ovddidit Norgga Almmolaš Čielggadeami guovtti oasis: - Okta oassi mii čilge dálá vuogádaga nanu beliid ja hástalusaid. Dat oassi galgá geigejuvvot ráđđehussii álggugeahčen 2023. - Váldooassi mas evttohuvvojit rievdadusat. Dat oassi galgá geigejuvvot čakčat 2023.	https://www.samas.no/se/a/kvalitehtaovdanahttin-skuvllas-lavdegoddi-nammaduvvon?page=11
Lihkku beivviin! Gratulerer med dagen! Odne lea sámi álbmotbeaivi! Dá leat dearvvuođat sámediggepresideanttas Silje Karine Muotkas.Læhkoe saemiej åålmegebiejjine! Vuorbbe sámij álmmukbiejvi... Sámediggepresideanta sárdni Bodø2024 European Capital of Culture rahpamis Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka sártnui Båddådjo2024 eurohpá kultuvrralaš oaivegávpot rahpamis. Dás sáhtát lohkat sámediggepresideantta sártn... Doarjja filmma dubbemii Sámediggeráđđi lea juolludan 150 000 ruvnno doarjjan Duottar Studioi mánáidfilmma dubbemii. Ná ávvudit dievasčoahkkinjođiheaddji, sámediggeráđđi ja politihkalaš ráđđeaddit sámi álbmotbeaivvi Dáppe gávnnat listtu mas oainnát gos ja masa dievasčoahkkinjođiheaddji, sámediggeráđđi ja politihkalaš ráđđeaddit servet sámi álbmotbeaivvi. Innlegg til Trøndelagsmøte Sametingspresident Silje Karine Muotka holdt innlegg på Trøndelagsmøte arrangert på Hell 12. januar 2024. Kulturhistorisk landskap i samiske områder i Nordland ute på høring Riksantikvaren har sendt på høring rapporten Kulturhistoriske landskap av nasjonal interesse i Nordland. Kulturmiljø og landskap er resultat av areal- ... Sámediggi vuordá ahte Statkraft čuovvu olmmošvuoigatvuođaid Maŋŋebárgga ođđajagemánu 9. b. almmuhii Statkraft ahte sii áigot investeret 10-12 miljárdda ruvnno bieggafápmui gáttis. Sámedikki presideanttas Silje ... Ođđa doarjjaortnet: Givssideami ja sámevaši eastadeapmi Almmolaš, priváhta ja ideála organisašuvnnat sáhttet dál ohcat doarjaga eastadit givssideami ja sámevaši. Ortnet galgá movttiidahttit organisašuvnnaid... Doarjja árbevirolaš máhttui vuođđooahpahusas Sámediggeráđđi lea juolludan 876 500 ruvnno doarjaga jagis 2023 doarjjaortnega bokte Árbevirolaš máhttu vuođđooahpahusas, man ulbmil lea ahte skuvllai... – Klokt av Helse Nord-styret å trekke saken Styret i Helse Nord ville ikke sende forslaget om ny struktur og oppgavefordeling ut på høring i nåværende form, og dermed blir saken trukket. Det men...	https://sametinget.no/oddasat/?Side=11
Latest news - Information regarding the corona virus - Sámi National Day at Sámi allaskuvla - Apply for Spring 2020 studies - Academic administration - opening hours - Ten points to know about before diving into studentlife - Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences - Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange! - Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta - World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018 – Stuorimus maid sápmelaš sáhttá oažžut Ole Henrik Magga oaččui Sámiráđi gudnebálkkašumi. Sámiráđđi juohká gudnebálkkašumi juohke njealját jagi. Bálkkášupmi lea gudnin dasa gii lea erenoamáš mearkkašahti leamaš sáme oktavuhtii ja kultuvrii. Dat dáhpahuvai ikte 21. Sámekonfereanssa oktavuođas Troandimis, Tråante2017 ávvuváhkus. Sámiráđi presideanta Áile Javo čilgii ná, ovdalgo bivddii Ole Henrik Magga lávdde ala: Son gean mii odne gudnejahttit lea dákkár geainna mii buohkat čevllohallat. Ii son leat dušše midjiide sámiide leamaš njunuš ja pioneara, muhto sus lea alla násti maid eamiálbmogiin miehtá máilmmi su riikagaskasaš doaimmaid dihte. Sámi allaskuvlla Professor Emeritus Ole Henrik Maggai lei oalle erenoamáš oažžut dán gudnebálkkášumi. – Munnje mearkkaša dát erenoamážit. Mun gal lean ožžon eará bálkkašumiid maid, muhto dat ahte oažžut bálkkašumi Sámiráđis, min iežamet álbmoga oktasaš orgánas, dat lea stuorimus maid sápmelaš sáhttá oažžut, muitalii Magga NRK Sápmái. – Sámi allaskuvla lea rámis go Ole Henrik lea ožžon dán bálkkášumi, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm.	https://www.samas.no/en/node/3808?page=5
Magreta Sara Anáris jienastuvvui Sámedikki stivrii čihččet nappo maŋimus lahttun. Su vuosteevttohas loahpas lei Neeta Jääskö Anáris. Maŋimuš stivrasaji juohkin fanai gitta eahkedii ja lei maŋŋebárgga čoahkkima maŋimuš ášši. Čoahkkin nogai sullii beal ovcci áigge. Maŋimuš stivrasadji gulai nissonolbmui Go stivrii ledje válljejuvvon jo Tiina Sanila-Aikio, Heikki Paltto, Tuomas Aslak Juuso, Petra Magga-Vars, Nilla Tapiola ja Pentti Pieski, nu maŋimuš stivrasaji galggai mannat nissonolbmui vai sohkabeliid dasseárvu olašuvašii. Vuosttas jienasteamis ledje mielde Neeta Jääskö, Magreta Sara ja Anu Avaskari – buohkat Anáris. Sara oaččui 9, Jääskö 7 ja Avaskari 5 jiena. Nuppi jienasteamis Magreta Sara oaččui 12 jiena ja Jääskö 8 jiena. Nuba Sara válljejuvvui stivrii maŋimuš lahttun. "Jos h√°lida beassat v√°ikkuhit, nu ferte beassat stivrii" Magreta Sara illudii go beasai stivrii. – Dat lei hirbmat buorre dovdu. Dieđusge mus lea oalle stuorra joavku mu duohkin leamašan. Nuppe dáfus lea maiddái oalle buorre dat, ahte mun bastanbálvalit dál daid olbmuid. Sara deattuha dan, man dehalaš lea beassat stivrii váikkuhit Sámedikki áššiide. – Duohtavuohtahan lea, ahte Sámedikkis jos hálida beassat váikkuhit, nu ferte beassat stivrii. Ja dál mun lea ožžon dan mandáhta ja sávan ahte mu jienasteaddjit liikojit dasa ja ahte dat dovdet, ahte nie dat galggai mannat. Behtton vuosttas beaivvi jienastemiide, muhto jáhkka ahte dilli ložže Nuorra Sámedikki stivrra lahttu lei vehá duššastuvvan dasa, ahte ortniiduvvančoahkkima vuosttas beaivi fanai gitta maŋŋit eahkedii. – Dat lei gal oalle issoras, boahtit buorra olbmon vuosttaš geardde Sámediggái ja de lea dákkár čoahkkin, mas mii leat jienastan sulaid juohke áššis. Mii leat ráđđádallan máŋggaid diimmuid, muhto dat ráđđádallamat eai leat čoavdán eai maidege. Nu ahte oalle issoras ja váibadahtti. Ipmirdan gal bures, ahte olbmuin ii leat nu stuorra beroštupmi Sámedikki ektui. Dát lea juste okta dain sivain, mun jáhkán. Magreta Sara jáhkká goittotge, ahte boahtteáigi lea čuovgasot. – Nuppe dáfus mun jáhkán, ahte dát čoahkkin čoavdá vehá dán dili, iigo nu. Mii leat dál mearridan stivrra, gaskavahku mii válljet lávdegoddebáikkiid. De mii leat dahkan daid stuorimus mearrádusaid, daid olmmošválljemiid ektui dán válgabajis. Mun gal jáhkán ja sávan, ahte dat ložže vehá ja šaddá álkit bargat, Sara dadjá. "Buot dehalamos, ahte min stivra bidjá návccaid sámiid áššiid ovddideapmái" Magreta Sara árvvoštallá, ahte stivra ii iešalddes rievdan nu olu, go veardida njeallje jagi dassái válljejuvvon stivrii. – Go geahčča daid namaid, nu mun gal oainnan, ahte mus lea hui buorre oktavuohta buohkaiguin dáidguin. Jáhkán ahte beasan bures singuin ovttasbargui johtui. Dat dat lea várra dat buot dehalamos, ahte min stivra bidjá návccaid dasa, ahte ovddidit sámiid áššiid ja dan mii lea Sámedikki bargu, ja giddet dasa dan fuomášumi. Ja dat gáibida mu ielas buori ovttasbarggu ja maiddái dan, ahte olbmot leat gergosat bidjat iežaset áiggi ja ovddidit sámiid áššiid. Jos stivra mearrida juogádit bargguid, nu Magreta Sara lea gearggus bargat máŋgga suorggi áššiiguin. – Olbmot várra dovdet mu boazodoalu bokte. Dieđusge ealáhus lea okta ja maiddái munhan logan giela ja lean dál nai gielladili dutkamin. Diet lea maid hirbmat dehalaš, muhto maiddái sihkkarit kultuvra ja skuvlesuorgi, go lean váldán dábálaš oahpaheaddji oahpu váldán Sámi allaskuvllas. Mun jáhkán mun lean vehá dakkár olmmoš, ahte mus leat máŋggat bealit. Ferten oaidnit maid dat earát jurddašit ja mun jáhkán go mii beassat de johtui bargguin stivrras, nu iigo dal gávdno mu nai sajádat stivrras, Sara dadjá.	http://yle.fi/uutiset/magreta_sara_ferte_beassat_stivrii_jos_halida_beassat_vaikkuhit_samedikkis/8695442
Gollegiella-bálkkašupmi Svonnii, Vuolabii ja Sivertsenii Davviriikalaš sámegiela bálkkašupmi Gollegiella juolluduvvui bearjadaga Helssegis oahpaheaddji ja dutki Mikael Svonnii, girječálli Kerttu Vuolabii ja oahpaheaddji Seija Sivertsenii. Gollegiella-komitea ságadoallin lei dán háve emeritusprofessor Pekka Sammallahti ja bálkkašumi geigii Suoma vuoigatvuohtaministtar Anna-Maja Henriksson. Davviriikalaš sámegiela bálkkašupmi Gollegiella juolluduvvui bearjadaga Helssegis oahpaheaddji Seija Sivertsenii (gur.), girječálli Kerttu Vuolabii ja Helssegis oahpaheaddji ja dutki Mikael Svonnii. Govva: Vuoigatvuohtaministeriija 21.11.2014 11:00 Beaiváduvvon 2.2.2018 10:22 Seija Sivertsen Seija Sivertsen ánssaša Gollegiella-bálkkašumi eallinbarggus nuortalašgiela ja kultuvrra ja servoša buorrin. Sivertsen lea bargan badjel 20 jagi nuortalašgiela oahpaheaddjin Čeavetjávrri skuvllas, gos ain joatká barggus. Su oahpahanjoavkkuide gullet mánát ovdaskuvladásis gitta logahaga eatnigielat studeanttaide, ja su bargui gullá maiddái oahpahit ortodoksalaš oskku nuortalašgillii. Dasa lassin son fuolaha nuortalašgiela eatnigielat studeantadutkosiid dárkkisteames. Oahpahusa lassin son vástida olu maiddái nuortalašgiela oahppomateriálaid dahkamis ja lea doaibman nuortalašgielat deavsttaid dárkkisteaddjin. Seija Sivertsena eatnigiellan lea nuortalašgiella ja sus lea nana ja rikkis nuortalašgiela ja -kultuvrra dovdamuš. Sivertsena hástalussan lea leamaš guhká dat, ahte nuortalašgielain bargit leat hui unnán, olu lea gártan bargat oalle okto. Oahpahusa ja oahppomateriálabargguid lassin Sivertsen lea dahkan jorgalanbargguid. Su jorgalan Pie´ljšoora päärnaž (Nils Holgersson/Lottežan Niillasa mátkkit) almmustuvai 1996. Sivertsen lea jorgalan maiddái šlágeriid ja dahkan máŋggaid spealuid nuortalašgillii. Sámi soga lávlaga (Sää´msooǥǥ laaul) son lea jorgalan nuortalašgillii ovttas etniinis Anni Feodoroffain. Sivertsen oahpaha mánáide maiddái nuortalaččaid árbevirolaš musihka, leuddema, ja seammás son movttiidahttá nuoraid leat rámis kulturárbevierustis ja hupmat roahkkadit nuortalašgiela. Árvvoštallanlávdegoddi mielas Seija Sivertsena eallinbarggu hástalusaid govve bures dat, ahte máŋgii son lea mánáid eallimis áidna olmmoš, guhte hupmá sidjiide jearggalaččat nuortalašgiela. Kerttu Vuolab Kerttu Vuolab ánssaša Gollegiella-bálkkašumi guhkesáigásaš barggus davvisámegielat čáppagirjjálašvuođa ovddideaddjin. Son lea earenoamáš dovddus rikkis ja ivdnás sátnegeavaheames ja son lea čálalaš bargguidis bokte čehpet máhttán seailluhit ja dovddusin dahkat sámiid njálmmálaš máinnastanárbevieru. Muitalusaidisguin čálli boktá sámiid dološ mytologiija háldiid ja máinnaselliid: áimmu, eatnama, dola ja čázi háldiid, stáluid ja gufihttariid. Seamma áigge son govvida sámiid dálá servodaga, čuvge sihke mannan ja boahttevaš áiggi. Vuolab lea earenoamážit mánáidgirječálli. Dasa lassin son lea doaibman ee. Lappi leanadáiddarin. Sámegiela beali son lea čuollan aktiivvalaš servodatságastallin ja kulturpolitihkalaš váikkuheaddjin. Kerttu Vuolab lea davvisámegiela čeahpes sátnedáiddar. Sus lea hui rikkis ja govvideaddji giella, mii lea su iežas sániid mielde osiin árbejuvvon su soga boares muitaleddjiin. Vuolab movttiidahttá ja doaibmá ovdamearkan máŋgga sámegiela čállái ja maiddái lohkkiidasas. Su divttaide lea maiddái heivehuvvon musihkka, sus lea oktasašbargu omd. sámi dovddus artisttain Mari Boinein. Vuolab lea maiddái čeahpes jorgaleaddji. Son lea jorgalan sámegillii omd. Antoine de Saint-Exupéry girjji Bás prinssaš (1981) ja Tove Jansson girjji Moson de geavvá? (2000). Jagi 2011 son lei Davviriikkalaš girjjálašvuohtabálkkašumi evttohassan girjjiinis Bárbmoáirras (2008). Árvvoštallanlávdegoddi oaidná Vuolab ánsun earenoamážit davvisámegiela sátneriggodaga seailluheami ja ovddideami. Mikael Svonni Mikael Svonni ánssaša Gollegiella-bálkkašumi guhkesáigásaš barggus davvisámegiela buorrin Ruoŧa bealde. Dál Svonni bargá sámegiela professorin Romssa universitehtas, muhto son lea maiddái guhká bargan sámegiela oahpaheaddjin, lektorin ja professorin Ubmi universitehtas. Son nákkáhalai doavttirin jagi 1993, ja su nákkosgirji gieđahalai sámegielat mánáid giellageavaheami. Su dutkanbohtosat leat adnojuvvon ávkin skuvllaid sámegiela oahpahusas. Nákkosgirjji maŋŋel son lea dutkan sámegiela cealkagiid ja čállán giellaoahpa universitehtaoahpahusa várás, ja dat giellaoahppa lea geavahusas Ubmi ja Romssa universitehtain. Svonni lea maiddái logaldallan sámiid ja sámegiela birra miehtá Sámi ja maiddái olgoriikkain. Oahpahusbarggu lassin Svonni lea omd. jorgalan sámegillii mánáid- ja nuoraidgirjjiid ja leamaš áššedovdin iešguđetlágan giellaprošeavttain, omd. oahppogirjjiid dárkkistanbargguin ja Ruoŧa beale biibbal- ja sálbmajorgalanbarggus. Son lea earenoamážit beroštuvvan sámegielat báikenamain ja lea leamaš mielde Ruoŧa báikenammaráđis. Dasa lassin son lea veahkehan girječálliid almmustahttit sámegielat girjjálašvuođa, ja almmuhan maiddái ieš omd. máinnasčoakkáldaga skuvlii. Svonni lea ovttas Samuli Aikoin doaimmahan Johan Turi Muitalus sámiid birra ođđa čállinvuohkái ja maiddái doaimmahan das ođđa prentosa Turi iežas giehtačállosa vuođul. Son lea almmustahttán sátnegirjjiid ruoŧa- ja davvisámegiela gaskka, main maŋimus stuora sátnegirji almmustuvai 2013. Árvvoštallanlávdegoddi deattuha, ahte Svonni lea ovddidan davvisámegiela máŋgga ládje ja su giellabarggut leat leamaš earenoamáš dehálaččat davvisámegiela ovddideames Ruoŧa bealde. Ovddit Gollegiella-vuoitit 2014: Oahpaheaddji Seija Sivertsen, girječálli Kerttu Vuolab ja oahpaheaddji ja dutki Mikael Svonni 2012: Romssa universitehta Divvun- ja Giellatekno-progr√°mmat sihke Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina Jeliseevna Afanasjeva 2010: M√°ret S√°r√° ja Lajla Mattson Magga 2008: S√°mi Siida ja Henrik Barruk 2006: Harald Gaski ja Jouni Moshnikoff 2004: Ella Holm Bull ja Anarâškielâ servi G√°ldu: Vuoigatvuohtaministeriija Davviriikalaš sámegiela bálkkašupmi Gollegiella juolluduvvui jagis 2014 oahpaheaddji ja dutki Mikael Svonnii, girječálli Kerttu Vuolabii ja oahpaheaddji Seija Sivertsenii. Gollegiella-komitea ságadoallin lei dán háve sámegiela ja -kultuvrra emeritusprofessor Pekka Sammallahti ja komiteas ledje lahttut Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. – Davvisámegiela oahpaheaddji ja dutki Mikael Svonni bálkkašuvvo guhkesáigásaš barggustis davvisámegiela ovdii Ruoŧa bealde. Girječálli Kerttu Vuolab ánssaša bálkkašumi barggustis davvisámegiela čáppagirjjálašvuođa ovddideaddjin. Nuortalašgiela oahpaheaddji Seija Sivertsen ánssaša bálkkasumi eallinbarggustis nuortalašgiela, nuortalaš kultuvrra ja nuortalašservoša ovdii, komitea ákkastallá . Gollegiella-bálkkašupmi juhkkojuvvo juohke nuppi jagi priváhtaolbmui dahje servošii Norggas, Ruoŧas, Suomas dahje Ruoššas sámegiela ovddideamis. Bálkkašupmi juhkkojuvvo dál guđat geardde ja dat lea 15 000 euro. Giellabálkkašumi ulbmilin lea veahkehit sámegiela seailuma ja ovddideami. Gollegiella-bálkkašupmi juhkkojuvvui dán háve davviriikkaid sámeministtariid ja sámedikkiid presideanttaid deaivvadeamis Helssegis. Bálkkašumi geigii Suoma vuoigatvuohtaministtar Anna-Maja Henriksson.	https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/gollegiella-balkkasupmi_svonnii_vuolabii_ja_sivertsenii/7643409
Latest news - School sessions and gatherings autumn 2022 - 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences - Cooperation agreement signed - Call for abstracts: Landscape Practices Conference - New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia - Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences - Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021 - Start of studies autumn 2021 - The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended! Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas Odne lei rektor Liv Inger Somby bovden sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheddjiid čoahkkinastet Sámi allaskuvllas. Ulbmil čoahkkimiin lei geahččat vejolaš ovttasbargovugiid mat sáhtášii gokčat sámi servodaga dárbbuid. Áššelisttus lei maiddái ságastallan movt vuoruhit oahpposuorggi mat leat relevánta sámi álbmogii, ja čohkket dieđuid makkár dárbbut leat suohkaniin. Bođii maid sávaldat ahte Sámi allaskuvla lágida čoahkkima jahkásaččat. Oassálastit čoahkkimis ledje Jon Erland Balto, Deanu gieldda sátnejođiheaddji, Jo Inge Hesjevik, Porsáŋggu gieldda sátnejođiheaddji, Elle Mari Dunfjell Oskal, Guovdageainnu suohkana várresátnejođiheaddji, Mathis Nilsen Eira, Kárášjoga gieldda várresátnejođiheaddji ja Berit Ranveig Nilssen, Unjárgga gieldda sátnejođiheaddji. Mii giitit čoahkkima ovddas ja illudit ovttasbargat ain viidáset!	https://www.samas.no/en/node/6179?page=3
Dáiddadállu Podcast - Project type Buvtta ovdánahttin - Gos Guovdageaidnu Bures boahtin Dáiddadálu Podcastii, Dáiddadálus, min erenoamáš, čohkkejeaddji dáiddárfierpmádagas – njuolga dutnje. Mis lea mihttun láhčit saji gos Sámi ja álgoálbmot dáiddáriid girjás ja ealli barggut oláhivčče viidábut globála dássái. Dán ráiddus mii gieđahallat Sámi ja álgoálbmot dáiddamáilmmiid. Mii geahčadit daid máŋggabealálašvuođaid ja loktet fáttáid mat eaktudit otná Sámi ja álgoálbmogiid dáiddasurggiid ja dáidaga fámolaš saji min servvodagain. Báddejumit leat dáhpáhuvván iešguđet lágidemiin gosa mii čohkkiimet gussiid geaid máhtolašvuođat suorgásit dáidda- ja politihkkasurggiin gitta akademiijái ja árbevirolaš máhtuide. Dát gealduda ságastallamiid, riggodáhttá geahčasajiid ja addá buoret ipmárdusa dáidaga mearkkašupmái. Guldal gelddolaš kreativitehta ja kultuvrra suokkardemiid. Podcasta almmuhuvái borgemánu 15.b 2023:s. Produced by Dáiddadállu - Sámi Artist Network Editing, sound design and theme music by Anthoni Hætta Graphic design by Kamilla Marie Triumf Oppheim Funded by Kulturdirektoratet and The Fritt Ord Foundation	https://www.daiddadallu.com/projects/daiddadallu-podcast
Ovttastuvvan Našuvnnat ávžžuha Suoma stáhta bidjat leavttu giellaealáskahttinprográmmii ja ILO-ratifiseremii. Ovttastuvvan Našuvnnaid vuollásaš nu gohčoduvvon ESK-komitea, mii gohccá ekonomalaš, sosiála- ja kulturrivttiid, attii Supmii ávžžuhusaid gaskavahku. Máŋga ávžžuhusa sámegiela giellaealáskahttinprográmma birra Komitea atná sámegiela giellaealáskahttinprográmma buorre áššin, muhto ávžžuha Suoma addit dasa doarvái resurssaid ja sihkkarastit dan beaktilis ollašuhttima. Eará ávžžuhusat leat lasihit oahpaheaddjiid meari ja sihkkarastit dan, ahte oahpahusa oažžu sihke sámiid ruovttuguovllus ja dan olggobealde. Komitea ávžžuha Suoma maid jođálmahttit ILO 169 -soahpamuša ratifiserenproseassa. Suomas lea vihtta jagi áigi addit TSS-komiteai raportta ekonomalaš, kultur- ja sosiálarivttiid guoski ávžzuhusaid ollašuhttimis. "Ávžžuhusat bohtet rivttes áigái" Sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi atná ESK-komitea ávžžuhusaid hui mearkkašahttin. – Ávžžuhusat leat boahtán hui dehálaš ja rievttes áigái sihke Suoma stáhta ja sápmelaččaid dáfus. Lea dehálaš, ahte dáin ávžžuhusain manná diehtu riikkabeivviide, daningo ávžžuhusaid lea dáhálaš váldit vuhtii Ilo 169-soahpamuša ratifiserema olis. Komitea ávžžuhii hui garra deattuin olláhuhttit sámegiela ealáskahttinprográmma ja addit dasa áššáigullevaš resurssaid. – Ávžžuhusat galget váldojuvvot vuhtii ráđđehusšiehtadallamiin, Näkkäläjärvi dadjá. Komitea: S√°miin galg√° jearrat lobi ovdalgo luondduriggodagat √°vkk√°stallojuvvojit Komitea giddii fuomášumi maid dálkkadatrievdamii. – Suopma galgá váldit atnui áššáigulevaš doaibmabijuid, main sáhttá vástidit dálkkadatrievdama buktin negatiiva váikkuhusaide sámeguovllu eatnamiidda ja resurssaide. Komitea cealká, ahte fitnodagat eai oaččo ávkkástallat sámi ruovttuguovllu luondduresurssaid sámiid lobi haga. – Suopma galgá figgat oažžut sámiin informerejuvvon, ovddalgihtii miehtama ovdalgo priváhta fitnodagaide addojuvvo vuoigatvuohta ávkkástallat sámiid ruovttuguovllu luondduriggodagaid. Sámiid vuoigatvuohta oamastit eatnama ja ávkkástallan sin luondduresurssaid galgá sihkkarastit doarvái buorre láhkaásahemiin ja hálddahusain, komitea cealká. Klemetti Näkkäläjärvi čalmmustahtá komitea dálkkádatrievdamii laktaseaddji ávžžuhusaid. – Lea hui dehálaš, ahte komitea lea gidden earenoamážit fuomášumi dálkkádatrievdamii. Komitea lea vuosttaš ON:a olmmošriekteorgána, mii lea iežas Supmii addin ávžžuhusain čalmmustahttán dálkkádatrievdama ja dan biehtadahkes váikkuhusaid olmmošriektegažaldahkan. ON:a álgoálbmotraporterejeaddji lea almmatge ášši váldán ovdan juo ovdal. Suomashan dálkkádatláhka válmmaštallojuvvui nu ahte Sámediggi ii váldon oassálastit dasa, iige álbmotlaš dálkkádatrievdama vuogáiduvvanstrategiijas leat ordnejuvvon ráđđádallamat sámedikkiin, Näkkäläjärvi dadjá.	http://yle.fi/uutiset/on_avzzuha_suoma_bidjat_leavttu_giellaealaskahttinprogrammii_ja_ilo-ratifisemii/7668175
Varkausa guovlogielda lea okta Suoma guovlogielddain Nuorta-Suoma leanas, Davvi-Savo eanangottis. Dasa gullá njeallje gieldda ja dan LAU 1 (NUTS 4) -nummir lea 114. 01.01.2002 Kangaslampi sirdašuvai Juva guovlogielddas Varkausa guovlogildii. 01.01.2005 Kangaslampi ja Varkaus ovttastuvvojedje Varkausa gávpogin. 01.01.2021 Joroinen sirdášuvai Juva guovlogielddas Varkausa guovlugildii.	https://se.wikipedia.org/wiki/Varkausa_guovlogielda
Mannan jagi almmustuvvan Sameblod-filbma lea evttohassan Davviriikkaid ráđi filbmabálkkašupmái. Filbmabálkkašumi našunála bálkkašanlávdegottit leat nammadan evttohassan vihtta ealligova: Amanda Kernella bagadan Sameblod (Ruoŧŧa) lassin evttohassan leat Iezar Aliu Fluefangeren (Norga), Guðmundur Arnar Guðmundsson Hjartasteinn (Islánda), Selma Vilhunen Tyttö nimeltä Varpu (Suopma) ja Christian Tafdrup Forældre (Dánmárku). Davviriikkaid ráđi filbmabálkkašupmi juhkkojuvvo ráđi čoahkkima oktavuođas skábmamánu 1. beaivve Finlandia-dálus Helssegis. Muitala sápmelaččaid soardimis Sameblod muitala sápmelaččaid soardimis 1930-logus. Nuorra sámenieida mearrida luohpat iežas sápmelaš identitehtas, go son fárre Ruoŧa Uppsalai, gos dahke nállebiologalaš dutkamušaid. Sameblod lea johtán festiválain miehtá máilmmi, ovdamearkka dihte Italias, Amerihkás, Tokios, Kanadas ja Berliinnas. Filbma vuittii guovvamánus árvvusadnojuvvon Dragon Award Best Nordic Film -bálkkašumi Göteborga filbmafestiválain. Sameblod lea evttohassan maiddái Eurohpa parlameantta LUX-filbmabálkkašupmái, mii juhkkojuvvo parlameantta dievasčoahkkimis Strasbourgas 15.11. Suoma filbmateáhteriidda Sameblod joavdá čakčat.	https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/sameblod_evttohassan_davviriikkaid_rai_filbmabalkkasupmai/9792587
Kalohttageinnodaga kárttat ja johtinoktavuođat Koronavirusa geažil luonddusge lea ágga atnit dorvogaskkaid ja čuovvut earenoamáš giehtahygieniija ee. stobuin, dolastallanbáikkiin ja hivssegis fitnamiid maŋŋá. Meahciráđđehusa linnjemat ja rávvagat beaiváduvvojit, go almmolaš koronarávvagat šaddet dárkileabbon. Geahča lassidieđuid ja čuovo min rávvagiid. Geahča lassidieđuid ja čuovo min rávvagiid. Johtinoktavuođat Gilbbesjávrái Biillain - Gilbbesjávrái beassá biillain váldoluodda 21 (E 8) mielde. Almmolaš fievrruiguin - Gilbbesjávrái sáhttá beassat Roavenjárggas linnjábiillain. Geaseáigge dán gaskka johtalit guokte sierra vuoru. Maiddái Kolaris sáhttá mátkkoštit linnjábiillain Gilbbesjávrái, muhto linnjábiilla ferte dalle lonuhit Muonios. Áigedávvalat (matkahuolto.fi, suomagillii). - Gihttelii (finavia.fi, suomagillii) sáhttá girdit beaivválaččat. Doppe lea linnjábiilaoktavuohta Gilbbesjávrres. Áigedávvalat (tosilappi.fi, suomagillii). - Togain beassá Roavenjárgii dehe Kolari rádjái. Áigedávvalat (vr.fi, suomagillii). Kárttat Elektrovnnalaš kárttat - Meahciráđđehusa Retkikartta.fi (suomagillii) Eará kárttat gaskkaid mielde Oba geinnodat - Fjällkartan Ruoŧa guovllus - Turkart Norgga guovllus Gilbbesjávri - Guovdageaidnu - Háldi - Gilbbesjávri olgolihkadangárta (Halti - Kilpisjärvi ulkoilukartta), 1:50 000, Karttakeskus 2012. Gárttaid sáhttá oastit Gilbbesjávrri luonddudálus, Duottar-Sámi luondduguovddážis, máŋggain Gilbbesjávrri fitnodagain, Karttakeskusis ja buriin girjegávppiin. - Gilbbesjávri Háldi vánddardanoahpisgirji ja gárta 1:50 000, Joel Ahola ja Karttakeskus 2014. Gárttaid sáhttá oastit Gilbbesjávrri luonddudálus, Duottar-Sámi luondduguovddážis ja Karttakeskusis. - Norgga gárttat, 1:50 000: Ráisduottarháldi 1733 IV, Mollesjohka 1733 I, Raisjav´ri 1833 III, Kautokeino 1833 II, Cierte 1733 II (Somášjávri - Guovdageaidnu). - Tuvra-kárta Davvi-Suopma 2013, 1:400 000. Kárttaid sáhttá oastit Karttakeskusis ja girjegávppiin, main lea buorre válljenmunni. Gilbbesjávri - Ábeskovvu - Turkart Indre Troms, 1:100 000. - Fjällkartan BD1 Treriksröset - Råstojaure, 1:100 000. Gárttaid sáhttá oastit Karttakeskusis. - Fjällkartan BD6 Abisko - Kebnekai - Narvik, 1:100 000. Gárttaid sáhttá oastit Karttakeskusis. Ábeskovvu - Huhttán (Sulidælmmá) - Fjällkartan BD6 Abisko - Kebnekai - Narvik, 1:100 000. Gárttaid sáhttá oastit Karttakeskusis. - Fjällkartan BD7 Sitasjaure - Akkajaure, 1:100 000. Gárttaid sáhttá oastit Karttakeskusis. - Fjällkartan BD9 Padjelanta - Sulitelma, 1:100 000. Gárttaid sáhttá oastit Kartbutikenis. - Fjällkartan BD10 Sareks nationalpark, 1:100 000. Gárttaid sáhttá oastit Kartbutikenis. Kárttaid vuovdinbáikkit - Gilbbesjávrri luondduguovddáš - Duottar-Sámi luondduguovddáš - Karttakeskus (karttakauppa.fi, suomagillii) - Calazo (calazo.fi, suomagillii) - Kartbutikken (kartbutikken.no, dárogillii), norgalaš olgolihkadangárttaid diŋgomat - Kartbutiken (kartbutiken.se, ruoŧagillii), ruoŧŧelaš gárttaid diŋgom	https://web.archive.org/web/20201113131510/https:/www.lundui.fi/kalohttageinnodat/karttatjajohtinoktavuodat

Subsets and Splits

No community queries yet

The top public SQL queries from the community will appear here once available.